Mõisted (0)

Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana- Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid.
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast.
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat , kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest.
Allegooria ehk mõistukõne –kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu
Bard- muistne keldi poeet . Keskajal esitasid bardid kutseliste rändlaulikutena Iirimaal , Walesis ja Šotimaal kultuspidustusel jumalate- ja kangelaslaule.
Ballaad - algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süžeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus .
Eepos - lugulaul , ulatuslik enamasti värsivormiline teos maailama loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest.
Epigramm - Vana-Kreekas algselt hauasammaste või jumalatele mõeldud pühendkikide värsivormiline pealiskiri, hiljem vaba sisuga lühiluuletus. ( Villon )
Epitaaf - hauakiri , lühiluuletus lahkunu mälestuseks. (villon)
Evangeelium- Jeesuse elu ja õpetuse teemaline raamat Piiblis
Falloselaul- fallosele kui sigivussümbolile pühendatud laul Vana-Kreekas.
Grotesk -kujutamisviis, mis põimib ja ühendab koomilist ja traagilist, tõelistja fantastilist ülevat ja madalalt.( Villon)
Heeros-inimese ja jumala vahepealne olend antiik ütoloogias ehk kangelane.
Hümn- vanakreeka tänu- või ülistuslaul jumalatele, sõja- ja spordikangelaste auks, ülev, pidulik kiituslaul.
Idüll- Vana-Kreekas väike lüroeepiline luuletus peamiselt karjuste elust, sagelui kirjutatud dialoogivormis; maaelu idealiseerivalt kujutav luuletus.
Iroonia -koomikavorm, varjutatud pilge , mil öeldu on mõeldule vastupidine (Villon.)
Komöödia- Vana- Kreekast pärinev draamakirjanduse põhižanr tragöödia ja draama kõrval, meelelahutuslik naljamäng.
Kurtuaasne kirjandus- rüütli-ja õukonnakirjandus, sai alguse 12.-13. sajandil Provance ist Lõuna-Prantsusmaalt.
Minesinnger- 12.-13. sajandi sakas ränd- või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet.
Müsteerium-algselt anttikaegne salajane usutalitus , 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal.
Müüt- uskumustega seotud pärmuslik jutustus maailma loomisest, kollektiivse teadvuse vorm.
Novell - uudisjutt , lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendundatud vähese tegelastega lugu ( G. Boccacio- Dekameron )
Ood-pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Vana-Kreekas nimetati oodiks iga luuletust, mida kanti ette koorilauluna.
Oraator - ladina keeles kõnemees. Kõneosav inimene.
Puänt- vaimukas ja üllatuslik lõpplahendus, kasutatakse novellis epigrammis, anekdoodis valmis, satiiris jt lühižanris
Retoorika- kõnekunsti õpetus, tekkis 5-4 sajandil pkr.
Rituaal - usu-või kombetalitus, selle kindlakmääratud vorm.
Rüütliromaan- keskaegne värsivormis teos, mis kujutas vaprate rüütlite fantaasiaküllaseid seiklusi ja kangelas tegusid .
Saaga - muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatsest, kangelastest , sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust.
Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste pihta.
Sonett- keskaegsest itaalia kirjandusest põlnev luulevorm , sai oma klassikalise kuju renessanssi ajal.
Tragöödia- Vana.-Kreekast pärinev draamakirjanduse põhižanr komöödia ja draama kõrval, lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng.
Trubaduur- keskaegne orivanssaali luuletajarändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet.
Valm- õpetlik lühike mõistuluuletus või –jutt, mille tegelaseks on tavaliselt loomad.Kreeka kaudu Euroopasse jõudnud valmisüžee on sageli idamaise algupäraga.
Comedia dell arte - improviseeritud teksti ning kindlaks kujunenud tegelastüüpide, kostüümide ja maskidega rahvakomöödia tekkinud 16. sajansil Itaalias
Deus ex machina - vanakreeka teatris jumala laskumine lavale erilise seadeldise abil, lahendamaks konflikti või päästmaks kangelast. Tänapäeval kasut seda mõistet keerulise situatsiooni ootamatu , ebaloogilise ja kuntsliku lahenduse kohta.
Trooja hobune- kavaluse sümbol.
Achilleuse kand – ainus nõrk koht.
Homeros (Ὅμηρος (Hómēros; elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik , kahe kuulsa eepose autor. "Ilias" Odüsseia"
Sophokles (496–406 eKr) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.Sophokles on tuntud oma tragöödiate (näiteks "Kuningas Oidipus ") poolest.Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber.Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel.
Sappho (ka: Sapfo) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog , kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Sünnikohaks arvatakse olevat, kas Eresos või Mytilene – Lesbose linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui lüürikuna on säilinud. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele", mida loetakse maailma vanimaks säilinud luuletuseks. Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi.
Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena ) oli vanakreeka filosoof .
Platoni dialoogid "Charmides""Euthydemos""Euthyphron" teosed
Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof .Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses , juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse.
Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas , riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.
Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes – 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis".
Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees , poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks . Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.–18. sajandi mõtlejate Locke 'i, Voltaire 'i ja Hume 'i teooriad ja vaimne tegevus.
François Villon (1431-(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks.
François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament " (Le Lais) ja "Suur Testament" (Le Grand Testament).
Ma prantslane , Pariisi kodanik
ja selle üle olen õnnelik.
Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk.
saab teada kael , mis kaalub tagumik.
Dante Alighieri (27. mai 1265 – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsamaid itaalia renessansi poeete.Dante tippteost "Jumalikku komöödiat" on nimetatud väljapaistvaimaks itaalia kirjanduses.22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts.
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 – 19. juuli 1374) oli Itaalia humanismi suurkuju , silmapaistev poeet, teadlane .Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Huvitus Vergiliuse ja Cicero loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrahismiks. Luuletused "Laulude Raamat"
Giovanni Boccaccio [džov'anni bok'atšo] (16. juuni 1313 – 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat . Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ( Decamerone ; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349–1353.
Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja.
Termin pärineb Thomas More'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia", mida tavaliselt teatakse pealkirja " Utoopia " all. More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest neologismist – outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat kohta, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond.
Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares - 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote ".
William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju.