Vladimir Majakovski referaat (0)

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
Merilin Aavik
12. ü klass
VLADIMIR MAJAKOVSKI
Referaat
Juhendaja õpetaja Tiina Brock
Haapsalu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
ELULUGU 4
LOOMING 6
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9
LISAD 10

SISSEJUHATUS

Mina valisin enda referaadi teemaks Vladimi Majakovski. Tekib küsimus, et miks just tema?! Tunnis tegime ühe pisikese grupitöö, et pärast tutvustada teistele rühmadele enda luuletajat. See rühm kus mina olin, sai oma luuletajaks Vladimir Majakovski. Õpikutest lugema hakates saime kohe aru, et tegemist on ühe äärmiselt huvitava luuletajaga.
Kui õpetaja ütles, et meil tuleb valida üks nendes luuletajatest ja teha referaat, siis teadsin et soovin valida Majakovski. Põhjuseks on tema luuletused. Lugedes mõningaid luule näiteid tunnis, suutsid just tema luuletused mulle südamesse pugeda. Eriti meeldejääv oli tema luuletus „Järeldus“ (LISA 1) , see räägib armastusest ja sellest, et vahemaad ei põrmusta seda. Tema stiil tundus huvitav ning tekkiski soov teada saada tema elust ja loomingust natuke enam kui tunnis võtta jõuaks.
3

ELULUGU

Vladimir Majakovski (LISA 2) sündis Gruusias metsniku peres 19. juuli 1893. Kodu oli intelligentne ja sõbralik, seal käis alati palju külalisi. Majakovski oli, aga väga hea suhtleja, ta oskas ka gruusia keelt, seetõttu oli tal lapsepõlves palju mängukaaslasi. Tema esimesteks õpetajateks olid ema ja õed. Majakovski koolitee algas Kutaisi gümnaasiumis, kus ilmnes ka tema suur kunstihuvi – joonistamine jäigi tema harrastuseks.
1906. aastal elu muutus järsult, kui tema isa – tugev, terve mees, keda Majakovski oli alati imetlenud, kellelt oli selgeks õppinud ratsutamise ning mägedes matkamise – suri tühisest kriimustusest saadud veremürgitusse. Pärast seda algas Majakovskil paaniline puhtusekultus. Täiskasvanuna kartis ta süsti ega joonud kunagi keetmata vett.
Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse, seal aga tuli hakata elatist teenima – Majakovski tegi seda joonistamisega. Näiteks maalis ta lihavõttemune, et nende müügist raha saada, ema üüris üliõpilastele tube. 15- aastasena astus Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteisse. Pärast seda muutus elu kirevaks ja ohtlikuks, kuid see sobis mässumeelsele noorkuile suurepäraselt. Kuna ta täitis mitmeid ohtlikke ülesandeid, siis nendele järgnesid ka arreteerimised. Tema pikim vangistus kestis 11 kuud kuulsa Butõrka vangla üksikkongis. Sellel perioodil oli tal aega lugeda ning seal olles taipas ta, et tal on veel väga palju õppida. Samas seal olles avastas ta enda jaoks ka luule ja proovis ise värsse luua – jäljendades tollaseid kuulsusi. Hiljem oli ta tänulik, et vihik esimeste luulekatsetustega jäi vangivalvurite kätte.
1911. aastal astus Majakovski Moskva maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri kooli. Seal olles tutvus ta D. Burljukiga, kes esimesena nimetas teda geniaalseks luuletajaks.Tänu sellele kiitusele sai Majakovskile selgeks, et temast peab saama luuletaja. Burljuk oli see, kes teda igati toetas ning viis ta futuristide sekka. Koos futuristide manifestidega ilmusid ka tema esimesed luuletused. Turneedel mööda Venemaad, astus Majakovski publiku ette oma luuletuste ja programmiliste loengutega, ning see mõjus väga atraktiivselt.
Nagu teised futuristid , nii pööras Majakovskigi suurt tähelepanu riietusele, ta püüdis šokeerida nii käitumise kui ka välimusega. Esinemiskostüümi – pluusi , kaelaräti, püksid, keebi – õmbles ta endale ise.Tavaliselt oli selleks siis kollane jakk, mille rinnataskus on porgand ja lavale minnes oli tal käes teeklaas. Kuid kuna tema esinemised olid skandaalsed, siis tema ja Burljuk heideti kunstikoolist välja.
5
1915. aasta suvel armus Majakovski Lilja Birki (Lisa 2), kuid tema õnnetuseks oli naine abielus. Naise abikaasaks osutus aga luuletaja enda kirjastaja Osip Birk . Naisel oli luuletaja elus ja loomingus eriline koht: Liljast sai Majakovski muusa, kellest inspireerituna sündisid kõige jõulisemad värsid, eriti armastusest. Majakovski armastus aga ei mahtunud tavalistesse, maistesse mõõtmetesse ei elus ega ka luules, see oli pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud. Endast ja oma tunnetest rääkides on ta halastamatu ja salvav, samas õrn ja haavatav.
1917. aasta revolutsiooni tervitas Majakovski samuti talle omase kirglikkusega ja teatas maksimalistlikult: „See on minu revolutsioon!“ Ta jättis kahjutundeta kõrvale romantilise poeesia ja asus kogu jõuga kujutama päevakajalisi poliitilisi sündmusi – temast sai agitaator.
Pärast Moskvasse tagasi kolimist töötas ta Telegraafiaagentuuris (ROSTA), kus hakkas välja andma käsitsi joonistatud ja värsstekstidega varustatud plakateid, niinimetatud ROSTA aknaid. Seal töötas ta siirast soovist kaasa aidata nõukogude võimu kindlustamisele.
14. aprillil 1930 lasi Vladimir Majakovski enda maha. Traagiline sündmus vapustas nii tema luule austajaid kui ka näiliselt vankumatut võimu, mõjudes neile peaaegu reetmisena – tuntud poeedilt seda ei oodatud. Eriti ebamugav oli võimul tõdeda, et juhtunut ei õnnestu varjata. Jessenini surma puhul oli Majakovski kirjutanud luuletuse , milles ta enesetapu sarkastiliselt hukka mõistis, ometi valis ta ise sama tee.
1925. aastat asuti uue hooga müüti looma – seekord Majakovskist endast. Ta „puhastati“ kõigest liigsest: tema eluloost kadus sootuks suhe L. Birkiga, isegi piltidele, millel nad koos olid, jäi alles vaid Majakovski üksi. Luulest rebiti välja värsikatked, mis muudeti plakatite hüüdlauseteks, kus nad mõjusid erakordselt sõjaka ja jõhkrana. Võis ju tunduda, et tema värsid elavad edasi, kuid tegelikult polnud sellel kõigel enam Majakovskiga mingit seost.
Aastakümnete jooksul kujunenud ettekujutus Majakovskist kui sotsialismi laulikust on visa kaduma. Tema tegelik tundmaõppimine ja mõistmine seisab alles ees.
6

LOOMING

Juba 20 aastaselt oli Majakovski tuntud nong omanäoline luuletaja, sellest andis tunnistust ka 1913. aastal ilmunud esikkogu „Mina“.
Majakovski oli eelkõige linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed – lihtrahvas , mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine, karjumine ning räuskamine. Luuletuses „Kuidas minust sai koer“ lõi ta pildi luuletajast, kes tahab tänaval tuttavat tervitada, kuid tunneb äkki, et tema suus kasvab kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallates üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab algul põgendeda, kuid, kogunud julgust , hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pigem käitub ta nagu koer: laskub neljakäpakile ning haugub.
Majakovski värssides elab luuletaja, kes teadlikult on valinud oma saatuseks üksinduse. Tema üksindus on ainulaadne oma mastaapsuse tõttu – see pole hala ega poos, vaid üksiku looma luust ja ja lihast läbilõikav ulg, mis ei jäta kedagi puutumata.
Noor Majakovski jättis agressiivse mulje, seetõttu võis jääda märkamata tema õrnus ja kaastunne nende vastu, kellega ta tundis hingesugulust ja kelle kannatusi mõistis. Tema sõnakasutus on sama jahmatav, ülbe ja julge nagu ta luuletaja- minagi. Ta oskab poetiseerida seda, mida teised ei märkagi, ja kasutab hoopis erilisi, sageli ka omaloodud sõnu. Piem luuletab ta prostituutidele, kes kannavad teda nagu pühakut kätel.
Tema luules on kõik erakordselt suur: luuletajal pole raske sammuda läbi ookeani, panna Päike endale monokliks, temaga mõnusalt suvilas teed juua ning maailma asju arutada. Jumalaga on Majakovskil erilised suhted: ta ei tunne tema ees tavapärast aukartust, pigem arvab luuletaja, et tal on õigus jumalale nõudmisi esitada. Luuletuses „Kuulake!“ tormab ta hingeldades jumala juurde ja palub tal süüdata valgus.
Ajal mil ta tegi niinimetatud ROSTA aknaid, et kindlustada nõukogude võimu, siis see soov väljendus ka tema loomingus: ilmusid „Luuletus Nõukogude passist“, „ Seltsimees Nettele – aurikule ja inimesele“, poeemid „Vasak- marss“, „V. I. Lenin“, „Hästi“. Majakovski loomingu paremikku kuuluvad poeemid „Pilv pükstes“ ja „Selgrooflööt, „Müsteerium- buff“ ning „Armastan“ (LISA 1), need on jõulised, avameelsed ja emotsionaalselt pingestatud, et neile on raske leida võrdseid kogu maailmakirjanduses. 7
Kõige huvitavam ja isikupärasem ongi just noore Majakovski looming. Tema luulekeeles on palju lähedast nii vene kujutavale kunstile kui ka alles kujunemisjärgus kinematograafiale. Majakovski loob oma värssidest põnevaid ning meeldejäävaid pilte, sünteesides verbaalset ja visuaalset maailmanägemist.
Kuna Majakovski pilkenooled nõukogude tegelikkuse pihta olid teravad ning julged , muutusid tema suhted võimuga järjest keerukamaks. Ajal, mil kunst pidi teenime riiki ja parteid, polnud omanäolist ning jõulist talenti kellelegi tarvis, elu kitsaskohtadele osutamist peeti aga hoopis sobimatuks. Seetõttu pidi Majakovski tegma kompromisse, mis viisid ta tõelisest kunstist eemale.
8

KOKKUVÕTE

Kokkuvõttes võin öelda, et Vladimir Majakovski oli väga eriline inimene. Tema elulugu huvitas mind isegi rohkem kui tema looming. Tema elus oli selliseid seiku mida ei oleks osanud oodatagi. Kõige huvitavam oli kindlasti lugeda tema stiilist- just see kuidas ta riides käis. Kui paljud tänapäeva kirjanukest või luuletajatest käiks jaki rinnataskus lille asemel porgand. Vastus on ilmselgelt mitte keegi, kuid Majakovski seda tegi ning see eristas teda tugevalt teistest.
Tema loomingus meeldis mulle kõige enam see, kuidas ta inimesi samastas näiteks jälkide loomadega. Algul lugedes tundus see nii jube ning ma arvasin, et luuletaja oli vist oopiumi uimas. Kuid kui lugesin luule näidet, siis see ei tundunutki enam nii jube, vaid hoopis midagi uut ja huvitavat. Hämmastav tema luuletuste juures ongi see, et iga luuletus erineb teisest. Ei leia ühtegi luuletust, kus oleks midagi sarnast, ainuke asi mis sarnaneb on see et temaatika võib olla sama, kuid luuletused ja sõnakasutus on täiesti teised.
Mina isiklikult sain tema kohta palju uut ja huvitavat teada ning tulevikus kavatsen kindlasti mõnda tema luulekogu sirvida. Sest nendes olevad luuletused on oma moodi erilised ning kaasahaaravad.
8

KASUTATUD KIRJANDUS

Kalamees , Katrin, Lens Maritsa 2002 XX sajandi vene kirjandus, Luule, Tallinn: kirjastus Avita.
Kuldsepp Mart, Vladimir Majakovski (1893-1930). http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=257&table=Persons
Vikipeedia 2011, Vladimir Majakovski. http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Majakovsk i
9

LISAD

Lisa 1 (Luuletused)
ARMASTUS JÄRELDUS
Arm on sünnipärane and ju. Ei,
Kuid keset ei põrmusta armastust
kümne küünega ametlust mühaklikud
hing kukru kanna all mandub ülid, vahemaad -
ja süda – ta toitepinnas kõik teda proovile pannud .
panetub. Tõstes värsireasõrmed, pühalikult
Südamele keha on tõmmatud ülle. truudust
Särk ülle veetakse kehale igavest
Krae, mansetid. armastusele
Kuid sest pole küll veel: vannun .
Rindki
tärklises
turvaliseks tehakse!
Hilja, kui lõpeb see
pentsik laat kord:
eit maskeerub
kreemide teenetes,
mees kukub võimlema nagu ventilaator.
Arm aga, korvi saanud,
läks juba
seenele.
10
Lisa 2 (Pildid)
11