Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alcatraz (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Kutsehariduskeskus
Ärindus – ja kaubandusosakond
Liis Vaher
ALCATRAZ
Iseseisev töö
Juhendaja Kaire Välb
Tartu 2010

Sisukord


1SISSEJUHATUS 3
2ALCATRAZ 4
2.1Alcatrazi külastamine 6
3ELU VANGLAS 7
4 AL CAPONE 9
5VALVURITE KOGEMUSTEST 11
6KOKKUVÕTE 13
7KASUTATUD KIRJANDUS 14
  • SISSEJUHATUS



    Huvi Alcatrazi vangla kohta tekkis filmidest. Seda vanglat on kasutatud paljudes erinevates telelinastustes. Pakkus huvi, kuidas siis elu seal päriselt oli. Kuidas elasid vangid selles hoones ? Mis nendega seal toimus ja kuidas nendega käituti. Oma referaadis püüangi leida nendele küsimustele vastused.



  • ALCATRAZ


    Maailma tuntuim vangla maalilisel Alcatrazi kaljusaarel vaid paari kilomeetri kaugusel San Franciscost on linna üks populaarsemaid vaatamisväärsusi.
    Alcatraz on rohelusse uppuv kaljusaar San Francisco lahes. Ilmselt on see maailma kuulsaim vaade vanglale.
    USA sõjaministeerium otsustas 1907. aastal loobuda Alcatrazi kasutamisest kaitseehitisena ning rajada saarele sõjaväevangla kuuesajale kinnipeetavale. Viis aastat hiljem valminud vanglahoone oli oma aja suurim raudbetoonehitis ning tema kongide esimesed asukad needsamad mehed, kes selle ehitasid.
    Alcatrazi kurikuulsus pärineb aastatest 1934–1963, kui saar muudeti eksperimentaalseks supervanglaks, kuhu koguti kokku kurjategijad, kes keeldusid allumast tavalisele vanglarežiimile. Neli ja pool aastat Alcatrazil veetnud Al Capone, George "Kuulipilduja" Kelly ning mitmed teised seal viibinud kuulsused on oma legendaarsusega saarele lisanud romantilise ja müstilise aura.
    Teile on ette nähtud toit, riided, peavari ja arstiabi . Kõik muu teile antav on privileeg ." Reegel nr 5 Alcatrazi vangla reeglistikus, 1934.
    Lause "Welcome to the Rock", mille Sean Connery kümne aasta eest vändatud filmis endise Alcatrazi vangina kuulsaks sõnas, on muutunud romantika ja murdmatuse müüti toitvaks sümboliks.
    Kuigi poleks vist mõeldav, et sadamas turiste vastu võttev valvurimundris mees tervituseks midagi muud ütleks, asendub romantika kolmekorruseliste kambriridade vahel ringi kõndides kiiresti ängistusega.
    Trellitatud akendest paistev lõunapäike toob reljeefselt esile seintelt kooruva värvi, silutud linadega voodid oleksid üksikkongide asukad justkui nüüdsama maha jätnud. Kõrvaklappidest kostev lärm, hõiked ja trellide kolin sunnivad unustama , et viimased vangid viidi siit mujale enam kui neljakümne aasta eest. Tänane külastaja võib astuda kartseriosakonna pimendatud kambritesse ning endale vaid ette kujutada kunagiste vangide kirjeldatud reaktsiooni, mis tekkis täielikus pimeduses veedetud päevadel – pildirida, justkui kujutletav telepilt, millega aju püüdis ära hoida kottpimedas viibija lõplikku hullumist.
    Igaühele oma – voodi, kraan ja tualettpott kuulusid Alcatrazi 336 kongi standardvarustusse.
    Üle jalutushoovi kõrge müüri paistab Golden Gate ’i sild, millel sõitvad autod saadavad saarele aeg-ajalt päikesehelke. Siinsamas, kuid ometi kättesaamatus kauguses.
    Millist piina võis tunda kümneks aastaks Alcatrazi määratud vang, nähes päevast päeva pulbitsevat suurlinnaelu San Francisco sadamakvartalis vaid paari kilomeetri kaugusel kaljusaarest? Endised vangid meenutavad ekskursioonilindil aastavahetusi kui kõige nukramat aega kogu saarel viibimise aja jooksul. Hämarates rõsketes kambrites pidid kinnipeetavad kuulama linna poolt puhuva tuulega saarele kanduvat džässmuusikat ja vabade inimeste juubeldamist uusaastapeol San Francisco jahtklubis.
    Alcatraz ise muutus vaatamisväärsuseks juba kolmekümnendatel, kui saarel toimuvat sai kaldalt jälgida mündiga töötavatest pikksilmadest.
    Vangide kohtumised sugulastega said teoks vaid läbi paksude kuulikindla klaasiga aknakeste.
    Praegu aga istub saare suveniiripoes laua taga Darwin E. Coon, üks viimastest veel elusolevatest Alcatrazi vangidest, ning annab soovijaile autogrammi oma mälestusteraamatusse.
    Triviaalsena näivad teadmised osutuvad müütideks, legendideks ning hajuvad üksteise järel. Saare ümber ei ela inimsööjahaid, kes saarelt ujudes põgenemisel pääsemise võimatuks muutsid. Ühes paljudest Alcatrazi-romantikast inspireeritud filmidest ei pidanud Burt Lancasteri mängitud Robert Stroud, The Birdman of Alcatraz, saarel kunagi ühtegi lindu. Alcatrazil ei hukatud kunagi kedagi, sinna ei jäädud tavaliselt ka eluks ajaks, vaid 8–10 aastaks – seniks, kuni ka kõige kangekaelsemad asukad leebusid.
    Tasapisi haarab rohelus ja linnuriik enda valdusesse selle osa saarest , mida ei hoita turistidele vaatamiseks. Ülejäänu on elamus .
  • Alcatrazi külastamine


    Laevad Alcatrazile väljuvad kailt number 41 San Francisco turistidest kihavas sadamakvartalis. Blue & Gold Fleet on ainus, kelle laevad tohivad saarel maabuda, tunniseid reise ümber saare ja Golden Gate’i silla alt läbi pakuvad sadamas ka paljud teised. Edasi-tagasipilet maksab 16 dollarit ning selles sisaldub ka elektroonilise ekskursioonijuhi kasutamine vanglahoones. Iga aasta külastab saart miljon turisti. Hooajal võib juhtuda, et Alcatrazile pääsemiseks tuleb pilet broneerida kuni nädal varem. ( Palm 2005 )
  • ELU VANGLAS


    Aastal 1861 kodusõja ajal hakati Alcatrazi tooma konföderaatidest vange. Neid on loendatud 15-50 inimest. Need olid sõdurid, konföderaatidest reamehed ja Lõuna pooldajad . Nad olid eraldatud vahtkonnamaja pimedatesse keldritesse ja tingimused seal olid julmad. Mehed magasid kõrvuti, pead jalad koos, lamades keldrikorruse kivi põrandal. Puudus voolav vesi, ei olnud kütet ega sanitaartingimusi. Haigused ja nakatunud täid levisid inimeselt inimesele ja ei ole üllatav, et ülerahvastatus oli tõsine probleem. Nad olid tihti seotud kuue jala pikkuste kettide külge, millele lisatud rauast kuulid ja söögiks said ainult leiba ja vett.
    Üks koht karistamiseks oli Strip kamber , mida kutsuti "Oriental". Selles pimedas , terasest kapslis polnud WCd ja kraanikaussi. Seal oli ainult auk põrandas, mida sai veega loputada väljastpoolt. Vangid paigutati kambrisse ilma riieteta ja anti vähe toitu. Kambril olid standardsed trellid, millel on laiendatud avaus toidu andmiseks , kuid selle ees veel lisaks tugev terasest turvauks mis sulges vangi täielikku pimedusse. Selles kambris peeti neid tavaliselt 1-2 päeva. Kamber oli külm ja täiesti lage, välja arvatud õlgedest magamis madrats mille valvurid eemaldasid igal hommikul . Seda kambrit kasutati karistamaks kõige raskemate rikkumiste eest ja kogu vangla elanikkond kartis seda.
    "Hole" oli sarnane kamber. Neid oli mitmeid ja nad kõik asusid alumises kambrite plokis ja vangid pidasid sinna sattumist karmiks karistuseks. Madratsid võeti jällegi ära ja vangid olid vee ja leiva peal, mida täiendati korraliku söögiga igal kolmandal päeval. Terasest uksed sulgesid ka need kambrid päevavalguse eest kuigi väikese võimsusega lamp oli paigaldatud lakke. Vangid võisid veeta seal kuni 19 päeva, olles täielikus vaikuses ja kõigist eraldatud. Aeg "hole"is tähendas tavaliselt psühholoogilist ja mõnikord isegi füüsilist piinamist. Tihti, kui mehed vabanesid täielikust “ Hole “pimedusest ja isolatsioonist, siis olid nad täiesti apaatsed ja lõpetasid vangla haiglas oma hulluse tõttu. Teised tulid välja pneumoonia ja artriidiga, pärast päevi või nädalaid külma tsement põrandal ilma riieteta.
    Vangid, kes õnnetuseks paigutati koobastiku mitte ainult ei lukustatud sinna vaid ka aheldati seina külge. Nende karjeid ei olnud kuulda vanglasse. Ainus wc neile oli ämber, mida tühjendati kord nädalas. Toiduks said nad kaks tassi vett ja ühe viilu leiba iga päev. Igal kolmandal päeval said nad regulaarselt sööki. Mehed olid paljad nii riietest kui väärikusest kui valvur aheldas neid püstiasendisse kella kuuest hommikul kella kuueni õhtul. Pimeduse tundidel anti neile lina magamiseks. Õnneks kasutati koopaid harva kuid pimedad kambrid D plokis, tuntud kui "Hole “ olid regulaarselt täidetud.
  • AL CAPONE


    Al Capone (17. jaanuar 1899 Brooklyn , New York – 25. jaanuar 1947 Florida ) oli Ameerika tuntuim gangster ja suurim avaliku korra kokku varisemise sümbol Ameerika Ühendriikide 1920ndate kuiva seaduse ajal. Caponel oli peamine roll ebaseaduslikes tegevustes, tänu millele teati Chicagot linnana, kus seadused ei kehti.
    Paljud vangid kes istusid aega Alcatrazis lõpetasid hulludena. Capone võis olla üks neist, sest aeg siin ei olnud lihtne eksgängi bossile. Üks kord sattus ta kaklusesse teise vangikaaslasega õue puhkealal ja ta pandi isolatsiooni kaheksaks päevaks. Teisel korral, töötades vangla keldris, kui vangid juuste lõikamiseks rivis olid, tekkis sõnavahetus ühe vangi ja Capone vahel mille tulemusena vangikaaslane torkas teda kääridega. Capone saadeti vangla haiglasse, kuid elu kallale kippumise katsed, rääkimise keeld, peksmised ja vangla rutiin ise hakkas Caponelt lõivu võtma. Pärast mitmeid kaklusi õuel vabastati ta seal oma vaba aja veetmisest ning pandi ta koos oma bandžoga nelja mehe vangla bändi liikmeks. Trummar selles grupis oli " Machine -Gun" Kelly. Kuigi kingitused ei olnud vangidele lubatud, siis muusikariistad olid ja Capone naine saatis talle bandžo varsti pärast seda, kui ta oli vangistatud. Pärast bändi proove siirdus Capone alati viivitamatult tagasi oma kambrisse, lootuses eemale hoida teistest süüdimõistetutest.
    Mõnikord teatas vangivalvur, et ta keeldub lahkumast oma kambrist, et minna sööma söögisaali. Tihti leiti ta kambrinurka surutuna nagu loom. Mõningatel juhtudel ta pobises või lalises nagu imik või lihtsalt istus voodil ja pinistas väikseid lugusid oma bandžol. Aastaid hiljem, meenutas üks vanglakaaslane, et Capone jäi oma kambrisse ning voltis oma magamisaseme linu ikka uuesti ja uuesti.
    Pärast enam kui kolme aastat Rockis oli Capone täieliku hullumeelsuse piiril. Ta veetis viimase aasta oma määratud aastatest vangla haiglas, kus sai ravi arenenud süüfilisele. Suurema osa ajast haiglas veetis ta mängides oma bandžol. Tema viimane päev Alcatrazis oli 6. jaanuar 1939. Siis viidi ta üle uude föderaal vanglasse Terminal saarele Los Angelese lähedal. Kui ta vabanes, sai temast erak oma Palm Islandi, Florida maavalduses. Ta suri, murtud ja hulluna, aastal 1947.
  • VALVURITE KOGEMUSTEST


    Kummalisel kombel , ei ole giidid ainsad, kellel on imelike kogemusi selles erilises vangikongis. Mitmed endised valvurid on rääkinud mõnedest päris hirmuäratavatest intsidentidest, mis leidsid aset “ Hole “ides ja eriti kongis 14D. 1940-aastatel lukustati üks kurjategija mingi rikkumise eest sinna kongi. Valvuri jutu järgi hakkas vang peaaegu koheselt karjuma kui oli kongi lukustatud. Ta väitis, et mingi olend , kellel on "hõõguvad silmad" oli lukustatud sinna koos temaga. Kuna lood kummituste kohalolekust lähedal olevas koridoris oli pidev pila allikas valvurite seas, siis keegi ei võtnud süüdistatava hüüdeid, et teda olla "rünnatud" tõsiselt.
    Mehe karjed jätkusid öö jooksul, kuni lõpuks saabus vaikus. Järgmisel päeval leidsid kambrit kontrollinud valvurid süüdimõistetu surnuna. Hirmu väljendus oli tardunud mehe näole ja kõri ümber olid selged käejäljed! Lahangu käigus selgus, et lämbumine ei saanud olla ise põhjustatud. Mõned vangidest uskusid, et ta oli vagaseks tehtud mõne valvuri poolt, kes oli mehe karjumisest tüdinenud, kuid keegi ei tunnistanud seda.
    Mõned ametnikud peavad mehe surma põhjuseks midagi muud. Nad uskusid, et mõrvariks oli endise vangi vaim. Asi on isegi mõistatuslikum, kuna päeval pärast tragöödiat lugesid valvurid vange üle ning märkasid, et mehi oli rohkem kui pidi olema. Siis vangide rea lõpus, nägid nad seisvat süüdimõistetut kes oli hiljuti “ Hole “is kägistatud! Kõik jäid tummas vaikuses vahtima kui figuur kadus järsku.
    Mõnikord ilmub tihedast udust välja vana majakas, mis on ammu lammutatud, millega kaasneb kummituslik vilistamise heli ning suur vilkuv tuli valgustab aeglaselt liikudes kogu saare, just nagu oleks tuletorn ikka veel aktiivne. Seejärel haihtub nähtus jahmunud külastajate ja valvurite silme ees.
    Fantoom kahuri - ja püssilasud koos karjetega on pannud valvureid kõhuli heitma hirmus, et vangid on põgenenud ning relvad oma valdusesse saanud. Mitte kunagi ei leitud helidele seletust. Mahajäetud pesuruumis võis mõnikord tunda tugevat suitsu lõhna, nagu põleks seal midagi. Järsk lämbumistunne on ajanud tihti valvurid ruumist välja ning ainult paar minutit hiljem uuesti ruumi vaadates on see täiesti suitsuvaba. Fantoom suitsu on esinenud mitmeid kordi aastate jooksul.
    Isegi Warden Johnston, kes ei usu kummitusi, on kuulnud selgelt kellegi nuuksumist tehes külalistele vanglas ringkäiku. Ta vannub, et helid tulid koobaste seinte seest. Imelikele helidele järgnes jääkülm tuul, mis läbis ringkäigul oleva rühma. Ta ei osanud pakkuda mitte mingit selgitust nendele imelikele nähtustele.
  • KOKKUVÕTE


    Sain teada hämmastavaid lugusid vanglas toimunust. Ei tea, kas need kõik vastavad tõele aga tundub, et päriselu oli seal hullem kui filmis. Seal viibisid kuulsad vangid, kellest mõni üksik ellujääja jagab siiani autogramme mälestusraamatutesse. Alcatrazi vangla minu jaoks on oma olemuselt täiesti uskumatu.
  • KASUTATUD KIRJANDUS


    http://www.rmp.ee/huvitavat/292/1697
    Alcatraz pakub müütide asemel ehedat elamust (25.02.2005  Andres Palm )
    http://www.ghost-story.co.uk/stories/alcatraz.html ( online )
  • Vasakule Paremale
    Alcatraz #1 Alcatraz #2 Alcatraz #3 Alcatraz #4 Alcatraz #5 Alcatraz #6 Alcatraz #7 Alcatraz #8 Alcatraz #9 Alcatraz #10 Alcatraz #11 Alcatraz #12 Alcatraz #13
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor iloveyou2 Õppematerjali autor
    Iseseisev töö

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    2017 Alcatraz uurimustöö
    32
    docx

    2017 Alcatraz uurimustöö

    [1] 2.2 Aastad föderaalvanglana 1934-1963 1933. aastal loovutas sõjavägi Alcatrazi USA Justiitsministeeriumile, kes tahtis föderaalvanglat, mis suudaks majutada kurjategijaid, kes on ohtlikud või keda oli liiga keeruline saata teistesse USA vanglatesse.[1] Maksimaalse turvalisusega hoone avati ametlikult 1. juuli 1934. Selle esimene juhataja oli James A. Johnston, kes palkas umbes ühe valvuri 3 vangi peale. Igal vangil oli oma kong. The Federal Bureau of Prisons (BOP) arvates oli Alcatraz nagu "the prison system`s prison", koht, kuhu kõige segavamad vangid saaks saata elama. Neil olid karmid tingimused ja mõned privileegid, mis pidi neid õpetama reegleid järgima. Hiljem pidi nad tagasi saadetama teistesse föderaalvanglatesse, et nad seal oma karistuse lõpuni kannaksid. BOP kohaselt oli Alcatrazil tavaliselt 260-275 vangi, mis vastas vähem kui ühele protsendile kõikidest vangidest.[1] 2.3 Vangla sulgemine aastal 1963

    LÄHIAJALUGU
    Sõnajalg kivis
    10
    docx

    Sõnajalg kivis

    SÕNAJALG KIVIS Nikolai Baturin Autorist Sündinud 1936.a. Viljandimaal. Teinud väga erinevaid töid, nagu lukksepp, kütt Siberis jne. Osalenud geoloogilistel ekspeditsioonidel. Avaldanud luulekogud : „Maaalused järved“, „Väljadelt ja väljakutelt“ jt. Luulutustele on omane hea loodusetaju ja elu vastuolude üle mõtisklemine. Osa luuletustest kirjutatud mulgi keeles. Proosateostes kujutab tihti inimesi ürgses looduses: taigas, kõrbes, ookeanil (romaanid „Leiud kajast“, „Karu süda“ jt.) Filmile „Karu süda“ on Nikolai Baturin kirjutanud stsenaariumi. Tema rikkalikus loomingus on ka näidendeid ja kriminaalromaane. Romaan „Sõnajalg kivis“ Romaan ilmus 2006.a. Võib pidada tema suurromaani „Kentaur“ jätkuks. Peategelane on kaptenkomander Nikolas Batrian, kelle mitu sugupõlve esivanemaid olid olnud meremehed. Batrian unistas juba noorelt teenimisest sõjalaeval ja 16-aastaselt õnnestus tal saada laevapoisiks allveelaevahävitajale, võltsides oma

    Eesti kirjandus
    HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE
    31
    odt

    HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE

    Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused........................................................................7 1.5 Nürnbergi se

    Ajalugu
    Kriminaalpoliitika kordamine
    33
    doc

    Kriminaalpoliitika kordamine

    1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaeg

    Õigusteadus
    Uimastid vanglas
    57
    doc

    Uimastid vanglas

    Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa

    Sotsiaaltöö
    Juhtumite kirjeldused
    13
    pdf

    Juhtumite kirjeldused

    Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 ­ aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi

    Sotsiaaltöö
    Holokaust
    290
    pdf

    Holokaust

    HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

    Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
    Ajaloo referaat
    10
    doc

    Ajaloo referaat

    Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 ­ 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 1271­1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun