Bessemerprotsess
Referaat ajaloos.
Koostajad:
Krista Makke
Helen Baumann
Aveli Noortoots
Sirle Sauman
8D klass
M.R.G
Tartu 2004
Rauaga on
inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam
ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides.
Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja
koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda.
Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides
savides, liivades ja
kivimites . Mõnedes maakohtades moodustab ta
suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad
terved mäed
– Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool
pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe
raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate
osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on
leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis.
Raual on tähtis osa ka
taimede, loomade ja inimese elus. Täiskasvanud inimese organismis on
rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Hemoglobiin võtab
osa hingamisest. Loomade ja inimese organismis on raud levinud
“kõikjal”: Rauda on isegi silmaläätse ja
sarvkesta kudedes,
kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas.
Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa
protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli
ehitamisest.
Rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed
raua
proovid , mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa
päritoluga. See oli meteoriitraud, millest inimene esmakordselt
valmistas raudesemeid. Möödus tuhandeid aastaid enne kui inimene
õppis
maagist rauda
tootma . Sellest momendist algas rauasajand, mis
kestab ka käesoleval ajal.
Raua kasutamine
Rauda hakkasid esimestena laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud
hetiidid , kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast
majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe
ja nooleotsi). Raudrelvad olid vastupidavamad ja paremad kui
pronksrelvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla-Järve
lähedalt ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a.
Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim
leid on aastast
3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes. Teisest
aastatuhandest e. m. a. pärinevad mitmed amuletid. Kivide
töötlemiseks kasutati rauast tööriistu. Kaua aega peeti rauda
väärismetalliks. Ajaloos oli ajajärke, mil rauda hinnati
kullast kallimaks. Assüüria turuplatsidelt leiti tahvlid, millelt selgus,
et rauda peeti hõbedast 40 korda ja kullast 5 korda kallimaks.
Aafrika hõimude naistel oli tavaks ennast raudvõrudega ehtida.
Muistne
raua
sulatamine Raua
saamine oli
muiste ränkraske ja keerukas töö. Kõigepealt maagi
hankimine, siis peenestamine ja puhastamine. Seejärel puusöe
tegemine.
Savist kolde vormimine . Sulatamine-
redutseerimine lõõtsade
pideva töö ja tule valvamisega. Kolde
lammutamine , raua kogumine.
Hilisem raua kuumutamine ja
tihendamine .
Esiisade
kolletes saadi puusöega temperatuur mõnisada kraadi, mis andis nn.
käsnaraua. Hiljem kuumutati ja taoti seda tihedamaks.
Kui
võrrelda muistset rauasulatus-redutseerimiskollet tänapäeva
kõrgahjuga, siis üldjoontes on nad vägagi sarnased (joonis1).
Maagiks oli vanasti soomaak. Puusüsi reageeris õhuhapnikuga ja
põledes andis koldes kuumust. Koldesse tehti tuult lõõtsade abil.
Süsi võttis osa ka raua redutseerimise keemilisest protsessist.
Süsihappegaas, läbides puusöe, andis vingugaasi, mis kulus raua
redutseerimiseks. Muistsed rauasulatajad said ferriiti, mis oli pehme
ja plastiline. Koos rauaga redutseerusid maagis olevad lisandid -
väävli, fosfori ja teiste elementide ühendid.
Redutseerunud väävel
ja
fosfor halvendasid aga oluliselt raua kvaliteeti. Vanasti
töödeldud raud jäi arvatavasti lisandite tõttu rabedaks.
Räbustite ülesandeks oli kõrvaldada maakides leiduvad mehaanilised
lisandid (liiv, savi) ning põletamisel tekkiv
tuhk . Vanasti kasutati
selleks
lubjakivi . Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis
andis aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. šlaki. Maagist
redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et rauda kätte saada,
tuli
kolle lammutada. Ka kolde seinteks olev savi võttis osa raua
redutseerimisest. Lubjarikka savi kuumutamisel 700 - 9000C
temperatuuril eraldusid sellest
karbonaadid ning keraamikamassi jäid
kaustiline magnesiit ja kustutamata
lubi . Nõnda võis ahju materjal
täita üksiti ka räbusti osa.
Tööstusliku
revolutsiooni kaks etappi
I etappJuba
1760 .-1780. aastatel
algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis
tähendas tööstuslikku revolutsiooni. Selle aluseks olid
leiutised ,
mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende
tootmisega masinate abil. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel
arenguetapil oli puuvillase riide tootmine.
Raua ja
rauasulamite tootmineMetallurgia arengus oli murrangulise tähtsusega puusöe asendamine
kivisöega. Masinatööstuse jõuallikaks sai
aurumasin , mille
leiutas Thomas Newcomen 1711.a., kuid täiustas James Watt.
Rauda toodeti rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetati
kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimus raudoksiidi redutseerimine
süsinikoksiidi abil. Kõrgahjus tekkinud raud reageeris osaliselt
süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel).
Seetõttu kõrgahjus ei saadud puhast rauda, vaid sulamit, mida
nimetati
malmiks . Malm sisaldas 1,7-5% süsinikku ja veel teisi
lisandeid. Teras sisaldab süsinikku alla 1,7%. Valumalm oli küllalt
hea raudteerööbaste, tugipostide, rataste ja silla kandetalade
tegemiseks. Ometi ei kõlvanud see täppistööriistade või masinate
töösõlmede tarvis. Selleks vajati kõva elastset terast. Kõva
elastne teras oli tuntud juba neljandal aastatuhandel e.m.a., kuid
alles
1722 . aastal lahendas prantslane Rene` de Reamure´ selle
mõistatuse, muutes kõva terase elastseks süsiniku lisamise teel.
Abraham Darby kasutas oma
tõmbega rauasulatusahjudes (kõrgahjudes) puusöe asemel hoopis
koksi . Õhu juurdevoolu ahjule tagas James Watt aurumasin ja tänu
sellele oli temperatuur Darby sulatusahjus palju kõrgem.
Henry Cort
patenteeris 1783.a. profiilterase valtsimise ja 1784 a. pudeldamiseks
nimetatava terasetootmismenetluse. See meetod muutis
esialgse toorraua hästitöödeldavaks separauaks. Viimane oli palju paremini
painutatav ega murdunud surve all nii kergesti. Masinatootmise
esimene arenguetapp soikus mitmeks aastaks Suure Prantsuse
revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu.
II etapp
Aastad 1820-1830 tähistavad industrialismi teise etapi algust ja
selle
levimist mitmetesse Euroopa riikidesse ning teistesse
maailmajagudesse ( kolooniatesse). Neis
paigus leidus rasketööstusele
olulist rauamaaki.
19. sajandi
uuenduseks oli
nafta ja sellest toodetud
bensiin ja
petrooleum , mille kasutuselevõttu võimaldasid järjekordsed
leiutised. 1814.a. katsetati inglase George Stephensoni ehitatud
auruvedurit ja maailma esimene raudteeliin alustas tööd 1825.a.
Inglismaal. Ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, mis hakkas
liikuma
aurumasina jõul. 1884.a. ehitas Saksa leiutaja Gottlieb
Daimler kerge
bensiinimootori , mis sobis autole ja esimene auto
valmiski järgmisel aastal.
Suureks uuenduseks 19. sajandil oli terase suurtööstuslik tootmine.
1856 . aastal patenteeris Henry
Bessemer sulamalmist terase tootmise
konvertermenetluse ehk bessemerprotsessi, mis on eriliste
muudatusteta kasutusel olnud viimase ajani.
Henry
Bessemer
Sir Henry Bessemer (
1813 – 1898)
sündis ja elas
Charltonis, Hertfordshire
maakonnas Inglismaal. Iseõppinud inglise insener ja leidur Henry Bessemer sai
jõukaks, kui leiutas nn kuldvärvis kasutatava pronksipuudri
valmistamise
tehnoloogia . Tema enam kui sajast leiutisest, nt
nõelstants, söepliiats ja
tsentrifugaalpump , on kuulsaim
sulamalmist terase tootmise konvertermenetlus ehk bessemerprotsess,
mis suurendas tootlikkust määratult.
Bessemerprotsessi
olemus
Bessemerprotsess oli
esimene tööstuslik protsess sulamalmist terase tootmiseks.
1856.aastal põhjendas Henry Bessemer süsiniku osatähtsust terases.
Oma pöördsulatusanumates, nn. Bessemeri konverterites eraldas ta
separauast süsiniku kuuma õhu tõmbe
varal . Õhk juhiti
konverterisse selle põhjas olevate puhumisavade (furmide) kaudu.
Õhuhapnik oksüdeeris malmi lisandid (mangaan ja räni), eralduva
soojuse toimel tõusis sulametalli temperatuur 16000 C.
Seejärel oksüdeerus ka süsinik. Bessemerprotsess kulges väga
intensiivselt ja kestis ainult 10-12 minutit.
Joonis 1.Raua sulatamine muiste ja tänapäeval Joonis 2. Raua
tootmine kõrgahjudes
Kõrgahi (joonis2) on
terassilinder, mis on vooderdatud kuumakindlate tellistega. Ahjusid
jahutatakse ülekuumenemise vältimiseks ka veega. Sularaud lastakse
ahjust välja iga paari tunni järel. Mõned kõrgahjud suudavad
toota kuni 3000 tonni rauda päevas.
Joonis3 . Bessemeri
konverter Bessemeri konverter on ülalt avatud sulatusahi, mis meenutab veidi
muna. See võib olla vooderdatud kuumakindlate tellistega
(šamott-tellistega). Et sulametallile saaks lupja lisada,
kallutatakse konverter ühele küljele. Pärast lubja lisamist
pööratakse ahi jälle otseks ja puhutakse sinna altpoolt suruõhku.
Nii põletatakse rauast välja mittevajalikud lisandid.
1859 aastal rajas Bessemer terasetööstuse Shefieldis ja alustas
relvade ja raudteerööbaste tootmise. 1878. aastal ehitas William
Siemens terase tootmiseks esimese elektrilise kaarleekahju. Nii
Bessemeri kui ka Simensi meetodi juures sai kasutada ainult puhast
rauamaaki.
Sidney Gilchrist Thomas näitas, et puhastamata rauamaagi
kasutamiseks tuleb sulatusahi vooderdada seest lubjaga. See kõrvaldas
rauast fosforilisandid. Pärast selle meetodi leiutamist sai
terasetootmine sisse õige hoo.
Kasutatud kirjandus ENE 1, Tallinn 1985, 703 lk.
ENE 2, Tallinn 1987, 703 lk.
Interneti leheküljed
Michael Holt, Leiutised, Koolibri, Tallinn, 1996, 57 lk.
Tehnikaleksikon, Tallinn 1981, 655 lk.
Bessemer process, En.Wikipedia, last modified 21:25, 18 Jan 2004
The Columbia Encyclopedia, Sixth Edition.2001.
7.Virtual Steal Works, Created by G. David Yaros [email protected] — Wednesday , 12 February 1997 -
6
Kõik kommentaarid