Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu meedias (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ta seda oli siis mis ajal?

Lõik failist

Armin Laanejärv

1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu


Risto Perendson
Postimees 03.01.2009 00:00
Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks
peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid.
Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme
laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem
inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise
matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest
ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see
võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast
leiti ka kitsetalle kolju , palju rohkem infot said aga ajaloolased
linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita,
näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega.
Läänemere regioonis uhkeima matusega!
Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja
Ajalugu meedias #1 Ajalugu meedias #2 Ajalugu meedias #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Priidik91 Õppematerjali autor
erinevad näited ajaloo käsitlemisest meedias, Raadios, ajalehtedes, internetis.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine

Eesti ajalugu
thumbnail
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

12.03.1934 ­ riigipööre 1934-39 ­ Kaitseseisukorra reziimi aastad, autoritaarsed aastad. Demokraatial autoriseerumisele üleminek ­ Suure kriisi aastad ­ 1930. aastate algus, võitlus PS muutmise ja muu taolise ümber. Vaikiv hämarus ­ üleminekuperiood 1939-1945 II MS aastad 17.06.1940 ­ Punaarmee sissetung Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1944. aastal järk-järgult. Üleminekuperioodi lõpetab Tallinna langemine. Historiograafia Johannes Adamson Eesti Wabariik ­ Eesti Rahva ajalugu. Toimetajad: Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar 1932-1939 Eesti ajalugu. Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940 Hans Kruus ­ Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928 1 1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas ­ pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) ­ Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV

Eesti uusima aja ajalugu
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö, vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine haridusele, mille muudatused olid: kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel, vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu, Aleksandrikool avati 1888.aastal venekeelsena, 1893.aastal viidi vene keelele üle Tartu Ülikool(Jurjevi Ülikool). Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. Hariduse kõrval püüti levitada õigeusku. Palju ehitati kirikuid ja rajati ka Kuremäe nunnaklooster. Rahvuslikku suunda üritas jätkuvalt alal hoida K. A. Hermanni toimetatud "Postimees". Oluline sündmus oli Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine 1883.a. Üheks

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

karsklusseltsid nimetasid end ümber hariduseltsideks. Rohked eesti maa-tuletõrjeseltsid hakkasid lisaks töökohustusele ka meelelahutusega tegelema. Pritsimeeste puhkpilliorkestrid. Edenes ka spordiliikumine Vanemuine: Asutati 1865. 1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 – teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, 1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. Estonia: 1865 Tänu eestlaste emantsipatsioonile hakkasid tekkima ka nende kultuuriseltsid,

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Rootsi armee koosnes soomlastest ja rootslastest. 1582 Jam Zakvolski rahu - Poola ja Venemaa vaheline rahu. Poolakad andsid Venemaale neilt sõja viimasel etapil vallutatud osa tagasi. Lõuna Eesti jäi siiski Poolale. 1583 Pljussa vaherahu - Rootsi ja Venemaa vahel. Põhaja-eesti jäi Rootsile. TULEMUSED: Põhaj-eesti ­ Rootsile Lõuna-eesti - Poolale Saared - Taanile. Algas nn. Kolme kuninga aeg. 12 EESTI AJALUGU LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI. (1583-1700) EESTI 3 KUNINGA PERIOODIL. (1561 ­ 1645) Võõrvõimude kõrval olid ka omavalitsused - Eest-, Liivi- ja Saarerüütelkonnad. Rüütelkonnad kutsusid kokku Maapäeva. Maapäevade vaheaajal valitsesid Maamarsalid. POOLA AEG LÕUNAEESTIS Poolakad hakkasid tegema vastureformatsiooni. Eestisse saadeti selleks puhuks jesuiidid. Need rajasid Tartusse oma õppeasutuse "Tõlkide Seminari." Selle juures tegutses 1584 aastast gümnaasium, esimene eestis

Ajalugu
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Müller ,,Russiche Geschichte" avaldati käites. Esien võtab pärisorjust kirjeldades kriitilise hoiaku, et ristisõdijad tulid ainult ristiusku levitama, nägi soovi allutada rahvas ja seetõttu see kord ongi väljakujunenud. Kord ebamõistlik ja majanduselt ebaratsionaalne. Valgustada rahvast, et nad paremini hakkama saaksid. F. K. Gadebusch oli jurist ja ajaloolane, Tartu sündikus ja bürgermeister. Gadebusch Pommerist pastori perekonnast, õppinud õigusteadust ja ajalugu. Preisimaal Köngisbergis õppis edasi. 1748 tuli Liivimaale, kõige pealt koduõpetajaks von Rosenkampfi peres, Alates 1705 Tartus ja jäi sinna surmani, tegi juristi karjääri. 1755 põlengus hävib Gadebuschi korter ja raamatukogu, peale seda keskendus Liivimaa ajaloole. 1767 Moskvasse esindajaks, et konstitutsiooni välja töötada. 1771 Tartu justiitsbürgeremeister (Tartus kaks bürgerit, üks elu asjatundja (kaupmehed ja käsitöölised) kommertsbürgermeister

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun