Muusika ajalugu, teooria ja muu (0)

MUUSIKA AJALUGU, TEOORIA JA MUUD

ALGUS

 
Alustame hüpoteetilise sündmusega, mille nimi on SUUR PAUK. Lähme mööda geokronoloogilist ajaskaalat ja tuletame meelde kuidas algas MAA ARENG ja milline oli ELU MAAL.
Parema ülevaate saamiseks jagatakse inimkonna ajalugu perioodideks.
  Muinasaeg ehk esiaeg
See on aeg mida uuritakse aineliste ajalooallikate ehk muististe (muinasjäänuste) põhjal. Muinasaeg jaotatakse omakorda kolmeperioodisüsteemi abil, mis jaotatakse esemete valmistamise materjali alusel
KIVIAEG - PRONKSIAEG – RAUAAEG .

Muinasaeg muusikas

Muusika ajaloo tõenditeks on muusikainstrumentide jäänused.
Milline oli muinasaeg muusikas?
Muusika tekkimisest on palju hüpoteese ja teooriaid . Arvatakse, et Homo habilisel olid juba kõnekeele alged. Aju arenedes õpiti valitsema keelt ja huuli. Väidetakse, et inimkõne algas žestidest, mitte huigetest. 1932. a. Briti Entsüklopeedias väidetakse, et keel tekkis laulust. Esialgu inimesed lihtsalt laulsid ja ümisesid pikki häälikujadasid, väljendades oma emotsionaalset seisundit . Järk-järgult asendus laul kõnega.   Uusim teooria muusika tekkest väidab, et keel ja muusika kujunesid ühisest protovõimest, mis oli oma loomult eelkõige muusikaline (Levmann 1992).
Hiina ja Tai toonikeelte uurimisel on selgunud , et erinevatel helikõrgustel baseeruvate intonatsioonimallide kasutamine tundmuste väljendamiseks omandatakse ammu enne fonoloogilist väljendusoskust (kõnet). Selline võime on olemas ka loomadel, samuti väikelastel. Muusika on kommunikatsioonivahend. Juba ahvid tagusid vastu püütüve rütme, eesmärgiks territooriumi kaitsmine. Tekib dialoog, kus suhtlemine toimub märkide abil ja märgisüsteemi nimetatakse keeleks.
Inimene areneb:
visuaalselt – koopamaalingud, kujukesed , ornamendid, ehitised jne
verbaalselt – väljendamine suulisel teel
See väljendus erinevates

• heli kõrgustes, mis algselt olid gissando taolised
  
• tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest)
  
• rütmides (algselt rütmilised hüüatused)
  
• teistes kunstides ( miimika , tants)
  

Eelajaloolised tantsud täitsid kindlaid rolle: olid rituaalsed, tervendavad, erootilised, soosingut taotlevad. Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle. Näiteks Ameerika indiaanlaste tunde või isegi päevi vältavad trummide ja kõristite saatel ette kantavad tantsulaulud.
Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega.
Kõik esemed, mida ürginimesed juhtusid laulmise või tantsimise ajal maast kätte võtma, muutusid heli tekitavateks „muusikariistadeks”. Esimeseks „muusikariistaks” oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni.
 
Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist ( kivid jm). Trummi meenutavat instrumenti, mille pingulelöödud nahale löödi käte või pulkadega kasutati nii tantsude saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega. Muusikat oli vaja ka üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo.
Üsna pea taipasid muistse aja pillimehed, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust.
Õõnsas „muusikariistas” tekib heli kahe elemendi – korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpillid (metsasarv, oboe ), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).
Teiste varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud ( pilliroog , torukujulised luud ), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. Puhkpillide areng algas vile - ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Aja jooksul õpiti torusse puurima ka auke , mis sõrmedega sulgedes või avamisel muutis heli kõrgust.
 
Vanim flööt on leitud Idrijca Orust Lääne Sloveenias 1995 aastal 65 000 - 41 000 vanuse neandertaallase juurest. See vastab tänapäevainimese muusika seitsme diatoonilisele helireale.
Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill ? Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel.
Millega ja kuidas tekib heli? 

Trummikiled ja - pulgad

Trummi löömisel tekib nii ring- kui segmentvõnkumine. Tulemuseks on põhitoon ja mitmed ülemhelid, mille hulk ja tugevus mõjutavad pilli tämbrit. Trummi kõlavärv ja helikõrgus varieeruvad ka selle järgi, milliseid trummipulki kasutatakse (kõvad või pehmed ) ja kontaktpinna suurusest . Trummi kõla oleneb ka kohast membraanil , kuhu lüüakse.
Esimesed trummikiled tehti nahast , kuid looma nahk reageerib tugevasti õhuniiskuse muutumisele ja seepärast kasutatakse tänapäeval tehismaterjale. Väikeste trummide kile pingutati V-kujuliste nööridega, iga V tipus oli nahkrihm , millega nöörid tõmmati kõvemini pinguli, et kile poleks lõtv.
Trummipulkade pead jagunevad kõvadeks, keskmisteks ja pehmeteks.
 

Roopillid

Roost keeltega puhkpilli heli saab alguse keele võnkumisest, mis paneb võnkuma pillitorus oleva õhusamba.
Roost on kujunenud kaht tüüpi pilliosad:

• Lesthuulikud jagunevad omakorda ühekordse-(klarnet) ja kaksiklesthuulikuga (fagott) pillideks. Üks vanimaid lesthuulikuga pille oli Antiik-Kreeka aulos, mida mängiti juba 2800 eKr.
  
• Lestkeeled leiduvad peamiselt mõnedes oreliviledes ja lõõtsatüüpi pillides (harmoonium, akordion , suupill ja traditsiooniline hiina sheng ).
  

 

Keeled

Kreeka mütoloogia järgi oli vibunööri heli see, mis äratas jumal Apolloni tähelepanu pillikeele võnkumise vastu.
Teooria. Kahe punkti vahele pingutatud keele põhikõrgus sõltub selle pikkusest, jämedusest, raskusest ja pingest koos kõlalaua või kõlakasti omadustega. Iga keele vibreerimissagedus on pöördvõrdeline selle pikkusega, võrdeline massi ruuduga . Võnke amplituud varieerub vastavalt energia hulgale.
Pillikeelt võib valmistada igast materjalist, mis tekitab heli, kui see on tõmmatud pingule ja kui seda näpitakse, sellel poognaga tõmmatakse või selle pihta lüüakse. Vanal ajal valmistati pillikeeled enamasti soolest või siidist. 5 saj. eKr on Pärsiast leitud ka kuldtraadist pillikeeli. Uuemal ajal on levinud nailon- ja teraskeeled.
Heli tekitamiseks on kolm võimalust:

• keele näppimine – üks energiaimpulss ja võnkumine ei kesta kaua st. helid on lühikese kestusega. Küüne või lipitsaga tekib terav heli, sõrmeotsa või pöidla abil tuhmim.
  
• keelte pihta löömine- tekitab püsivama heli. Löögi järel võngub keel kauem ning ülemised ülemhelid hääbuvad aeglasemalt. Klaveri või simbli mängimisel tekib üks energiaimpulss iga tekitatud heli jaoks.
  
• poognaga mängimine – võimaldab mängida kestvamaid noote . Kõla sõltub poogna asendist ja tõmbel kasutatavate jõhvide laiusest (tõmmates poognat aeglaselt jõhvide täislaiusega, keele keskosa lähedal, tehes poognatõmmet kiiresti jõhvige servaga või mängides keele otsa lähedal).
  

 

Poognad

Vibupoognat hakati kasutama Bütsantsi keisririigis. Poogenpillide heli oli algul nõrk võrreldes sõrmitsevatega ja neid peeti kohaseks alamrahvale. Poogna tõid Euroopasse uuesti 11. sajandi mauri vallutajad Hispaanias. Esimesed poognad olid pinguli tõmmatud jahivibu kujulised . Poogna puuosa oli algul kumer, see pidi hobusejõhvide kimpu hoidma pinge all nii, et see paneks mööda keeli tõmbamisel keeled vibreerima. Vanaaegseid poognaid valmistati mitmes suuruses, osa neist olid ainult 20 cm pikkused.
 

Klahvid ja haamrid

Esimesed Euroopa klahvpillid (orelid) olid lihtsa konstruktsiooniga, nende raskeid kange juhiti pigem käte kui sõrmedega. Vanimatel orelitel oli klahvide vahe sama suur kui viledel (kuni 10 cm). 13. sajandini olid klaviatuurid diatoonilised, esimene klahv oli C. Esialgu kasutati orelit vaid gregooriuse koraali saateks ja selle ulatus oli 2 oktavit – mitte suurem munkade hääleulatusest. 14. sajandil, kui arenes polüfoonia, listi ka suurem osa tänapäeval tuntud kromaatilisi klahve.
Esialgu kasutati klaveri haamripeade katteks saksa klaveril kitsenahka, kuid selle paksus ja elastsus ei olnud ühtlane. Bassikeelte haamripead, mis on palju jämedamad ja raskemad kui kõrgemate toonide keeltel, on augukestega, et pind oleks pehmem.
Tiibklaveris löövad haamrid vastu keeli altpoolt ja vajuvad raskusjõu toimel tagasi. Pianiinos liigutavad haamreid vedrud .

Ventiilid

1815 aastal ilmus ajalehes teade, et 39 aastane sarvemängija Heinrich Stölzel on valmistanud sarve, millel võib saavutada peaaegu 3-oktavilist ulatust kahe tiheda ventiili abil, mis vajutati alla „klaveriklahvidega” ja kerkisid taas üles vedru abil.
Ventiili ülesanne on lasta võnkuvat õhku pillitoru ossa , mis muudab õhusamba pikemaks või suruda õhk sealt välja, et muuta helikõrgust teatud intervalli võrra.

Ajalooline aeg

on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal.

• vanaaeg - algas 3000 eKr -  Mesopotaamias ja Egiptuses, 750 eKr - Kreekas, kui alguse said linnriigid , 500 eKr - Itaalias
  
• keskaeg - algas 476 pKr Lääne- Rooma keisririigi lõpp
  
• uusaeg - 1492 a. avastas meresõitja Cristoph Kolumbus eurooplaste jaoks Ameerika mandri
  
• uusim aeg - Esimese maailmasõja lõpp 1918 a.
  

VANAAEG

VANA- KREEKA perioodid ajaloos ja muusikas
 

KESKAEG

 

UUSAEG

 

UUSIM AEG