Arvutid võimaldavad ka testida keemilisi tuumareaktsioobe tegelikke katseid läbi viimata. (Õpilase entsüklopedia, 2014) Arvutid on üha rohkem muutunud meie elustiili, ühendades inimesi ja paiku üle terve maailma. Internet ühendab arvuteid kogu maailmas, mis võimaldab teadete ja informatsiooni laialisaatmist igale poole mõne sekundi jooksul. (Õpilase entsüklopedia, 2014) 2. Tänapäeva arvutite eelkäijad 2.1 Abakus Esimene arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus. See leiutati 3000 aastat ekr Mesopotaamias. Arvutuslaua abil sai teha arvutusi lükates rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Paberi ja kirjutamise tulekuga kaotas arvutuslaud oma tähtsuse Euroopas. (Taimi dreier, 2014) Joonis 1. abakus (2014) 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmismasina. See oli aparaat, mis koosnes ratastest. Selle aparaadiga sai ainult liita
Rannarootslased, Baltisakslased. 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uueks nähtuseks 13. sajandil olid linnad: Tallinn Vana- ja Uus-Pärnu, Paide ja Viljandi 14. sajandi esimesel poolel veel Rakvere ja Narva. 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus. Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel. 11. Nimeta Jüriöö ülestõusu tulemused ja tagajärjed. 1343. – 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla
hingestatusesse, loodususund.muistis-kindlustatud asulad.Ristiusu mõjud. 10.–11. saj hakkasid Eestis levima kindlamad teadmised kristlusest. Need tulid mööda kaubateid koos rännumeeste ja kaupmeestega, kellest nii mõnigi võõrsil ristiti. Eesti jäi kahe omavahel vaenutseva kiriku – roomakatoliku ja kreekakatoliku e õigeusu kiriku vahele. Mõjutusi saadi mõlemalt poolt. Kalme-kividest, pinnasest v muust taolisest materjalist tehtud maapealne muistne rajatis, kuhu maetakse surnuid)Kihelkond-kiriklik haldusüksusmalev-sõjaretkeks mood rahvavägi.Tarapita-saarlaste jumal.Sajatused:susi sind söögu.raviloitsud:harakale haigus, varesele valu. Tark e nõid-inimene, kellel olid erilised oskused ja võimed. ennustamine:kui pihlakas kannab sügisel palju marju, saab tüdrukuid palju mehele. Eestlaste jaoks püha mets. muinaslinnused-oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.
Etruskide kunst Etruskide ajalugu Etruskid olid muistne, roomlaste-eelne rahvas, kelle päritolu on täpselt teadmata. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja; vanimad neist pärinevad 7. sajandist eKr. Nad elasid Tiberi jõe ja Apenniinide vahel, keda vanad Roomlase kutsusid Etruskid või Tuskid. Tuntuma teooria kohaselt arvatakse, et Etruskid olevat Itaaliasse meritsi rännanud Väike-Aasiast, Lüüdiast 10.-8.saj eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud
Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 1214 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale. Jägala juga on looduskaitse all. 10 Ajalugu Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik. Jägala joa juurest pärinevad esimesed kirjalikud teated vesiveskist Eestis (13. sajandi algus; umbes 1240). Aastast 1688. pärinevatele kaartidele on märgitud joa juurde vesiveski 11 Kokkuvõte Maailmas on palju jugasid, kuid kõik joad pole nii kuulsad kui eelmainitud. Kõikidel neil jugadel on omamoodi kiiksud, mis need eriliseks teevad ja
maandudes põhjarannikul ja vallutades Lindanise. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. 1220. aastal saabusid vallutusretkele ka Rootsi väed, kuid said saarlaste käest lüüa. Eestlaseid rünnati igast küljest, mis mõjus majanduslikult kurnavalt ja inimjõud ammendusid väga kiiresti. Põhja-Eesti vallutas Taani ja Lõuna-Eesti, Saksamaa. Vabadussõda lõppes paljude vallutajate tõttu võiduristimise ja viimase vastupanu hävitamisega saartelt. Eesti jagati mitme riigi vahel. Mina arvan, et muistne vabadussõda polnud võidetav. Sakslasi oleks olnud võimalik võibolla mõneks ajaks tagasi lüüa, kuid seegi võimalus on üsna kaheldav, kuna neil olid peaaegu piiramatud ressursid, parem relvastus, hea taktika, sõjakoolitus, kiriku toetus jpm. Samas puudus eestlastel koostöö, liitlased ja inimjõud ammendus kiiresti. Eesti alad olid sakslastele üsna tähtsad ja seda oleks jäädudki vallutada üritama. Siia saadeti vaid väga
Selles töös käsitlen roboti ajalugu, erinevaid robotite liike, populaarsust, nende vajalikkust ja nende eksistentsi eetilisust. Masin, robot, inimene Huvi selle valdkonna vastu ei ole midagi uut, inimesed on ammustest aegadest saadik üritanud teha enda elu lihtsamaks, leiutades selle jaoks igasuguseid abistavaid esemeid. Robotite ajalugu saab aga täpsemalt alguse e.m.a., iidsete tsivilisatsioonide ajast. Neist välja paistvamad on muistne Hiina, Vana-Kreeka ja Ptolemaioste Egiptus, kus teadlased üritasid ehitada ise-opereerivaid masinaid, millest osad sarnanesid ka loomadele või inimestele. Paljud iidsed mütoloogiad ja modernsed religioonid sisaldavad tehis inimesi, seostuvalt on ka palju legende, näiteks Kreeka jumala Hephaestuse ehitatud mehhaanilised teenrid, savi gigandid ja golemid ning ka müstiline Pygmalioni kuju, mis väidetavalt ellu ärkas. Kuid alles paarsada aastat e.m.a
- Viduristimine Phja-Eestis (thendas seda, et kik pdsid ise ristida niipalju alasid kui oli vimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool niteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti mberkaudset rahvast ristima. 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning ritas seda vallutada. 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati kik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvitlus meie jaoks lppenud. (Saaremaale jid mned eelised mandri ees, kmniste ja kohustuste poolest). Phjused miks muistne Eestimaa ristisjas alla ji olid need, et ei olnud vimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis vga kaua ja ristijad ei jtnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4
ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks). · 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti ümberkaudset rahvast ristima. · 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning üritas seda vallutada. · 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. · 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) · 1227. a. - Vallutati kõik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvõitlus meie jaoks lõppenud. (Saaremaale jäid mõned eelised mandri ees, kümniste ja kohustuste poolest). · Põhjused miks muistne Eestimaa ristisõjas alla jäi olid need, et ei olnud võimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis väga kaua ja ristijad ei jätnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - · Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2
vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks . 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich) . 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine 1208 Algab muistne vabadusvõitlus: - Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. - Võnnu piiramine 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... - Ümera lahing jätk Võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. - Viljandi piiramine 1211.a
(kannupoisid, relvasepad, kokad jt.) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana Riigi ajal loodud ühiskonnakorraldus ja kultuurielu jäid siiski põhijoontes mitme aastatuhande jooksul muutumatuks. Oma asendi tõttu oli Egiptus rändrahvaste sissetungimisest vähem ohustatud kui teised riigid...
Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988. aastal tehti seal esimene katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulatada, tulemuseks oli 680 g rauda, 1990 saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi. Et maagist rauda sulatada, oli vaja saavutada kõrge temperatuur ja lisada oksiide taandav komponent. Kõige paremini sobis selleks puusüsi, mida saadi puidu (männi või kase) põletamisel hapnikuvaeguses miiliaukudes või -kuhjades
Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud.
Kriitilise tähtsusega oli toitlustusprobleem. Eesti oma toiduvarudest oleks piisanud 1919. aasta veebruari kuuni. Võeti ära ka kevadel külvamiseks mõeldud teravili. Eesti valitsuse liikmed hakkasid mingil määral saama palka kohe algusest peale. Saade oli äärmiselt põnev kuna rääkis oma ala absoluutne professionaal. Tema jutt oli nii kaasahaarav, et tekkis tunne nagu oleksin ise samal ajal elanud ja ajutise valitsuse istungitel osalenud. 5)Arheoloog: Tallinna muistne uhke ajalugu võib olla üks suur müüt Riho Laurisaar Eesti Päevaleht 19. juuli 2008 00:00 Jaani kirikust kuni Sõpruse kinoni loksus kunagi ilmselt järveke, mille kaldal elasid meie esivanemad, kes kasvatasid karja ja harisid põldu. Ohu korral punusid nad Lindanise linnusesse. Antud järvekese kaldal asunud elupaigani loodab arheoloog Vladimir Sokolovski Vabaduse väljaku ümbruses kaevetöid tehes jõuda. Kultuurkiht enne taanlaste tulekut ütleb, et
m. a. pärinevad mitmed amuletid. Kivide töötlemiseks kasutati rauast tööriistu. Kaua aega peeti rauda väärismetalliks. Ajaloos oli ajajärke, mil rauda hinnati kullast kallimaks. 2 Assüüria turuplatsidelt leiti tahvlid, millelt selgus, et rauda peeti hõbedast 40 korda ja kullast 5 korda kallimaks. Aafrika hõimude naistel oli tavaks ennast raudvõrudega ehtida. Muistne raua sulatamine Raua saamine oli muiste ränkraske ja keerukas töö. Kõigepealt maagi hankimine, siis peenestamine ja puhastamine. Seejärel puusöe tegemine. Savist kolde vormimine. Sulatamine- redutseerimine lõõtsade pideva töö ja tule valvamisega. Kolde lammutamine, raua kogumine. Hilisem raua kuumutamine ja tihendamine. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur mõnisada kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Hiljem kuumutati ja taoti seda tihedamaks.
religioosseid vaateid parandama. Konfutsius suri 72-aastaselt 479. aastal. 3 Konfutsiuse õpetus Konfutsius elas ajal, kui riigis toimusid muutused, impeerium oli killustunud ja ebakindel; inimesed ei austanud enam muistseid tavasid. Selle vastu võitles tuliselt Konfutsius, kes väitis, et propageerib iidseid kombeid, tseremooniaid ja korda. Tema jaoks oli muistne aeg Zhou valitsus ideaaliks, mille poole tuleks tagasi pöörduda. Konfutsius toetas keskteed. Ta pidas olulisteks omadusteks inimarmastust: kõikidest inimestest tuleb lugu pidada; õiglust: igaüks peab saama erapoolikuseta, mis ta on ära teeninud; tõearmastust: vankumatult ära pöörduma ebaõigest; allumist kehtivatele seadustele; truudust ja ausust. Konfutsius jutustas palju moraalist ja religioonist. Abielust ja perekonnaelust arvas ta nii:
väikeselohuline kultusekivi on muinsuskaitse all. Avaste looduskaitseala Geoloogiliselt, veekaitseliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik Avaste soo asub Lihula-Lavas-saare soostikus. Sealne soo on üks Eesti suuremaid madalasoid. Kaitseala põhiväärtused: madal- ja siirdesoo ning märjad metsad pakuvad elupaiku mitmetele haruldastele liikidele. Teadlased on pikka aega põhjalikult uurinud soostiku taimkatet, putukaid ja linnustikku. Avaste soo servas asub II aastatuhandest pärinev muistne pärandmaastikest ümbritsetud Soontagana maalinn, mis on muinsuskaitse all. Lavassaare hoiuala (kavandatav looduskaitseala). 3 valla piires, osa sellest ka Koonga vallas. Lavassaare looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lavassaare soostikku ja seda ümb-ritsevaid metsa- ning pärandkooslusi. Kavandatav looduskaitseala hõlmab ka Virussaare rabasaare, mis on kaitse all 1957. aastast. Mälestusena jääajast kerkib rabast 31 m üle mere pinna ulatuv
Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu. Karitsa ja Levala Rakvere-Koeravere teel Karitsa teeristist edelasse asub arvatavalt 19. saj alguses valminud Karitsa mõisahoone koos põlistest tammedest ja pärnadest koosneva kaitsealuse pargiga. Endine Rakvere karjamõis iseseisvus 18. saj lõpul ja mõisahoone kuulub nüüd Karitsa Evangeelne Uue Elu Kogudusele. Rakvere - Vägeva mnt ristmiku ümbruses asuvas põlises Levala külas on muistne asulakoht, kalmed ja 6 lohukivi. Ristmikult 2 km loodes, suurematest teedest eemal asuv Järni küla on iidne asulakoht, kus asuvad Kabelimägi ja tamme-puisniidud (Järni hoiuala). Lasila Kaunis Lasila mõis asub künklikku maastikku läbiva Kadrina-Assamalla tee lähedal. Levalast tulev tee viib üle selle otse kauni tiigi kaldale, uhkete tornidegahärrastemaja (mis valmis 1862. a Rudolf Ungern-Sternbergi ajal naaberküla Karunga telliselöövi kollastest kividest) ette. Lasila
1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt sakala ja ugandi maakonda.Nad panid kõik ilusti vastu 1210.Ümera lahing-lõppes eestlaste võiduga Samal ajal toimus veel teistest riikidest eestisse mitu sõjaretke, ning kõik olid väsinud ning räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215.võitlus algas uue hooga, jõuti nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Aasta pärast olid
Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, so aastat 1517. Sageli on ajalookirjanduses peetud keskaja lõpuks aastat 1453 siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida-Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing). Eesti ajaloos algas keskaeg aastal 1227, siis lõppes meie muistne vabadusvõitlus. Keksaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keksaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi 1. varane keskaeg 476-1000; 2. kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3. hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Rahvasterändamise aeg Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust
avatud galeriis. Lisaks galeriile külasta kindlasti ka laste teemaparki Iloni Imedemaa. Saare maakond 1. Vilsandi Läänepoolseim asustatud saar, RP, sada saarekest ja laidu, madalvee ajal saab ka jalgsi, saarevaht Tätte. Vilsandi tuletorn ja ilmajaam. 2. Kuressaare piiskoplinnus esindusüritused, kontserdisaal, hästi korrastatud linnus, muuseum, park. 3. Panga pank Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa. Suurim kõrgus 21,7m. Panga kivimeis leidub fossiile. Muistne ohverdamispaik. 4. Kaali meteoriidikraater tuntuim looduslik huviväärsus Eestis. 2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit. 5. Pädaste mõis 5* hotell, spaa, restoran Alexander. Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi. Hiiu maakond 1. Ristimägi Risti külas, 1200 rannarootslase mälestuseks, kes 18saj Ukraina küüditati. Legend pulmarongist, kus hukkunud pruutpaari mälestuseks pandi ristid.
Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Aja jooksul õpiti torusse puurima ka auke, mis sõrmedega sulgedes või avamisel muutis heli kõrgust. Vanim flööt on leitud Idrijca Orust Lääne Sloveenias 1995 aastal 65 000 - 41 000 vanuse neandertaallase juurest. See vastab tänapäevainimese muusika seitsme diatoonilisele helireale. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill? Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel. Millega ja kuidas tekib heli? Trummikiled ja -pulgad Trummi löömisel tekib nii ring- kui segmentvõnkumine. Tulemuseks on põhitoon ja mitmed ülemhelid,
· kolme käepidemega veenõu HÜDRIA · lai vee ja veini segamisnõu KRATEER 6. saj ekr kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamiskeskustes lõplikult välja nn mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse läikiva värviga heledale pinnale. 5.saj ekr hakkas vaasimaalis valitsema nn. punasefiguuriline vaas. Samothrake saarelt leitud " samothrake nike " 190 a ekr. 21.september 2011 Etruskide kunst · Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8.sajandil eKr. · Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevas kindlustatud linnades. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. · Etruski kultuuri vahendajateks on olnud vanarooma ja -kreeka kunst
Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Kodus tehtud viiuleid peeti ostetutest paremaks just eriti hääleomaduste poolest. Sooviti, et see oleks lopsakas ja mahlane. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Kannel 4 Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel,
Eestis on registreertitud umbes 400 kivi, mis rahvapärimuse järgi on seotud ohverdamiskombega või omavad maagilist tervendavat jõudu. Neist ainult osa on mõne suurema lohuga, paljud aga vaid looduslike süvenditega või ilma lohkudeta (A. Viires, 2007). Tänapäeval säilinud ohvrikivid ,,Hiie Jumal" Pärnumaal Tartus, Musumäe kõrval Jaska külas, Suure-Jaani vallas Oladu talu piires kaks ohvrikivi, Kuiaveres Kalmed Kalme on muistne maapealse ehitisega matmispaik (T.Erelt, 2006). Põllumajanduse tulekuga muutuvad ka matmisviisid. Pronksiajal, tuhatkond aastat enne meie ajaarvamist, hakatakse 5 6 surnuid või nende maiselt ,,töödeldud" jäänuseid matma maa peal asuvatesse kividest ehitatud iselaadsetesse matmishoonetesse
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 18...
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...
naabermaadesse ning avaldas suurt mõju Jaapani, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuurile. Konfutsianismi aluseks on järgmised põhimõisted ren (,,humanistlikkus), mis koos li (rituaalsed normid), zhong (oma olemusele truuks jäämine ehk loomulikkus), shu (vastastikkus), ja xiao'ga (pojalik austus) moodustavad täiusliku inimese. Ühiselt moodustavad need de (voorus). Konfutsius elas ja õpetas ajastul, mil Hiinas oli palju omavahel võistlevaid riike ning muistne kombestik, mis põhines taeva ja taevaalust valitseva kuninga ehk taevapoja autoriteedil, sattus vastuollu valitseva poliitilise tegelikkusega. Konfutsius rõhutas küll oma õpetuse tuginemist muistsele pärimusele ja kirjasõnale, kuid tõlgendas seda ometi teisiti, seades kesksele kohale inimese suhted iseenese, ühiskonna, riigi ja taevaga. Inimlikkus saigi Konfutsiuse õpetuse keskseks mõisteks: inimeseks olemise väärtusi ja kohustusi kirjeldas ta ideaalse inimtüübi õilsa kaudu
aristrokraadid, kel oli palju vaba aega endale pühendamiseks. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, koduõpetaja Draama-teatrikunsti žanr Teatron-istekohad, pingid vaatlejatele Skenee- lavadekoratsioon, lavaehitis puidust Orkestra- keskmine mänguplats Koturnid-Kõrgemad, puidust jalanõud, mida kandsid näitlejad Kitoon- pikk, üle õla ja ümber keha ürp. VANA-ROOMA ANTIIKAEG (1000 eKr - 476 pKr) Etruskid-Itaalia loodeosas elanud muistne Itaalia põlisrahvas. Foorum- Rahva kogunemisväljak, Rooma linna keskne osa. Kapitoolium-üks, (kõrgeim) küngas Rooma seitsmest künkast, Tiberi kõrval. Patriitsid- Rooma riigi rikas, täieõiguslik kodanik.Suursuguste suguvõsade liikmed. Plebeid-ülejäänud kodanikeklass, teisejärgulised. Puunlased-Põhja-Aafrikas elanud rahvad, (Kartaago=Puunia) Konsul(2)-magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Preetor(8)-magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest.
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a ...
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal esitasid bardid kutseliste rändlaulikutena Iirimaal, Walesis ja Sotimaal kultuspidustusel jumalate- ja kangelaslaule. Ballaad- algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süzeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus. Eepos-lugulaul, ulatuslik enamasti värsivormiline teos maailama loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest.
5. Tartu ülikooli taasavamine(1656) 4. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Nimetage vähemalt 3 eesti heliloojat või koori juhti laulupeolt. Jansen, Ernesaks, Surva Millist ajaloolist tähtpäeva tähistati I laulupeol Tartus? Pärisorjuse kaotuse 50. aastapäeva Millele pühendati laulupeod Nõukogude ajal? Igasugustele Nõukogude tähtpäevadele Millised sündmused toimusid: 1201: Rajati Riia linn. 1217: Madisepäeva lahing 1208-1227: Muistne Vabadussõda 1343-1345: Jüriöö ülestõus 1210: Ümera lahing 1525: I eesti keelne raamat, mis ei ole säilinud 1535: Eesti keelne säilinud raamat 1601-1603: Näljahäda Eestis 1684: Tartu lähedal piiskopi mõisas rajas Forseelius õpetajate seminaari 1700-1721: Põhjasõda 25. märts 1949: Suur küüditamine Milline sündmus lõpetas Vabadussõja - Tartu rahu sõlmimine Kes oli Eesti delekatsiooni juht Jaan Poska Algkirjastati dokument..millal? kus
ohverdati pühade puude juures(hiied,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid: palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained) hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse.
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
kuni kojutulekuni õhtul. Kalendritähpäevade laulud. Mardi- ja kadripäev. Kõige tuntumad kalendrilauludest olid mardi- ja kadripäeva laulud. Samuti on neid eesti rahvamuusika kogudes ka kõige arvukamalt: see näitab nii kombe kui ka vastavate laulude tähtsust ning püsivust. Sanditamiskomme on püsinud tänini ning mõni mardilaulgi (vähemalt alguvärsid) on veel kasutusel. Jõululaulud Jõulud on eelkõige muistne uue päikeseaasta alguse ja valguse tagasipöördumise püha. Vanal ajal oli see pikem periood, mis algas toomapäevast (21. detsember) ja lõppes kolmekuningapäevaga (6. jaanuar). Valguse sümbolina võib käsitada ka ristiusu Kristust, kelle sünnipäev on 25. detsembril. Rikkalikus jõulukombestikus on tähtsad kahe ajaperioodi vahetusega seotud toimingud. Puhastamiste abil (suurpuhastus ja Tahma-Tooma tegemine, rituaalne jõulusaun)
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks.
nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7
Indiasse indo-euroopa hõimud, kes nimetasid end aarialasteks Aarya õilis (tähenduses) Ta-Kemf egiptlaste maa, viljakandvaim maa Zhonghua keskriik, maailma keskpunkt, taevaalune Tahuantinsuyu 4 ilmakaare riik Proto-indoeurooplaste koht Venemaa lõunaosas läksid rändama u 3000 a paiku, kuna indoeurooplased olid rändrahvas, siis nad liikusid loomakarjad ees, kestis 1500 aastat 1) Loode-India 2) Muistne Pärsia 3) .... Tsiviliseeritud rahvad olid mugavad. Mohenjo-Daros mugav elu. Muistne rahvastik muutus kõige madalamaks ühiskonna kihiks. Muistsetel indoeurooplastel oli ühiskonna struktuuri mõttes kolmikjaotus: 1) Vaimulikud 2) Sõjamehed 3) Lihtrahvas India kastisüsteem Varna (otsaette tehtud värv) Braahmana - vaimulikud Ksatriya - sõdurid Vaisya karjakasvatajad/maaharijad Suudra teenijarahvas 16 saj
VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) ...
Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon Sõjaline üleolek tänu hobustele ja kaarikutele; Kreeta saare vallutamine; võeti omaks minoiline kultuur ning kohandati kreeta lineaarkirja oma keelele; Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nende seast kuulsaim,
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht L...
"Okasroosikesest" Pjotr Tsaikovski muusikale on üle saja aastat vana ja klassikalise balleti varasalve üks kuulsamaid lavalugusid. Libreto kirjutas Charles Perrault' muinasjutu ,,La Belle au Bois dormant" alusel Ivan Vsevolozski. Selle balleti neljanda vaatuse divertismendid, üksiknumbrid, on läbi aegade olnud kõikvõimalike konkursside ja galade favoriidid. ,,Uinuv kaunitar" on lugu, mille märksõnadeks on läbi ajaloo olnud muistne kuningriik, saladuslik needus ja tõeline armastus. Pär Isberg paneb aja ja ruumi liikuma aga hoopis omalaadsel moel muusika on sama, lugu on põhiolemuselt sama, isegi tantsutehnika on sama , kuid tulemuseks on midagi hoopis teistlaadset ja põnevat. "Uinuva kaunitari kohta öeldakse tihti, et see on muinasjutt täiskasvanutele. Vanemuses esilinastus see etendus 4. oktoobril 2008 ja selle lavastas Rootsi Kuningliku Balleti lavastaja Pär Isberg
Lõppvaatus Saaremaal - 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe jõuti Muhu linnuse alla muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida, sakslased asusid linnust piirama I tormijooks löödi tagasi, alles VI päeval õnnestus linnusesse tungida, inimesed tapeti, linnus põletati - vaenuvägi Valjala alla (Saaremaa suurima ja tugevaim linnus) saarlased sõlmisid rahu läbirääkimised - ristimine kogu saarel - muistne vabadusvõitlus oli lõppenud Allajäämise põhjused - vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked - Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda - Vastasel sõjaline ülekaal elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega - Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased) - Vallutajate selja taga rooma-katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas)
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 ...
SISSEJUHATUS: Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadikistan, Venemaa ja Vietnam. HIINA: Hiina on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuriat, Sise-Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja "Taiwani" all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus)
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
