Etruski kunst (0)

Etruskide kunst
Etruskide ajalugu
Etruskid olid muistne , roomlaste- eelne rahvas, kelle päritolu on täpselt teadmata. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja; vanimad neist pärinevad 7. sajandist eKr. Nad elasid Tiberi jõe ja Apenniinide vahel, keda vanad Roomlase kutsusid Etruskid või Tuskid. Tuntuma teooria kohaselt arvatakse, et Etruskid olevat Itaaliasse meritsi rännanud Väike-Aasiast, Lüüdiast 10.-8.saj eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast mööda merd tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Nende õitseng sai alguse 8. sajandil eKr. Lääne-Itaalias ja Kesk-Itaalias Etruurias. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsid himationi (mantlitaoline rõivaese) ja austasid kreeklaste jumalaid. Omakorda võtsid neilt hulga kombeid üle roomlased , kes lõpuks viimistlesid kreekaliku kultuuri täiuslikuks.
Kunst
Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid suurepärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, teid, templeid ja veesüsteeme. Etruuria ( vanaaja maa-
kond Kesk-Itaalias, Tiveri ja Arno jõe vahel, mis on oma nime saanud etruskide järgi) oli rikas metsade ning maavarade poolest ja riik koosnes teineteisega lõdvalt seotud korrapärase planeeringuga ja võimsate kaitsemüüridega linnadest. Etruski kõrgkultuuriks loetakse 7.-6. sajandit eKr., sel ajal levis nende mõjuvõim lausa Roomani. Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud niinimetatud skulptuurid (mis olid elusuuruses) Terrakota stiilis ja pronksina, seinamaalid ja metallitööd(eriti graveeritud pronksist peeglid ). Kuid palju pole teade nende autorite stiilide kohta kuna pole eriti palju leitud või üldse väljastatud etruskide poolt.
Religioon
Etruskide kunst oli väga tihedalt seotud usu ja religiooniga. Religioon oli neil sünge, etruskid väärtustasid jumalatena loodusjõude ning mitmeid deemoneid. Suurt rolli mängis etruskidel ka esivanemate kultus . Au sees olid preetrid e. Augurid ja ennustajad keda nimetati haruspeksideks. Etruskidel oli olemas ka oma keel ja kiri, enamik neist säilinud hauakirjadena. Elu pärast surma oli etruskide kunstis väga kõrgel kohal. Selle tähtsust iseloomustavad nende kõige tuntumad ehitised – hauakambrid .
Etruskid ja metall
Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900.aastat eKr kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia kaupmeestega ning osa etruske hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat eKr asusid ka kreeka kaupmehed siia metallide eest luksuskaupu vedama. Väga huvitavad ja põnevad on ka etruskide pronkskujud, tuntuim neist
sõjajumala Marsi kuju. Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt kujutavad nad lõvisid ning ka erinevaid fantastilisi elukaid, näiteks kimääre( eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu , keskelt kits ). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse „ Kapitooliumi emahunti“, mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus , keda peetakse Rooma linna rajajateks. Etruskid valmistasid ka ilusaid ja väga osavaid väärismetallist ehteid.
Skulptuurid
Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Eriti kasutasid skulptuuride ja kujude valmistamiseks etruskid põletatud savi e terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn „arhailine naeratus“ aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki. Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati. Maalitud kujud pühendati jumalale ja pandi tihti ka hauda kaasa. Tuntuimaks terrakota kujuks on Veji Apolloni kuju. Mida iseloomustab tugev figuur ja
musklisus. Nägu ja näoilme sarnanevad kreeka koures'ele, riietus aga kore 'le.
Arhitektuur
Enamik nende ehitisi , mis olid puidust, pole säilinud. Säilinud on mõned ümarakaarelised linnavärvad ja müüriosakesed. Templid, etruskidel, sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omast oli nende põhiplaaniks nelinurk ning ta oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele. Hoone ühel küljel oli üks või kolm väikest pühakoda, teisel pool oli lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambad puidust hiljem aga ka kivist. Sambad sarnanesid küll dooria sammastega, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil aga rida saviplaate. Lihtsamaid templeid neil kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused.
Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa e aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääses elamusse sisse uksest ja aatriumi laes olevast avast . Lisaks elamule võtsid roomlased ole ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli küll etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt.
Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid . Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüp. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning viimaseks mäe-
külge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik nendest haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena niinimetatud surnute linnades(nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispai- gad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna valitses surnutekultus e nad uskusid hauatagusesse ellu, siis püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisutatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme, näiteks jahipidamine, kalastamine , peod, tantsijad ja muusikud. Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgsetelu ning surnut . Nad arvasid, et elu läheb hauataga edasi täpselt samamoodi nagu enne surma. Seega püütigi kujutada ka hauda võimalikult lõbusalt ja lustlikult, just nagu eluajalgi.
Kultuuri hääbumine ja kadumine
Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega . 540. aasta paiku eKr lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal eKr aga „kihutas“ Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama.
400. aasta paiku eKr tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid ( gallialased ) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja nende eripärane kultuur suuremas osas kadus ning sulandus rooma kultuuri ja eripäraga ühte.
Kokkuvõte
Etruskid olid rahvas, kes elas 8.-3. sajand eKr tänapäeva Itaalias. Nad elasid linnades, kuid ühtne riik puudus. Kunsti seisukohalt oli neil üsna suur roll. Nad võtsid kasutusele võlvi, mida kasutatakse tänapäevani. Metallitöödes ja pronksivalamises võib neid pidada nende vormide rajajateks või arendajateks. Nad olid rahvas, kes hindas väga kõrgelt hauatagust elu ning pühendas sellele palju ja ehitasid selleks hauakambreid ja dekoreerisid neid. Etruskidel oli euroopa kultuuri arengus ja edendamisel oma roll olemas. Ajapikku etruskide kultuur hääbus ning sulas ühtseks kultuuriks rooma kultuuri ja eripäraga.
Kasutatud kirjandus
1) http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid#Etruski_kunst
2) „ Tsivilisatsioonid – kümme tuhat aastat ajalugu“ Jane McIntosh ja Clint Twist , Varrak Tallinn
3) http://en.wikipedia.org/wiki/Etruscans
4) http://et.wikipedia.org/wiki/Etruuria
Sisukord
1.Etruskide ajalugu..........................................................................................................................lk.2
2.Kunst.............................................................................................................................................lk.2
3.Religioon.......................................................................................................................................lk.3
4.Etruskid ja metall..........................................................................................................................lk.3
5.Skulptuurid....................................................................................................................................lk.4
6.Arhitektuur.................................................................................................................................lk.4-5
7.Kultuuri hääbumine ja kadumine..................................................................................................lk.5
8.Kokkuvõte.....................................................................................................................................lk.6
9.Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................lk.6
10.Sisukord.......................................................................................................................................lk.6