Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud (0)

Keskaeg
7. Liivimaa ristisõda
Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel
Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks.
1186 . Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma . Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele.
Ristisõja algus
Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold , kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri.
Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks?

• Hamburgi -Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni
  
• Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused
  

Kõik olid valmis selleks, et ristisõda täies hoos toimuma hakkas- taheti oma lapsi sõtta saata, et saaksid seisusi.
Tsistertslased olid kujunenud euroopas tähtsaimaks ristisõdade ideede kandjaks, ja Theoderich , hilisem Eesti piiskop, peetakse Mõõgavendade oedu loomise initsiaatoriks.
Piiskop Albert
Liivimaa ristisõja sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Alberti piiskopiks pühitsemisega 1199.a, tal oli kidel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik , mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Sellest kavatsusest annab tunnistust ka kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale . Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäijatel.
1201. alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse.
1202.asutati eliitväeosa-Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Nemad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks . Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks.
Liivlaste ja latgalite alistumine
Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõgavendade ordu juhtimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda poole võita osa liivlasti koos nende vanema Kaupoga
1206 -1207. aastal toimus ulatuslik ristimine , liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid . Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist.
1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid , kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
1208. jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt sakala ja ugandi maakonda .Nad panid kõik ilusti vastu
1210.Ümera lahing-lõppes eestlaste võiduga
Samal ajal toimus veel teistest riikidest eestisse mitu sõjaretke, ning kõik olid väsinud ning räsitud ning siis puhkes veel katk.
1212 .sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu
1215 .võitlus algas uue hooga , jõuti nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Aasta pärast olid kõik sunnitud ristimise vastu võtma.
1217 . korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale, teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslast ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma .
Peale otepää juures saadud võitu oldi väge täis ja plaaniti minna Riiat ründama Sakala vanema Lembitu eeskoste all.
1217.21.september-sakslaste, liivlaste ja latgalide vägi, eestlased jäid alla ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi (Lembitu ja Kaupo )
1219. Taani kuningas Valdemar II sekkus, tahtis eestis kindlalt kanda kinnitada. Lasi Tallinnas ehitada kivilinnuse, ristiusustada ning organiseerida maa-haldus. Algas Taani ja saksa preestrite vahel eestlaste hinfede pärast omalaadne võistlus, mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir.
1220 . sügiseks olid Taanlased hõivanud Harjumaa , Rävala, Virumaa ja Järvamaa
1220. Rootsi kuningas otsustas kanda kinnitada, Lihula ümberkaudset rahvast hakkas ristima, rootslaste väed löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati.
1222 . saarlased sundisid Taani väge lahkuma, see neil ka õnnestus
1223 - eestlased ründasid saklasi ja võtsid linnuseid üle. Õnnestus tagasi saada peaaegu kogu maa (v.a. Tallinn)Vastuhaku käigus hävitati kõik ja võeti tagasi oma kombed, taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arevestavat sõjalist toetust. Kuid nand nõudsid vastu oma vürstide ülemvõimu tunnistamist ja neile andami maksmist.
1224.aastaks olid Riialased vallutanud tagasi peaaegu kõik (Va. Tartu), kuid siiski lõpuks see hõivati. 1227. Liiguti üle jää saaremaale, vallutati muhu linnus ja hävitati, lõpuks saarlased alistusid ja lasid end ristida .
Eestlaste allajäämise põhjused
Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel, nad olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale iga aasta uusi ristisõdijaid. Nad alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusi.
Eestlased arenesid aja jooksul, kuid lõpuks tuli puudus elavjõust. Sidemed üksteise vahel ei olnud nii suured, ning oli probleeme venelastega.
Vana-Liivima piiride kujunemine
1186-Üksküla rajamine, piiskop Meinhard, algas rahumeelne ristiusu levitamine
1198-Üksküla piiskop Berthold tõi kohale esimese ristisõdjate väe, algas vägivaldne pealesurumine Eesti ja Läti aladel
1199-Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemine, Liivimaa ristisõda sai suure hoo sisse, ja ta tahtis rajada kirikuriigi Liivimaale
1201-albert alustas Riia linna ehitamist, viis Riia piiskopkonna keskuseks
1202-asutati eliitväeosa Mõõgavendade ordu, nad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks
1206-1207 algas latgalide ristimine, liivlased ja sengalid suures osas ristiti
1208-ümera piirkonna latgalid võtsid ristimise vastu, jõudsid eesti pinnale, ründasid sakala ja ugalat, latgalid osalesid eesti ala sõja käikudel, RISTISÕDIJAD jõudsid eestisse
1210-Ümera lahing lõppes, kõik olid kurnatud , puhkes katk
1212-sõlmiti vaherahu( sellel ajal oli katk, nälg, probleemid, ristisõdijad tegelesid enda arendamisega edasi, kuid eestlased ei tegelenud sõjalise arenguga ja elasid edasi oma tavapärast elu)
1215-algas sõda uue hooga,
1217-Madisepäeval toimus lahing, Lembitu koondas väed, eestlased 6000.in, eestlaste allajäämine, langesid lembitu ja kaupo
1219-Valdemar ii, sekkus ristisõtta, taanlased ründasid ja vallutasid lindanise linnuse
1220- rootslased sekkuseid, lääne-eesti, lihula
1224-vallutasid tartu, kogu mandrieesti oli läinud ristisõdjate kätte,
1227-sakslaste vägi saartele vallutasid muhu linnuse
1236 -mõõgavendade ordu sai lüüa Leedust
eestlased
ristisõdijad
Tugevused
Kodumaa, tunnevad kohti
Motivatsioon
Kaitserajatised on olemas
Relvastus, organiseeritus, arv, varustus , väljaõpe
nõrkused
Puudus süsteem, koostöö, väljaränne, oskused, ei olnud juhti
Ei tundnud maad ega olusid, võisid alahinnate vaenlasi
Vabadusvõitluse tulemused eestlastele
-palju inimesi sai surma, Lembitu surma, linnused hävitati
+ehitati uusi kaasaegseid linnuseid, toodi uusi relvi eestisse, elu arenes veidi
Üleminek muinasajast keskaega
1224.sõlmisid kokkulepe, et kes missuguse maa-lapi saab
Lääni-aadli teke
Lasti ehitada linnused, sinna pandi elama läänimehed, kellel lasuski maa kaitse.
Talurahva õiguslik seisund
Õiguslik seisnud oli üsnagi hea, jõukus hakkas tasapidi taastuma, kuid siiski oli palju koormisi (viljakümnis ja hinnus ), ning sõjateenistus.
Kirikukihelkondade loomine
Maa alistamisel rahvas ristiti ja hakati kirikuid ehitama, igasse kihelkonda ehitati kirik , preestrid seati ametisse, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada ja rahvast kiriklikus vaimus õpetada.
Linnade teke
Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides.
Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu jne.
Jüriöö ülestõus
Valdemariile oli hertsogkonna valitsemine liiga kulukas ja siis tahtiski selle saksa ordule maha müüa, taani vasallid kardsid aga uut muutust ning püüdsid seda igatmoodi takistada.
1343.aasta jüriööl, harjulased, relvastatud mäss, põletasid mõisasi ja kirikuid, tapsid kõik kättesaanud saklsased, ja valisid seejärgi enda seast 4 kuningat, kui nad nägid et omaenda jõududega toime ei tule siis palusid abi Rootsilt ja lubasid abi saata.
Lõpuks saare-lääne piiskop ei suutnud enam midagi teha, palus abi saksa ordult, see ordu käsitles kuningaid kui kurjatgijaid ja nad ületasid piiri ja purustasid kõik.
1343.puhkes samalaadne ülestõus, kuid siiski saksa ordud võitsid ning oli peaaegu terve eesiti nende käes.
Jüriöö ülestõusu tagajärjed:
Saksa ordu sai tegelt kõik endale, harjumaa tühi ja mahajäetud maa, talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli hukkunud . Ühiskonnakihid ühtlustusid, sest kõigil oli raske aeg.