Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma suurimad/kuulsamad joad (0)

1 Hindamata
Punktid

Tõrva Gümnaasium


Kaido Mõts
10 a klass

Kuulsamad joad

Referaat


Juhendaja
õpetaja Laine Tangsoo

Tõrva 2008

Sisukord


Sissejuhatus……………………………………………….....lk 3
Angeli juga…………………………………………………..lk 4
Niagara juga…………………………………………………lk 5
Victoria juga………………………………………………....lk 7
Iguaçu juga…………………………………………………...lk 8
Tugela juga…………………………………………………...lk 9
Reini juga……………………………………………………..lk 9
Jägala juga…………………………………………………….lk 10
Kokkuvõte…………………………………………………….lk 12
Kasutatud allikad……………………………………………...lk 13
Sissejuhatus
Looduses on juga langeva veega vooluveekogu lõik. Kõige kõrgemad joad on mägistes piirkondades. Joad loovad looduses maalilisi vaatepilte ning on suured turistimagnetid. Maailmas on palju jugasid, kuid kuulsamad on märgitud järgmisel kaardil:
Jugade kõrgused:
Angeli juga 979 m
Niagara juga 53-57 m
Victoria juga 108 m
Reini juga 23 m
Tugela juga 947 m
Jägala juga 7,8 m või 8,1 m
Iguaçu juga kuni 82 m
Angeli juga
Angeli juga ehk Salto Angeli juga ( hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem) . Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja , kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil.
Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased .Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains ). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates.
Niagara juga
Niagara juga (Niagara Falls ) on juga (õigemini jugade ja kärestike süsteem) Põhja-Ameerikas Niagara jõel. Niagara juga on üks maailma veerohkem ja tuntum juga. Et Niagara jõgi on piirijõgi, siis asub osa joast Kanada ja osa USA territooriumil.
Nimetuse "Niagara juga" alla mahub kolm juga, mida eraldavad saared. Suurem neist on Kanada-poolne Hoburaua juga ehk Hobuseraua juga (Horseshoe Falls), mida nimetatakse ka Kanada joaks. Kitsesaar (Goat Island ) eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls).
Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest; ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa (laius 300 m) kaudu. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest.
Geoloogiline ehitus ja ajalugu
Joa astang on osa Niagara astangust (Niagara Escarpment), klindinõlvast, mis ulatub Ontario järvest idas Michigani järve läänekaldale. Astangu pealmise kõvema kihi moodustavad Kesk-Siluri Lockporti dolomiidid, mille all asuvad pehmemad Alam-Siluri kiltkivid.
Jääaja (Wisconsini jäätumise) lõppedes 10 000 aastat tagasi asus juga Niagara astangu joonel Ontario järve lõunakalda lähedal.
Järgnevate aastatuhandete jooksul on vesi astangut 11 km lõuna poole uuristanud keskmise kiirusega 1–2 m aastas. Kitsesaareni, kus eraldusid Kanada ja Ameerika haru, jõudis juga umbes 700 aastat tagasi. Palju suurema vooluhulga tõttu on Kanada-poolne juga taganenud palju kiiremini; väikese vooluga Ameerika juga ei suuda varisenud rusu eemaldada ning muutub arvatavasti aja jooksul koseks. Praeguseks on joa liikumise kiirus oluliselt vähenenud, sest üle poole veest juhitakse hüdroelektrijaamadesse.
On arvatud, et mõnekümne tuhande aasta pärast jõuab juga Erie järveni, mille veetase võib selle tulemusel oluliselt langeda.
Victoria juga
Victoria juga (kohalikus keeles Mosi-oa-Tunya, eesti keeles nimetatud ka Viktooria joaks) on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Sambesi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Vesi langeb 1800 meetri laiuselt astangult 108 m sügavusse kitsasse (laius 24—61 m) kuristikku ning väljub sealt kitsa ja sügava oru kaudu, mis joast alamal moodustab neli siksakiliselt liitunud kuristikku (need tähistavad joa endisi asukohti). Keskmine vooluhulk on 1400 m³/s. Joa kohal kõrguval veetolmupilvel tekib selge vikerkaar, joa lähedal kasvab igihaljas mets.
Victoria juga on Aafrika tähtsamaid turismipaiku, seal on 2 rahvusparki: Mosioatunya ja Victoria Falls.
Joa avastas 1855 David Livingstone ja nimetas selle joa Suurbritannia kuninganna järgi.
Iguaçu juga
Iguaçu juga on juga Brasiilia ja Argentina piiril. See on 2,7 kilomeetri pikkune , 82 meetrit kõrge ning koosneb 270 väiksemast joast. Juga jaotatakse Iguazú rahvuspargi (Argentina) ja Iguaçu rahvuspargi (Brasiilia) vahel. Iguaçu juga on oluline turismiobjekt. Ligi pääseb nii jalgsi , autoga kui ka paadiga .
Tugela juga
Tugela juga on Angeli joa järel kõrguselt teine juga maailmas. Joa kõrgus on 947 meetrit ning teeb läbi 5 vabalangemist, millest pikim on 411 m. . Juga asub Drakensbergis(Draakoni mägi) Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Reini juga
Reini juga on saanud oma nime jõe järgi, milles ta on. Reini juga on Euroopa laiem juga, olles 150 meetrit lai ja 23 m kõrge. Reini juga asub Schaffhausenis Šveitsis, Saksamaa piiri lähedal.
Talvel on keskmine vooluhulk 250 m³/s, suveajal on keskmine voolukulk aga 700m³/s. Suurim voolukulk, mis iial mõõdetud, on 1250 m³/s
1965. aastal; ja väikseim 95 m³/s 1921. aastal.
Kalad ei suuda joast üles ujuda va angerjas , kes roomab mööda kive joast üles.
Jägala juga
Jägala juga pole küll maailmakuulus, kuid arvatavasti on see kõige kuulsam Eesti juga.
Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, 3 või 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome lahte , umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates.
Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis.
Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele.
Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud.
Jõe lõunakallas joa kõrval on varisemisohtlik.
Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg , mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 12–14 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale. Jägala juga on looduskaitse all.

Ajalugu


Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik. Jägala joa juurest pärinevad esimesed kirjalikud teated vesiveskist Eestis (13. sajandi algus; umbes 1240). Aastast 1688. pärinevatele kaartidele on märgitud joa juurde vesiveski
Kokkuvõte
Maailmas on palju jugasid, kuid kõik joad pole nii kuulsad kui eelmainitud. Kõikidel neil jugadel on omamoodi kiiksud, mis need eriliseks teevad ja turiste kohale meelitavad: üks kõrge, teine veel kõrgem, kolmas lai, neljas omapärase kujuga jne. Arvan, et kõige kuulsam juga on Angeli juga, kuna see on kõige kõrgem, või Niagara juga, oma hobuseraua kuju pärast.
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Juga
http://et.wikipedia.org/wiki/Angeli_juga
http://et.wikipedia.org/wiki/Niagara_juga
http://et.wikipedia.org/wiki/Victoria_juga
http://et.wikipedia.org/wiki/Iguacu_juga
http://en.wikipedia.org/wiki/Rhine_Falls
http://en.wikipedia.org/wiki/Tugela_Falls
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga
Eesti Entsüklopeedia 10 lk 375
13
Vasakule Paremale
Maailma suurimad kuulsamad joad #1 Maailma suurimad kuulsamad joad #2 Maailma suurimad kuulsamad joad #3 Maailma suurimad kuulsamad joad #4 Maailma suurimad kuulsamad joad #5 Maailma suurimad kuulsamad joad #6 Maailma suurimad kuulsamad joad #7 Maailma suurimad kuulsamad joad #8 Maailma suurimad kuulsamad joad #9 Maailma suurimad kuulsamad joad #10 Maailma suurimad kuulsamad joad #11 Maailma suurimad kuulsamad joad #12 Maailma suurimad kuulsamad joad #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jumal123 Õppematerjali autor
Materjal sisaldab infot jugade kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Niagara juga
2
docx

Niagara juga

Niagara juga Maakeral on umbes sada juga, mis on Niagarast kõrgemad ja vähemalt kaks on suurema vooluhulgaga, kuid just Niagarat peetakse eriliseks vaatamisväärsuseks. Niagara juga asub Põhja-Ameerikas Niagara jõel, Erie ja Ontario järve vahepeal. Osa joast asub Kanada ja osa USA territooriumil. See on üks maailma veerohkeim ja tuntuim juga. Juga jaguneb kolmeks: Ameerika juga, Kanada ehk Hoburaua juga ja Pruudiloorijuga. Neid eraldavad saared. Kitsesaar eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast, Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa. Nende kolme ühisnimetus Niagara tähendab kohalikus indiaani keeles vetemüha. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga, mis on 700 meetrit lai, joas paiknev kõrgeim astang on 52 m kõrge ning hinnanguliselt

Geograafia
Niagara
9
doc

Niagara

Paljud jõed saavad alguse mägedest, paljud aga allikatest. Jõe ülemjooksul on madalas kiirevoolulises ojakeses palju hapnikku, kuid vähe taimset toitu loomadele. Kui oja jõuab madalikele ja muutub jõeks, saavad taimed asuda kasvama üha suureneval setete massil. Elusolenditel, kes elavad kiirevoolulistes jõgedes ja ojades on sageli kehakuju, mis hoiab neid minema uhtumast või vastu kive põrkumast. Nimetatud rusikareeglid kehtivad ka Niagara jõe puhul, mis on tuntud ühe maailma suurema joa, Niagara joa, asukohana. Niagara jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas, USA ja Kanada piiril. Niagara jõgi voolab välja Erie järvest. Ülemjooksul voolab rahulikult, on laevatatav ja hargneb. Harude vahele jääb Grand Island, mis on saar Niagara jões, joast ülesvoolu. Selle pindalaks on lausa 74 ruutkilomeetrit ning see kuulub Ameerika Ühendriikidele. Allpool harude ühinemiskohta algavad Niagara joa juurde kuuluvad kärestikud, milles jõgi hargneb uuesti

Geograafia
Venezuela ja Santo Angeli juga
3
doc

Venezuela ja Santo Angeli juga

ulatuvad troopikasse, aastaringi on kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Mäestikes on külm mäestikukliima. Esineb üleujutusi, muda- ja kivivoolusid, samuti perioodilisi põudasid. Veestik on rikkalik. Andidest saavad alguse paljud mägijõed, olles enamsti Amazonase lisajõed. Suurim jõgi on Orinoco jõgi. Orinoco moodustab enne suubumist Atlandi ookeani suure delta. Guajaana mägismaal asub ühel Orinoco lisajõel maailma kõrgeim juga, 979 m kõrguselt langev Angeli juga. Maracaibo madalikul riigi kirdeosas asub suur Maracaibo järv. Seal on ka palju soid. Loodusvarasid on Venezuelas rikkalikult ja mitmekesiseid. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis ­ Idale. Venezuela on Lõuna ­ Ameerika üks rikkamaid riike. Majandus on mitmekesine. Peamised eksportkaubad on nafta, boksiit, alumiinium, teras, kemikaalid, põllumajandustooted, rasketööstuse tooted.

Geograafia
Venezuela
15
odt

Venezuela

..........................................................................................13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................14 Lisad...............................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Gümnaasiumi geograafia kursuses tegeletakse põhjalikumalt maailma riikide majanduse, struktuuri, loodusolude, pinnamoe, maavarade jms. Autor valis referaadi teemaks Venezuela, sest iga õpilane tutvub süvitsi ühe riigi oludega ja tutvustab seda ka oma kaasõpilastele. Tavaliselt teatakse Venezuelat kui üht Kariibimere ääres paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

ja õppeekskursioone. Kindlasti kasutatakse kaarte, atlasi, jooniseid, fotosid, tabeleid ja arvutis pakutavaid võimalusi. Õpikus on mõned teemad, mida ainekava ei nõua, aga mida käsitlemata on raske seletada mitmeid looduses esinevaid nähtusi ja protsesse, mis on terviku mõistmiseks vajalikud. 9. klassi õpiku 1. osas on kaks suurt kaarti: Euroopa loodusgeograafiline kaart, Eesti loodusgeograafiline kaart. Koolides kasutatakse ka Maailma atlast, Uut maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpikus kui ka töövihikus on need märgitud lühenditega MA, UMA ja EA. Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit, kui see on atlase või kaardi juures olemas. Arvuti kaartidel saab enamasti vajaliku kohanime otsingusse kirjutada ning arvuti ise otsib ja näitab, kus see koht paikneb. Kasutades arvutit,

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid  Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk  Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

loodud. Aadlike haudasid on seinamaalingutel kujutatud sagedasti aedadena, mida omanik nautis ja mis pidi talle rõõmu pakkuma ka surmajärgses elus. Ühe haua raidkiri räägib: : "Võin ma rännata ümber oma tiigi iga päev igavesti; võib mu hing istuda kalmuaia okstel, mida ma enesele valmis olen teinud; võin ma end värskendada iga päev oma sükomoori all." Need on nn Teeba hauad (1503-1482 e.Kr). Egiptuse õue maketid. Maailma esimesteks säilinud makettideks peetakse 4000 a vanuseid puumakette, mis leiti Egiptusest XI dünastia aegsest hauast Teebast. Üks makett on M 1:20 (suurus 84x42,5x39,5 cm) ja see kujutab papüürusesammastega maja ning selle ees asuvat puudega õue. Okaspuust valmistatud makett on kaetud kipsiga, osad on omavahel ühendatud tappidega. Õue keskel on vaskplaadi tükike, mis tähistab siseõue basseini. Säilinud on ka vaarao Amenhotep III ühe kindrali aia rekonstruktsioon (ca 1400 e

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia ­ valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju. Nende taju liikide kombinatsioonil tekibki käsitletav väga eriline teadvuse seisund

Teadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun