Lünktest vanem eesti kirjandus (0)

.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___
Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat.
Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele.
13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega . ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________.
______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda _____ aastat.
Baltimaade alistamisest ja siinsete rahvaste pikast võõra ikke all elamisest jutustavad paljud kroonikad . Esimene ja kõige tuntum neist on (kelle?) ______________ (miskeelne?) ____________________ kroonika, mis on kirjutatud ____ sajandil. (Ta oli ilmselt (rahvus) _________________ ja tegutses Põhja-Lätis preestrina. Ta oskas peale saksa ja ladina keele ka kohalikke keeli ja võttis seetõttu ristisõdadest osa tõlgina.) Ta jutustab oma kroonikas (millest?) ______________________ , kirjeldab eestlaste (mida?) _____________ ja ____________. Tema kroonika on esimene kirjalik mälestusmärk, kus leidub (milliseid?) _____________________ sõnu (vanem-pealik; maleva-sõjavägi); ____________________ (Odenpe, Sackala, Viliende , Tarbata), _____________ (Lembitus, Maniwalde, Unnepewe) ning _______________ ( Laula , laula, pappi!- saarlased pilkasid saksa preestrit; Maga magamas- jää igavesti magama; Tharapita!- Taara , aita!). _______________ kroonika, mis on tuntud vaid hilisemate ärakirjade kaudu, kuulub (ajastu) _____________ tähtsamate kroonikate hulka ka rahvusvahelises ulatuses.
1343 oli _____________ ülestõus.
1524 jõuavad (kelle?)____________________ ideed Eestisse (algatas reformatsiooni Saksamaal 1517).
______ – esimene katkendlikult säilinud eestikeelne _____________ on Tallinna pastorite Simon _____________ ja Johann _________ katekismus . Teost trükiti (120 lk) Saksamaal Wittenbergis 1500 eksemplari ja selles on teksti kõrvuti _________ ja ________ keeles. Teos keelati. Sellest on säilinud ____ katkendlikku lehekülge, mis leiti 1929. aastal ühe raamatu parandamisel (katekismuse lehti oli kasutatud kaane täitematerjalina).
173__ ilmus esimene eestikeelne _______________ (1415 lk ja 6015 eksemplari).
Otto Wilhelm _____________ ( 1763 -1832) tõi eesti tähestikku õ-tähe.
KRISTJAN JAAK PETERSON ( _________ - _________) Palun lisa luuletusse puuduvad sõnad.
_____________________________
laulu tuules ___________
taevani tõustes üles
igavikku ___________________? ( ood „Kuu“) Tema loomingust ilmus raamat
„Laulud, päevaraamat ja kirjad“ ______ a.Sündis (kus?) _________, õppis (kus?) ____________________, kõndis jalgsi Riiga , maetud (kuhu?) __________, ausammas (kus?) ___________________, temast juttu Jaan Krossi raamatus ____________________. Temast algab eesti _________________ kirjandus.
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN 1798 -1850
Avaldas (mitu?) ___ rahvaluulelist müüti _________ keeles (näit ______________________________, __________________________, „Vanemuise laul“ jt; kaua arvati, et see on meie algupärane (mis?) ______________________, kuid tegelikult oli see F-i __________________ , mis tegi ometi head).
Oli esimesi _________________, kes lõpetas TÜ arstiteaduskonna; oli TÜ eesti keele lektor ; lõi 1838 Õpetatud Eesti Seltsi; temalt idee luua (mis?) ______________________________ .

Johann Voldemar Jannseni ajaleht ______________________ alustab ilmumist
1863 Jannsen hakkab Tartus välja andma ______________________ (suurim päevaleht; ligi 2500 tellijat)

Jannsen asutab laulu-ja mänguseltsi ______________________
____ a Jannsen organiseerib I _______________________ Tartus, kus esines (kui palju?) ___ (keda?)____
„Mu isamaa, ____________ ja _________“– Eesti hümn (_____________ sõnad, _______________ viis)
_____ a Lydia Koidula näidendi ___________________________ etendamisega (mängisid vaid (kes?) ____________) Vanemuise seltsis algab __________________________________ .
_____ a toimus sinimustvalge (mis seltsi?)______________________________ lipu sisseõnnistamine (kus?) ____________________ .

kutsub (kes?) _____________________ üles rahvaluule kogumisele („Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele“)
FRIEDRICH REINHOLD _________________________ ( 1803 -1882)
Eepos _________________________ 1862
Kangelase 2 heategu (täpne pikk lause):

• ____________________________________________________________________________ ;
  
• ____________________________________________________________________________ .
  

Kangelase 2 taunitavat tegu (täpne pikk lause):

• ____________________________________________________________________________;
  
• ____________________________________________________________________________ .
  

Kaks eest kirjanikku, kes on teinud eeposest travestia : ____________________________________________
„Eesti rahva ___________________________ jutud“ 1866
Mõned muinasjuttude pealkirjad

• _____________________________
  
• _____________________________
  
• _____________________________
  
• _____________________________
  

Õppis TÜ-is ____________, töötas Võrus üle 40 aasta __________; temalt ka jutud, ajakirjad , kalendrid
Kirjanik ________________________________ 1843- 1886
Luuletusted:
___________________________
___________________________
___________________________
________________________________
________________________________
Näidendid: ________________________________ 1870
___________________________________________
___________________________________
Sündis Vändras, elas-õppis Pärnus ja Tartus, suri Kroonlinnas (saarel Peterburi lähedal). Tema põrm toodi sealt ära __________ aastal ja maeti ____________________________________.
Carl Robert Jakobson 1841 -1882
Andis 1867 Jannseni tütrele kirjanikunime ________________; koostas väga häid _________________; rajas Kurgjale talu; asutas ajalehe Sakala 1878; pidas kolm isamaa kõnet 1868, 1870; luulekogu , näidend.
Eduard Bornhöhe (1862-1923); teosed ______________, ___________________________, „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ (aluseks filmile ____________________________).
Anna Haava 1864-1957
Luuletused: „Ei saa mitte vaiki olla“
„Nõmmelill“
„Järv leegib eha paistel“
„Ei tule luule tuulest “
1906 alustasid kaks kutselist teatrit: Tartus ____________________ ja (kus?) _____________________ (misnimeline?) _______________________ .
20. sajandi alguseks olid eestlased jõudnud kultuurilise iseseisvuseni. (Täpne kuupäev)_________________ kuulutati (kus?) ______________ välja Eesti Vabariik. Oma iseseisvust kaitsti Vabadussõjas (28.nov _____– 3.jaan ________). Albert Kivikase romaani ________________________________ alusel lõi (kes?) ___________________________ filmi ________________________________ 2002. aastal.
Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald – 26. detsember 1933 Tallinn) oli kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 1917–1918 Estonia teatri dramaturgina.
Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel: " Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad " (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" ( 1898 , raamatuna 1910 ). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.–1860. aastate talurahvaliikumisest: " Mahtra sõda" ( 1902 ), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja " Prohvet Maltsvet" (1905–1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Aastatel 1897–1898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline , 1898–1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 1901– 1904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904–1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani.
August Kitzberg (29. detsember 1855 – 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid . Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad   võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni.  Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas   eas pühendus draamaloomingule. Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab   eesti näitekirjanduse arenemist , alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Tema kuulsaim teos on  “ Libahunt ”: põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina. Kumbagi konflikti osapoolt aga ei saa hukka mõista, Tiina eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud. Konfliks laabub aga õnnetu lõpuga. August Kitzberg on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi -äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv , piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Hiljem proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Valmisid jutustus “Vari”, varasemat loomingut koondav juttude kogu “Kümme lugu” ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse “Käkimäe kägu” ja “Nõia tütar”, mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10-ks aastaks avalikkuse silmist. Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. “Noor-Eesti” tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880.aastatesse. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.a. Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus “Vari”. Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. “ Varjus ” oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel.
*******************************************************
MINULT ON umbes 120 punkti, Teie lisage nii, et kokku saab 200. Üle neljanda lehe ei tohi minna. Lõpuks paigutage alla (võib vähendada kirja suurust, panna ühte ritta või kahte tulpa , võtta bold ära, just nii, nagu ära mahub):
Hindamine:
200 – 190 punkti „5”
189 – 175 punkti „4”
174 – 150 punkti „3”
149 – 120 punkti „2”
Kas hindamine sobib?
Selged võimalused KITZBERG, VILDE JA LIIV.
JÕUDU TÖÖLE! MÕISTUST IKKA KA...
4