Antiikkirjandus (0)

Antiikkirjandus .
’’antiquus’’ ladina keeles tähendab - vana, muistne .
Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak . Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi . ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus ) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE – Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode ).
Hellenism – tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood.

Arhailine eepos

Homeros – aoid, pime laulik . Teda peetakse ’’ Iliase ’’ ja ’’Odüsseia’’
Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõda. See on iliose (Trooja) linna lugu ja sellega seotud müüdid.
’’ Ilias ’’ on kangelaseepos
’’Odüseia’’ – kattub endas mitmeid tollaaegseid rändajate müüte. Põhimotiiv on mailmas ringirännanud meremehe seiklused ja naasmine koju.
Nad on heksameetris(värsimõõt). Lisati epiteete, et näidata oma kirjanuslikku annet.
Vastandamise kaudu andakse edasi oma mõtteid.
Erinevus rahvaloomingust:
1. Keel on kunstlik keel.
2. Rahvaluule kirjeldas üksissündmust,aga Homerosel on palju üksiksündmusi kokku põimitud.
3. Suuline pärimus oli pärit iidsetest aegadest, aga Homeros lõi oma eeposed oma ajal.
Tulemus see , et suuline pärimus suri välja ja asendus (kõrg)kirjandusega.
Tähtsus:
Mõju kogu Kreeka kultuurile .
* Eepika arendas mõju Roomlaste kaudu, Kreeka kultuurile.

Vana Kreeka Teater

Tragöödia – (Kurbmäng) Traagilise lõpplahendusega näidend. Võeti kasutusele Vana-Kreekas. Kreeka keeles tähendas „tragos“ –sokk ja „ode“ – laul. Dionysose auks korraldati Vana-Kreekas.
Komöödia –Lõbusa lõpp lahendusega näidend, mis naeru vääristab catiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. „kõmõdia“ Sokrates – 469-399 eKr. Filosoof . Tema õpetusi tuntakse Platoni kaudu, sest ta ise ei pannud mdiagi kirja. Pidas filosoofia ülesandeks inimest ennast tundma. Tegeles Kõlblusega.
Sokraatiline meetod – Küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole juhtimine.
Platon - ~427-347 eKr. Platon oli Sokratese õpilane. Kujutava kunsti ja eepilise(jutustav) luule suhtes kriitiline, sest arvab , et liiga otsene mõju inimesele. Ütles, et kunsti teos jäljendab jumaliku looja loodud tegelikust. Määratles esimesena täpselt keelt ja mõisteid.
Aristoteles – 384-322eKr. Oli Platoni õpilane. Süstemateeris peaaegu kõik oma aja teadlased. Pidas oluliseks arutlust. Tema „Poeetika“ – süstimatiseerib kirjandusteaduse mõiste.

Vanakreeka tragöödiast

Aischylos – Tõi lisaks esinäitlejale lisaks teise näitleja.
Sophokles – Oma aja kuulsamaid ja auhinnatumaid tragöödia kirjutajaid. Tõi juurde kolmanda näitleja.
Euripides – Deus ex machina (jumal masinast). Näidendi lõpplahendus, kus väline jõud kõrvaldab probleemi.
Aristophanes – Vanakreeka näitekirjanik kes kirjutas komöödiaid.(Atika komöödia)
Menandros – Komöödiakirjanik.
Tragöödia hiilgeaeg 5 saj. eKr. Vana- Kreeka tragöödia oli alati sõnalis-muusikaalne.
Sissejhatus – proloog .
Avalaul – parodos .
Episodionid – episoodid.
Stasimon – Koorilaul episoodide vahel.
Eksodos – Viimane episood tragöödia lõpus.
Oidipuses on kasutatud trimeetrit.Shopokles on pärit Ateenast , oli jba oma nooruses populaarne tragöödiakirjanik, tegutses riigiametites. Oli kuulus juba oma eluajal. Võimumeestega sõber. Väga pika ealine. Saavutas ligi 20 võitu tragöödiakirjanduse võistustel, aga ei jänud kordagi viimaseks. Säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama. „Kuningas Oidipus “ oli juba omal ajal kuulus. Läbib Euroopa kirjanduslugu eri kirjanike käsitluses. Sophoklese enda oma tulu läbi Roomalaste ladina kelsete tõlgete kaudu.
Miks tekkis Oidipuse tragöödia ?
Jumalad, Ise Jumal=saatus ||saatus

Vana-Kreeka filosoofiline proosa

Proosakirjandus hakkas levima 6 sajandil. See jaguneb: 1) filosoofiline 2)ajalooline 3) Retroline. 5 sajandik hakati koolitama kõnemehi.
Langos - Kreeka romaani kirjanik, kirjutas rütmilises proosas . „Daphoisi ja Choe “ autor.
Rooma kirjandus.
Rooma kirjandus seadis endale eestkujuks Kreeka kirjanduse ja kirjandusvormid. Nendest vormiti omapärane rahvuslik ainulaadne kirjandus. Rooma kirjandus on kirjutatud ladina keeles. Esimesed Rooma autorid olid kreeklased. Hellenismi ajal kujunesid välja kirjandus zanrid, ning sai alguse kõnekunst. Esimesel sajandil eKr kujunes välja kirjandus keel, jõudis haripunkti proosa ja luule areng. Rooma kirjandus sälitas ka Kreeka kirjanduse, mille vastu Euroopa hakkati huvi tundma allles rennesansi ajal. Olid 1. Kes hakkasid vanasõnu kirja panema

Rooma komöödia

*Mille poolest erines Rooma teater Kreeka teatrist ?

Varjane proosa.

Vanim ladina keelne tekst „Põllumajanduse( MARCUS PORCIUS CATO ).
Ceaser – Kõnemees, väitis et demokraatia on riigi langus. Tema oluliseim teos on „Märkmeid Gallia sõjast“. Sealt saab väga palju olulist informatsiooni Gallia hõimude kohta. Oluline sest, et kirjutab endast kolmandas isikus . Püüab õigustada miks vallutus retked läbi viidud ja kuidas tehtud. Tema stiili iseloomustab hoogsus, selgus ja lihtsus. Memuaari kirjandus e. mälestiste kirjutamine.
Marcus Tullius Cicero – Kõnemees, tema kõnesid kasutatakse tänapäevani retoorika õppimisel. Temast on jäanud tänapäevani 58 kõnet ja 12 traktrati.
„Märkmeid Gallia sõjast“ sealt :
Mercurius - Kunstide leiutaja.
Appollon - Tõrjub haigusei.
Jupiter – Pea jumal, kamandab taeva jumalaid.
Mars - Sõja jumal.
Minerva – Käsitöö õpetaja.

Kirjanduse Mõisted

Ahcilleuse kand - Ainus koht kehal, kust A. Oli haavatav. Ehk inimese kõige nõrgem koht.
Ambroosia - imeaine, jumalate toit, mis tegi sööja surematuks. Ka healõhnaline salv .
Arkaadia- Paik Peloponnesuse ps. keskosas. Antiikkirjanduses rahu, õnne ja harmoonilise elu sümbol.
Skylla ja Charybdis- Kaks merekoletist-kaljut, kes valvavad merekitsust. Ka väljapääsmatu olukord, milles üks lahendus pole teisest parem.
Damoklese mõõk- Pideva ohu sümbol. Ka naudingus ja õnnes pidevalt ähvardavat hädaohtu.
Elektra kompleks - Haiglane isa-armastus. Esineb enamasti tütardel.
fööniks- müütiline lind. Ilmus iga 500 aasta tagant, põletas end tuleriidal, ärkas noorena uuesti ellu. Sümboliseeridb Rooma riigi igipüsivust. Ristiusus: surnust ülestõusmist, Jeesust.
Gordoni sõlm- Keerulise probleemi lahendamine ühe otsustava liigutusega või vägivalla teel.
hapud viinamarjad - Miski, mis väidetakse olevat vähemväärtuslik ainult seetõttu, et see on tegelikult kättesaamatu.
kentaurid - Hobuse kere ja inimese ülakehaga olendid.
Kerberos - Hadese sissepääsu valvav 3 peaga koer, kes sisse lasi kõik hinged aga välja mitte ühtegi.
kimäär- Lõvi pea, kitse keha ja mao sabaga koletis , hirmukujutlus, viirastus.
Kirke - Nõiatar, kes muutis Odysseuse mehed sigadeks ja hiljem tagasi.
kreeka kalendid- Noorkuu ilmumise päevad ehk kuude alguspäevad. Ka aeg, mis kunagi ei saabu.
Kroisos - Lüüdia viimane kuningas. Väga rikas ja helde.
kuldvillak - Õnnetoov kuldne jääranahk, saadud Hermeselt algselt.
küllusesarv- Puuvilju ja lilli täis sarv , mis sai külluse sümboliks.
labürint- Paljude eksitavate keerdkäikudega ehitis, koletis Minotaurose hoidmiseks. Ka väljapääsmatud olukorrad ja eksikäigud.
maailma naba- Ülimat tähelepanu vääriv inimene.
Medeia katel - Iluravi, kaotatud nooruse igatsus . Nõid Medeia keetis mingit nooreks-muundavat värki, kuningas hüppas sinna sisse ja sai surma.
Medus- madudest juustega, kiviks muutva piluga, kihvadega surelik naiskoletis.
Mentor - Odysseuse sõber, kellele viimane usaldas Trooja sõtta minnes majapidamise. Ka kogenud ja tark nõuandja ning õpetaja.
Midas- Früügia kuningas, palus , et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks. Hiljem sai endale eeslikõrvad.
Minotaurus- Koletis, kellel oli poolenesti härja, poolenesti inimese keha. Elas labürindis, iga aasta saadeti talle söögiks 14 noor inimest.
muusad - 9 kunstide ja teaduse kaitsejumalannat.
nektar - Surematuks tegev jumalate jook . Ka hõrgutav jook.
Oidipuse kompleks- Tugev erootiline kiindumus emasse ja alateadlik vaen isa vastu. Esineb enamasti poistel.
Pandora laegas - Laegas, kus olid peidus kõik inimkonna pahed, tal oli keelatud seda avada, aga uudishimust tegi ta seda ikkagi.
Parnassos - Kesk-Kreeka mäestik, kus elasid muusad.
Penelope kudumistöö- Penelope peletas kosilasi sellega eemale, et ütles, et tahab enne abielu Odysseuse surilina valmis saada. Aga öösel harutas kogu päevatöö ülesse. Ka töö, mis kunagi valmis ei saa.
Polykratese sõrmus-
Prokrustese säng- Atika teeröövel, sidus möödujad sängi ja kui need olid liiga lühikesed, siis venitas pikemaks, kui liiga pikad, siis raius jalad maha. Ka nii või teisiti sobimatud võimalused.
Pyrrhose võit- Suurte kaotuste hinnaga saavutatud võit.
Sisyphose töö- Mõtetu ja ränkraske töö.
Tantalose piinad - Lüüdia kuningas, kes üritas jumalatele oma poja liha söögikspakkuda. Karistuseks saadeti allilma, kus pidi janusena seisma jalgupidi vees ja näljasena vaatama puuvilju peakohal, sest ta ei saanud kumagi kunagi kätte.
tüliõun- Tülijumalanna viskas õuna kirjaga „Kõige kaunimale“ peoliste sekka. 3jumalanna vahel puhkes tüli ja nad otsustasid lasta Trooja prints Parisel valida. Ka lahkheli põhjus.
võõraste sulgedega ehtima- Teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine.
moirad - 3 Kreeka saatusejumalannat. Nende määrata oli surelike käekäik ja elu pikkus. Esimene ketras elulõnga, teine mõõtis lõnga pikkuse ja kolmas lõikas selle läbi.
Ari üia-tormideemon. Pooleldi röövlind, pooleldi inimene. Jälgid ja inetud .
Lethe- Allmaailma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud jõid, et unustada oma endine elu.
Styx - jumalate murdumatu tõotuse jõgi
saatür- metsik, himur , ülemeelik loodusvaim . Pooleldi sokutaolised. Dionysose saatjaskond.
Paan- karjaste , väikekariloomade jumal, metsavaim. Kitse jalgadega, sageli pea, sarvedega. Leiutas karjaseflöödi.
adne lõng- juhtnöör. Lõngakera, millega Theseus labürindist tagasitee leidis.
Atlantis- Atlandi ookeani suur saar, mis vajus esiajaloolisel ajal vee alla.
Atlas- Prometheuse vend. Karistuseks titaanide poolel võitlemise eest pidi ta oma õlgadel kandma taevavõlvi.
Pegasos -tiivuline võluhobune, hüppas välja Medusa kehast, kui viimasel pea maha löödi.
harp