Kreeka mütoloogia mõisted (2)

Pandora
otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas , kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele ( Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai praeguse inimsoo esiema.
Achilleuse kand
Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.
Achilleus , kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest , ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset pakkuma. Ent Achilleuse saatus võttis teise pöörde: tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Hektori noorim vend Paris , kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon , troojalaste vägev liitlane , oli ise selle eest hoolitsenud, et nool märgist mööda ei läheks.Seitseteist päeva mälestati Achilleust. Leinatseremooniast võtsid osa Thetis ja teised merenümfid, Athena ise võidis Achilleuse keha ambroosiaga. Kaheksateistkümnendal päeval toimus tema pidulik põletamine.Homerose “Iliasele” annab sisemise ühtsuse Achilleuse viha motiiv , tema kangekaelsus. “ Iliase ” pinge tuleneb teadaolevast ennustusest ning ema katsetest möödapääsmatut saatust kõrvale pöörata. Ilma Achilleuse kannata ei oleks see pinge saanud tekkida.
Ka suurim kangelane ei pääse oma saatusest- selline moraal on müüdil Achilleuse kannast. See on ka üks võtmeid Homerose “Iliase” mõistmiseks. Achilleuse kangelaslik saatusele alistumine ei ole meie ajale ülekantav, kuid see on inimesi ikka ja jälle köitnud.
Atlas oli Vana-Kreeka titaan
Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega. Ta oli kõige rohkem tuntud osa poolest, mida ta etendas Titanomahhias, kümneaastases sõjas titaanide ja olümposlaste vahel. Atlasest sai titaanide juht, kui Kronos lahingutest väsis. Hoolimata Atlase jõupingutustest oma jõudude koondamisel , selgus, et neist pole vastast olümposlastele, keda juhtis Zeus, ning kelle parem relvastus ja koletu jõud viimaks vanadest jumalustest võitu sai. Atlase venda Menoitist tabas lahingus välgunool ja ta langes Tartarosse. Enamik ellujäänud titaanidest heideti Tartarose sügavikku, kus neid valvasid sajakäelised koletised hekatonheirid.
Nende väejuhina määrati Atlasele karmim karistus - ta pidi igavesti oma õlgadel taevast kandma. See müüt seletas kreeklastele, miks taevas maale ei lange. Üks legend ütleb, et tema nime kandev mäeahelik Põhja-Aafrikas tekkis nii, et Atlas muutus kiviks, pärast seda, kui Perseus talle gorgo Medusa pead näitas. See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada.
Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi.
Ariadne lõng
Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks . Daidalose ja tema poja, Ikarose lasi kuningas Minos vangi võtta ja paigutas nad labürinti, kust nad omavalmistatud tiibade abil välja pääsesid. Ikaros paraku lendas päiksele liiga lähedale, kinnitusvaha sulas ning poiss kukkus merre.
Ariadne lahkus koos Theseusega Kreetalt, kuid noormees jättis magava Ariadne Naxose saarele . Viljakusjumal Dionysos hoolitses hüljatud, meeleheites neiu eest ja võttis ta endale naiseks . Ariadne pulmakink – kroon – tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse. Ariadnest sai taimekasvujumalanna, keda Naxosel eriti austati.
Teise müüdi kohaselt tahtis Theseus kuningatütre tänulikkusest Ateenasse kaasa võtta ning temaga abielluda , kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu, kuna ta oli truudust murdnud Dionysosele, kellega teda kultuses ühendati. Hilisema pärimuse järgi röövis Theseus ta Dionysoselt ning alles hellenismi ajal hakkasid luuletajad ja kunstnikud looma pilti truudusetu Theseuse poolt mahajäetud vaesest tüdrukust.
Hüljatud Ariadne saatus ja tema suhted Dionysosega on kunsti meelisteema: maalikunstis Tizianil, muusikas C. Monteverdil, G. F. Händelil, J. Haydnil ja paljudel teistel (. Ariadne lõngaks nimetatakse juhtnööri, mille abil probleemile lahendust leida.
Augeiase tallid
Augeias (ka Augeas) oli kreeka mütoloogias Elise kuningas, suurte veisekarjade omanik. Tal oli tuhandeid loomi. Augeiase määratute sõnnikust tulvil tallide puhastamine ühe päevaga oli üks kaheteistkümnest tööst, mis Mükeene kuningas Eurystheus andis Heraklesele.
Herakles juhtis tallidest läbi Alpheiose ja Peneiose jõe ning need uhtusid sõnniku välja. Herakles pidi vaevanägemise eest saama kümnendiku veisekarjadest, kuid ihne kuningas Augeias tõrkus kokkulepitud tasu andmast. Eurystheus aga ei tahtnud tasu eest tehtud viiendat ülesannet kehtivaks tunnistada. Hiljem tappis Herakles Augeiase. Augeiase tallid on tänapäevalgi tuntud väljend ning tähendab lohakusest tekkinud korralagedust, mis vajab kõrvaldamist; midagi, mis on käest lastud ja kus valitseb täielik korratus .
Amatsoonid
Amatsoonid olid kõige rahuarmastavama nümfi, Harmonia tütred, ent nende isa oli kohutav sõjajumal Ares . Nad olid vallutushimulised naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias Kaukasuse ümbruses ja nende pealinna kutsuti Themiskyraks, moodustades sõjakate naiste kogukonna, keda sküüdid nimetasid „meestetapjateks“. Nad heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst. Võidetuna Väike- Aasia kreeklaste poolt Thermodoni jõe ääres, tõmbusid nad Sküütiasse tagasi ning segunesid noorte pärismaalastega, kes nende usalduse võitsid ja nendega ühinesid, sauromaatide rahvaks.
Arvamus, et amatsoonid lasid endal parema rinna ära lõigata või ära põletada, et nad saaks takistamatult vibu pingutada, ulatub rahvaetümoloogiasse, mis mõtestab lahti sõna a-mazones tähenduse „rinnatud“ . Tänapäeval kasutatakse sõna “amatsoon” rohkem naissõduri, naisratsaniku või naismootorratturi kohta.
Sisyphose töö
Sisyphos oli kreeka mütoloogias Korintose (muinasaja Ephyra), võimsa Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja , ühe müüditeisendi kohaselt Odysseuse isa . Tema vanaisa oli kreeklaste esiisa Hellen ning tema isa oli Aiolos . Sisyphosel oli poeg kuningas Glaukos , kes valitses samuti Ephyra linna ja kellel samuti õnnestus enesele taevaliste viha tõmmata.
Sisyphos ise oli kunagi reetnud Zeusi saladuse ja pidi selle eest ränka karistust kandma. Kord juhtus ta nägema tavalistest surelikest taevahiiglastest kaugelt suuremat ja hiilgavamat kotkast, kes laskus lähedasele saarele, neid küünte vahel. Zeusi kahtlustav jõejumal Asopos tuli Sisyphosele kurtma, et tema tütar Aigina oli ära röövitud, ning palus , et Sisyphos aitaks tal kadunud last otsida. Sisyphos rääkis Asoposele, mida oli näinud, tõmmates enesele Zeusi halastamatu viha. Hadeses pidi Sisyphos igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis aga kogu aeg jälle tagasi veeres.
Teise müüdi kohaselt oli Sisyphos suurpettur, kes aheldas surma ega naasnud enam allmaailma, kui oli saanud loa tulla korraks maa peale, ning võitis vargaosavuse võistlustel Hermese poja, kavala varga Autolykose, sest põletas veistele, kelle viimane varastas , enne märgid sõrgadele. Arvatakse ka, et Sisyphos võrgutas Autolykose tütre Antikleia ning sai nii Odysseuse tegelikuks isaks. Üldisemalt peetakse Sisyphose töö all silmas ränka, aga mõttetut tööd.
Tantalose piinad , Tantalose janu
Tantalos oli Zeusi poeg, Pelopsi ja Teeba kuninga Amphioni naise Niobe, kes jumalaid solvates kiviks muutus, isa. Ta oli rikas Väike- Aasia kuningas, kes valitses Sipylose mäel Smürna lähedal. Zeusi pojana , keda jumalad austasid rohkem kui teisi kõrgeima jumala surelikke lapsi, oli Tantalosel lubatud istuda pidulauas Olümposel, kus ta võis maitsta nektarit ja ambroosiat. Kreeka koorilüürik Pindaros jutustab, et Tantalose patt seisneski nektari ja ambroosia varastamises, ning peab valeks järgnevat müüti kuninga poja Pelopsi kohta.
Nimelt langesid jumalad nii madalale, et käisid Tantalose palees ja einestasid koos surelikuga. Piiritu iseteadvusega tappis Tantalos oma poja Pelopsi, keetis ta suures katlas ära ja pakkus jumalatele toiduks. Nähtavasti tahtis Tantalos kõige jubedamal ja vapustavamal kombel näidata, kui hõlbus on alandada kardetud, austatud ja jumaldatud taevalisi. Olümplased lahkusid vihaga õudsest pidulauast ning karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid; müüdi teisendi järgi rippus tema pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda.
Ka Tantalose järglaste, tantaliidide ( Atreus , Agamemnon, Iphigeneia , Orestes) kohta maksis jumalate needus.Väljendeid “Tantalose piinad” või “Tantalose janu” seostatakse igavese piin ja lõputu vaevaga.
Medusa pilk
Medusa suutis oma pilguga inimesi kiviks muuta. Juusteks maod. Meduusa pilkMeduusa oli üks gorgodest, hirmuäratavatest koletistest, kes olid tuntud oma hukutava jõu poolest. Neid oli kolm. Kõik tiivulised, neil oli juuste asemel mürkmaod ja nende pilk muutis selle püüdja kiviks.
Teda tuli tapma ülbe Perseus, kes teda oma emale pulmakingiks tahtis. Tema teekonnal abistasid teda Hermes ja Athena. Hermes andis talle võitmatu mõõga ja Athena kilbi, millest gorgo älgida sai. Pärast mitmeid seiklusi ja võluasjade omandamist jõudis ta lõpuks gorgode juurde, kes kõik magasid . Ta lõi Medusa pea otsast ja pistis selle võlukotti.
Prometheus
oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas öösel tema maksa käis nokkimas. Päeval kasvas maks tagasi.
Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema
Allilm
Valitses Hades oma naise Persephonega
Paiknes maa salapaikades. Tee sinna läheb üle maa serva teisele poole Okeanost. Hiljem kirjeldatatakse ka teisi teid sinna (koopad ja sügavad järved) Tartaros – allilma osa, Maa poegade vangla
Erebos – allilma osa, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist.Hämar varjude riik, mis sarnaneb hägusa unenäoga. Halbu karistatakse ja häid hüv
häid hüvitatakse. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes sisse laseb kõik ja välja ei kedagi. Kolm kohtunikku – Rhadamanthys, Minos ja Aiakos – otsustavad heade ja halbade üle. Erinnüsed – Tisiphone, Megaira ja Alekto – karistasid allilmas kurjategijaid. Uni (Hypnos) ja vend Surm (Thanatos) elasid samuti allilmas. Kreeklased uskusid et maailm lõi jumalad mitte vastupidi.
Zeus ehk Dias ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud
Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri , Hadese, Hestia ja Poseidoni õde.
Ares on vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on raisakotkas, oda kiiver ja kilp.
Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon . Zeus hüüdis teda "öökulliilmseks" ja suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust.
Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad .
Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna . Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma.
Thetis on kreeka mütoloogias kõige tähtsam nereiid ehk merenümf, Nereuse ja Dorise tütar ning Achilleuse surematu ema
Hades (kreeka keeles ᾍδης) on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi.
Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.
Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule - ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik.
Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark . Tema naine oli merenümf Amphitrite.
Moira saatusejumalanna