Ajalugu meedias (0)

Armin Laanejärv

1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu

Risto Perendson
Postimees 03.01.2009 00:00
Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju , palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega!
Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja ajalooliselt väga tähtsat objekti.
Kindlasti nõustun sellega ,et tegu on väga tähtsa leiuga nii Eesti kui ka terve Läänemere äärsete riikide ajaloo jaoks.

2) Eesti lugu: Eduard Vilde „ Mahtra sõda“

Linda Kaljundi
Eesti Päevaleht 03. jaanuar 2009 00:00
Mahtras võttis rahutustest osa 700–800 talupoega. Seda oli rohkem kui üheski teises 18.–19. sajandi vastuhakus. Sümboli staatuse omandas sündmus siiski alles Eduard Vilde romaaniga „Mahtra sõda” ( 1902 ).
Romaani tegevus toimub uue talurahvaseaduse tuleku ajal. Vilde tegelased on seadust terve elu oodanud.
Kuigi Vilde kasutas ohtralt arhiivimaterjali ja mälestusi, ei ole põhjust pidada „Mahtra sõda” dokumentaalromaaniks. Dokumentaalne aines lisab sellele autoriteeti, kuid teose mõjuvuse põhjused on ennekõike ilukirjanduslikud. Nagu üks tegelasi ütleb, oli sõja otseseid põhjuseid mitu, kaudseid aga üks: talupoegade raske elu. Just see kaudne põhjus on ka romaani põhiteema.
„Mahtra sõja” peategelane Võllamäe Päärn kehastab talupoegade mässumeele kestvust: oma viha ja jonni on see „vastaline hunt” pärinud isalt, kes on mõisas surnuks pekstud. Vilde ise kõneleb teoses mõisa koolipreili Juliette’i suu läbi. Võõra pilk pakub olude taunimiseks head võimalust ja kriitika esitamine valgustatud eurooplase suu läbi lisab sellele ainult autoriteeti. Tema kaudu sugenevad teosesse arutelud selle üle, kas talurahva viletsa olukorra põhjuseks on rahvusele omane laiskus või hoopis kurnatus . Kujundlikult osutab Vilde euroopalikult eesrindlike ideede ja Balti konservatiivsuse „abielu” utoopilisusele. Noorparun esindab aadli liberaalsemat tiiba ja kavandab Juliette’i mõjul mitutki uuendust. Ent alalhoidlik Balti mõttelaad ja seisuse huvid on temagi jaoks esikohal, mistõttu ta jääb kauni prantslanna armastusest ilma. Arvestada tuleb ka „Mahtra sõja” ilmumisaega. 1905. aasta revolutsiooni eel ilmunud teos kan­nab mässulist vaimu.
Autor räägib rohkem raamatust tulenevalt kui oma sõnadega. Kuid kindlasti oli talurahvaseaduse väljakuulutamine väga suur ja tähtis sündmus talude arengule ja inimeste elule.
Kuna olen ka ise varem „ Mahtra sõda“ lugenud oli huvitav oma mälu värskendada. Artikkel oli põnev kuigi oleks võinud vähem raamatu materjali kasutada ja läheneda asjale teisest küljest.

3) Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret

Jaak Valge ( Ajaloolane )
Eesti Ekspress 05.09.2008
Kahtlusteta on 1943. aasta riigipööre kõige olulisem sisepoliitiline sündmus, mis määras suuresti ka valikud 1939.-40. aasta kriisis .
12.märtsil 1934 toimunud riigivanema valimistel oli suurim favoriit Andres Larka , see võis aga tähendada, et valimiste teist vooru kus Päts ja Laidoner saaksid kandideerimisest üksteise heaks loobuda, ei pruugigi toimuda.
Päts ­tahtis võimu säilita­da, pidi ta kohe tegutsema. Ja ­küllap ta teadis, et kogu senine poliitiline eliit teda toetab. Riigikogu reageeriski Pätsi võimuhaardejärgsele esinemisele aplausiga ning võttis kiirkorras vastu kaitseseisukorra täiendamise seaduse, mis lihtsustas uue režiimi kindlustamist. Seejuures pakkus sotsialist ­Leopold Johanson eelnõule parandust , mis laiendanuks riigipöörajate volitusi veelgi. Tõnisson läks valitsuse looži ja surus Pätsi kätt. Arupärimisi ei esitatud, põhiseadust rikkuva Pätsi dekreedi vastu, millega kevadised valimised ära jäeti, ei protestitud.
Riigipööret põhjendati peamiselt sellega nagu oleks vabadussõjalased ise tahtnud riigipööret korraldada.
Teine põhjendus oli oht Eesti riigile väljastpoolt juhul, kui 12. märtsi sammud oleks lükatud edasi – ja võib arvata, et silmas peeti olukorda, kui Larka võidab riigivanema valimised. See oht pidi tulema ida poolt ja oli väljamõeldis. Nõukogude välispoliitika dokumendid kinnitavad, et Kreml oleks Larka võimuletuleku korral saanud endale lubada vaid rahulolematut urahtust, mitte enam. 
Kolmas põhjendus oli väidetav finantstoetus vabadussõjalastele Saksamaalt.
Sellega seoses väitsid sotsialistid tollal ja Pätsi- meelsed autorid hiljem, et vabadussõjalaste võimule tulles oleksid nad teinud Eestist fašistliku riigi ja orienteerunud Saksamaale.
Neljandaks oli rahva haigus.
Artikkel oli liiga pikk ning sisaldas liiga palju keerukaid detaile, mis mulle eriti ei meeldinud. Kuigi puudutas Eesti sisepoliitikas väga olulist sündmus, oli artikkel võrdlemisi tuim .

4) Eesti Lugu: Ajutine Valitsus

Saatejuhid: Ago Pajur, Küllo Arjakas, Reigo Rosenthal , Piret Kriivan
Vikerraadio „Eesti lugu“ 15.11.2008
11.11. 1918 tuli uuesti kokku ajutine valitsus. See oli keeruline kuna ei olnud luba, maanõukogu kokkukutsumiseks oli juba luba olemas. Esimene koosolek toimus erakorteris. Osalesid: Jaan Poska , Ferdinand Peterson, Juhan Kukk, Jaan Raamot. Sellest ajast peale võib lugeda Eesti riikluse arengu algust. Peamiseks erinevuseks esimesest ajutisest valitsusest oli see et K. Pätsi asemel valiti etteotsa J. Poska. Mõni päev hiljem lisandus Jaan Tõnisson kellest sai portfellita minister. Ajutise valitsuse olulisim otsus oli Pätsi otsus, et enamlastega enam koostööd ei tehta . Eesti keel kuulutati riigikeeleks ja võeti kasutusele Eesti sini-must-valge riigilipp. Samas oli ka tähtis kaasata rahvas koostööle. Korrastati Eesti rahandussüsteemi, esialgu paluti laenu eraisikutelt ning ka Soomelt saadi 20 miljonit. Kriitilise tähtsusega oli toitlustusprobleem. Eesti oma toiduvarudest oleks piisanud 1919. aasta veebruari kuuni . Võeti ära ka kevadel külvamiseks mõeldud teravili. Eesti valitsuse liikmed hakkasid mingil määral saama palka kohe algusest peale.
Saade oli äärmiselt põnev kuna rääkis oma ala absoluutne professionaal. Tema jutt oli nii kaasahaarav, et tekkis tunne nagu oleksin ise samal ajal elanud ja ajutise valitsuse istungitel osalenud.

5) Arheoloog : Tallinna muistne uhke ajalugu võib olla üks suur müüt

Riho Laurisaar
Eesti Päevaleht 19. juuli 2008 00:00
Jaani kirikust kuni Sõpruse kinoni loksus kunagi ilmselt järveke, mille kaldal elasid meie esivanemad, kes kasvatasid karja ja harisid põldu. Ohu korral punusid nad Lindanise linnusesse. Antud järvekese kaldal asunud elupaigani loodab arheoloog Vladimir Sokolovski Vabaduse väljaku ümbruses kaevetöid tehes jõuda. Kultuurkiht enne taanlaste tulekut ütleb, et eestlaste asustus oli toompea ümbruses küll harv aga olemas. Praeguseks on meil vaid müüdid, nagu oleks Tallinn olnud tähtis Kaubanduslinn. Kui ta seda oli siis mis ajal? Muinasajal? Seda ei tea keegi täpsemalt öelda. Suurem asustus oli hoopis sisemaal nii , et suurest kaubasadamast ei tohiks olla juttugi
Keeleteadlased ja ajaloolased on varem araabia geograafi Al- Idrisi kaardilt välja lugenud nime Kolõvan ja peavad 1154. aastat Tallinna esmamainimise aastaks. Tänapäeval ei taheta seda teooriat eriti tõsiselt võtta ja arvatakse, et Al-Idrisi kaarti on lihtsalt meelevaldselt tõlgendatud. Sellekohta kas Tallinnast võiks peale kunagise asulakoha veel midagi märkimisväärset on arheoloog öelnud järgmist: “Esiteks ehitati linn juba 14.–15. sajandil hirmus täis ja pealegi käib pärast taanlaste tulekut siin üks igavene madin. Käivad saarlased , käivad venelased , järvalased ja lõpuks veel kaklevad sakslased ja taanlased omavahel ning nõutavad kumbki veel õigust paavsti juurest. Pidevalt on käinud üks piiramine ja lammutamine ja põletamine. Seetõttu on vanematest kihistustest väga raske midagi leida. Ja me oleme juba praegu siia nii palju peale ehitanud,”
Viimaste aastate jooksul on Tallinna kesklinna maa seest leitud mitmeid keskaegseid ehitisi ja paiku, mis annavad aimu linna kunagise asustuse kohta.
Stockmanni alalt on leitud Tallinna püssirohuveski ning Sauna tänava piirkonnast leiti terve 13. sajandi elamukvartal, kust tulid välja äärmiselt hästi säilinud ehitised. Leid oli arheoloogidele paras üllatus.
Nüüdseks on Vabaduse väljaku kaevamistel leitud üles kunagise Harju värava eesvärava torni varemed ning Kaarli kiriku külje alt on välja tulnud kunagised matmispaigad , mida veel uuritakse.
Artikkel oli väga põnev sest puudutab mu enda kodulinna ja arheoloogide töö on üleüldiselt väga põnev. Kuigi antud artiklis rääkinud arheoloogiga ma päris ühel nõul ei ole. Minu arvates on usutavam teooria siiski see, et Tallinn oli suur kaubandus- ja sadamalinn .
Tartu Kutseharidus Keskus