Rakvere vald (0)

Kool
Rakvere vald
referaat
Nimi
VPG 2011
Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt
Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala , Sõmeru, Vinni , Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn.
Suurus. elanike arv
Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik . Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913
Omavalitsuse juht
Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe)
Omavalitsuse volikogu koosseis
Volikogu esimees
Toomas Rajamäe
Aseesimees
Marek Stern
Volikogu liikmed
Viktor Aaver
 
Mare Algpeus
 
Boriss Balõtšev
 
Maire Kokerov
 
Margus Leipalu
 
Aare Lemberg
 
Anneli Martinson
 
Aksel Neeme
 
Aivar Niinemägi
 
Enn Palm
 
Gunnar Pentsop
Valla peamised tegevusalad
Rakvere valla üks peamisi tegevusalasid on põlluharimine.
Rakvere vallas tegutsevad ka palju väiksed ettevõtteid, mis kaevandavad karjäärides liiva ja
tegutsevad metsamajandusega.
Valla vaatamisväärsused
Rakveres vaatamisväärsused on näiteks linnus,keskväljak,spordikompleks ja ka tarvas mis asub linnuse kõrval.
Rakvere vallas on ka palju vanu mõise mida saaab külastada.
Veltsi ja Kloodi
Tallinn-Narva maanteel Haljala teeristist umbes 3 km lõunapoole asub Veltsi mõisamaakividest hooneteansambel: viinavabrik, kuivati , meierei ja moonakatemajad. Kenas korrastatud pargis asub 19. saj lõpul, von Dehni ajal valminud punastest tellistest härrastemaja.
Veltsist 1,5 km lõuna suunas asub Kloodi mõis, mis sai nime Clodtide suguvõsa järgi. Teest paremal pargi serval asuv mõisahoone on ehitatud 19. saj II poolel. Tagapool on alles ka 18. sajandil ehitatud härrastemaja, hilisem teenijatemaja, kust on pärit kunstnikest vennad Karl ja Gustav Clodt von Jürgensburg.
Haljala – Rakvere tee ümbrus
Haljala-Rakvere mnt Haljala teeristist 3 km Rakvere poole jääb vahetult tee äärde Kloodi Pahnimägi ( kaitseala ), mille järsud nõlvad kerkivad teest kuni 25 m kõrgusele. Selle lõunaotsal oli muinasajal ( arvatavalt 3.-5. saj ja ka hiljem) tugev linnus.
Päide küla läbiv Selja jõgi on paisutatud kenaks järvekeseks.
Tõrremäe külas asub kaubanduskeskus “Põhjakeskus”.
Rakverest Pärnu suunal Kullaaru bussipeatusest (700 m paremal) asub Kullaaru mõis, kus aidamehe pojana sündis kirjanik  Eduard  Bornhöhe ( 1862 -1923). Kirjaniku sünnikohta paigaldati mälestuskivi 1972 a.
Arkna
Rakverest 5 km põhja poole asub hooneterohke Arkna mõis. Uue, suhteliselt suure härrastemaja ehitas 1877 -1879 maanõunik Julius von Schubert . Hoone kauneim osa on tornikestega trepikoda. Mõisas tegutses aastatel 1922-1993  Arkna Põllumajanduskool ning hiljem EPA Katsemajand. Mõisahoonet ümbritseb liigirikaspark (kaitseala),mida läbib Selja jõgi. Seal on rippsild ja paatiminekutrepp, peahoone edelaotsas viib ilusa rinnatisega graniitsild üle kraavi , jõe pool on ringikujuline paviljonimüür. Tagapool läheb külatänav üle algupärase graniitplokkidest silla, idakaldal on põlise Jõekalda talu, maakividest laut ja ait-kuivati. Haljala- poolse tee ümbruses asub kohaliku meistri Friedrich Modi poolt samuti 19. saj lõpul ehitatud hooneteansambel: sõidu- ja tööhobuste tallid, karjalaut, sepikoda-vankrikuur, ait-kuivati, puutöökoda, kelder jt. Arkna külas on muinsuskaitse all 19 objekti.
Valla lõunaosa
Mädapea
Rakvere ringteelt edelasse suunduv Jõepere tee möödub OG Elektra AS tootmiskompleksist ja läbib Lepna aleviku. Tammiku peatusest algab pilkupüüdev puisniiduilmeline Mädapea tammiku maastikukaitseala. Valdavalt üle 250-aastase kaitsealuse puistu jämedaima tamme ümbermõõt on 4,7 m ja vanust ligi 400 aastat, siin on ka kivikalmeid. Parkmets ümbritseb ka nägusat Mädapea mõisa, mis jääb bussipeatusest veidi paremale. Mõisa juurde viib allee . Härrastemaja on ehitatud 19. saj lõpul Rentelnide ajal punastest tellistest, seda ilmestavad puidust verandad. Aastatel 1922-1965 tegutses hoones kool, hiljem Energia kolhoosi klubi. Mõisa peahoone põhjaküljel asuvad kõrge paeait ja tornikestega kuivati. Mõisa ees pargis kasvavad ca 30 m kõrgused võimsad pärnad (4 m ümbermõõduga hiiglane on seest õõnes). Tagapool on tiik. Mõisas tegutsevad MTÜ Viikingid , Virumaa Kunstimuuseum (avatud püsinäitus “Aivar Juhansoni sarzid”) ja Huvialakeskus Savikoda.
Tõrma
Rakvere – Vägeva mnt alguses paiknevat Tõrma küla nimetab juba Läti Henrik 1219. a mitme tänavaga külaks (Turme), Taani Hindamisraamat aga 70 adramaaga asulat koguni Põhja-Eesti suurimaks. Siit leitud aarded , kivikirves ja viljahõõrumiskivid ning rohked lohukivid , muinaskalmed ja ohvriallikas tõestavad ligi 3000 a pikkust püsiasustust. Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu .
Karitsa ja Levala
Rakvere-Koeravere teel Karitsa teeristist edelasse asub arvatavalt 19. saj alguses valminud Karitsa mõisahoone koos põlistest tammedest ja pärnadest koosneva kaitsealuse pargiga. Endine Rakvere karjamõis iseseisvus 18. saj lõpul ja mõisahoone kuulub nüüd Karitsa Evangeelne Uue Elu Kogudusele.
Rakvere - Vägeva mnt ristmiku ümbruses asuvas põlises Levala külas on muistne asulakoht, kalmed ja 6 lohukivi. Ristmikult 2 km loodes , suurematest teedest eemal asuv Järni küla on iidne asulakoht, kus asuvad Kabelimägi ja tamme-puisniidud (Järni hoiuala ).
Lasila
Kaunis Lasila mõis asub künklikku  maastikku läbiva Kadrina-Assamalla tee lähedal. Levalast tulev tee viib üle selle otse kauni tiigi kaldale, uhkete tornidegahärrastemaja (mis valmis 1862. a Rudolf Ungern- Sternbergi ajal naaberküla Karunga telliselöövi kollastest kividest) ette. Lasila mõisa omaniku Karl Heinrich von  Baer ´ juures kasvas venna Magnus Johann von Baer´i poeg Karl Ernst von Baer (s. 1792). Onul oli suurejooneline iluaed ja lindla . Lasilas puutus tulevane loodus- ja arstiteadlane esimest korda kokku loodusega. Suurkuju on öelnud, et Lasila ümbruskond äratas temas teatud huvi või tunde loodusesemete vastu. Eesti läbi aegade kuulsaim teadlane elassiin kuni kooliminekuni 1799. a. Hiljem oli ta Königsbergi ülikooli professor , üks kalandusbioloogia rajajaid ja Kaspia mere esmauurijaid ning avastas 1856 . a jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse: Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed voolusuunast olenemata rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Seetõttu on ka meil enamik järsakuid ja paljandeid allavoolu vaadates paremal kaldal.
Pärast võõrandamist oli Lasila mõisahoones aastatel 1922-1973 kool ning alates 1986 a on jälle kool. Osa pargi tammesid on Baer´i istutatud, teadlane viibis Lasilas veel 1876. a suvel ja suri Tartus sama aastal 84-aastasena. Tema 100. surma-aastapäeval paigaldati siia mälestusrahn Aime Jürjo loodud bareljeefiga.
Haridusasustused Rakvere valla piirkonnas
Üldhariduskoolidest tegutseb 5 munitsipaalkooli - Rakvere Gümnaasium, Rakvere Vene Gümnaasium,  Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Linna Algkool ja Rakvere Põhikool. Rakveres on ka kaks erakooli - Rakvere Eragümnaasium ja Rakvere Lille Kool (toimetulekukool). 
Täiskasvanud saavad omandada põhi- ja keskharidust Rakvere Õhtukeskkoolis. 2002.a. jaanuarist avati õhtukeskkooli juures kasvatusraskustega õpilaste klass. 
Kutseharidust annab Rakvere Kutsekeskkool, kõrgharidust Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž (alushariduse pedagoog , sotsiaaltöö ja  riigiteaduste magister) ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus. Huvialaharidust võimaldatakse 2 munitsipaalhuvialakoolis - Rakvere Muusikakoolis ja Rakvere Spordikoolis. Lisaks annavad huvialaharidust mitmed erahuvialakoolid, kellelt linn ostab teenust huvitegevuse mitmekesistamiseks. Need on Kultuuri- ja Haridusselts Kaur , Loominguline Selts   Athena Maja Tantsu- ja Kunstikool Athena, Esteetika- ja Tantsukool ,  Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool ja Muusikakool Rajaots. Linnas töötavad 2 munitsipaallasteaia- Kungla ja Triin - kõrval ka eralasteaed Kaur, kellelt linn ostab teenust 150 lapsele. Rakveres asub Lääne-Virumaa keskraamatukogu .
Lasilas asub Lasila Põhikool. Veltsis asub Veltsi Lasteaed -algkool. Lepnas asub Lepna raamatukogu.
Ajalooline kujunemine linnaks/vallaks
Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Selle, kahekordse palktaraga linnuse vanim seniteadaolev dateering kuulub 5. - 6. sajandisse. 
Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi. 
1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga.
Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas , taanlaste uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252. Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega ( 1268 Rakovor Novgorodi ürikutes). 

Esimesed sajandid linnana

1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik . 
14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil ehk nüüdsel Teatrimäel ka saviga seotud müüridega kivimaju. 15. sajandi II veerandil ehitati kivikirik, 1508 hakati Teatrimäele rajama frantsisklaste kloostrit, hiljem tekkis selle idaküljele surnuaed. 
Vene-Liivi sõjas oli Rakvere aastail 1558-1581 venelaste võimu all ja sai tugevasti kannatada. Seejärel oli linn rootslaste käes. 1602. aastal läks Rakvere kolmeks aastaks poolakatele, kes aastal 1605 linnuse purustasid.