Vana-Rooma kronoloogia ja mõisted (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Rooma vabariigi kronoloogia
Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr

Valitses esimene kuningas Romulus
Kokku 7 kuningat
Valdused ulatusid Tiber suudmenni
Viimased 3 kuningat etruskid
510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati , kehtestati vabariik

Varane vabariik 509- 255 a eKr

Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud , kõrgeimad neist 2 konsulit
V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias
Algasid sõjad etruskidega
Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma
Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all

Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr

Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks:

Esimene Puunia sõda (264-241 a eKr) peamiselt merel ja Sitsiilia saartel. Sõja alguses puudu roomlastel laevastik ning seega oli alguses ülemvõim kartaagolastel, aga kui roomlased omandasid tugeva laevastiku, saavutasid nad mitu võitu ning sundisid kartaagolasi rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemer lääneosas.

Teine Puunia sõda(218-201 a eKr) püüdis Kartaago oma positsiooni taastada.Kartaago väepealik Hannibal tungis Hispaaniast galliasse(Prantsusmaa), üle alpide Itaaliasse ning purustas Rooma Cannae lahingus 216 a eKr, kuid roomlased sundisid Hannibali itaaliast lahkuma.202 a eKr sai Kartaago Põhja-Aafrias lahingus hävitavalt lüüa ning kartaagolasd kaotasid kogu oma laevastiku ning kõik valdused väljaspool Aafrikat, ühes sellega oma sõjalise tähtsuse.

Kolmas Puunia sõda(146 a eKr) vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago

Puunia sõdadega samaaegselt laiendas Rooma valdusi ka ida suunas
146 a eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka
133 a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi valdused Väike-Aasias roomlastele, seega omandasid roomlased oma esimesed valdused Aasias

Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133– 30 a eKr)

2. ja 1. Sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma sõjavägi- kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega.
Algasid kodusõjad
Senati võim vähenes ning Rooma rahvas oli tihti senati otsustega rahulolematu, riigi asjade otsustajaiks said väepealikud
Neist võimsaimateks tõusid Pompeius ja Caesar , sõlmisid liidu ühiseks juhtimiseks .Pompeius- kuulus vallutuste poolest Väike-Aasias ja Süürias, Caesar- alistas Rooma võimule Gallia .
49 a eKr puhkes Caesari ja Pompeiuse vahel kodusõda, nende vahel toimus lahing milles Pompeius sai lüüa, põgenes kuid hiljem tapeti .
Suur osa Rooma aristokraatiast oli rahulolematu ainuvalitsejaga ning 44 a eKr tapeti Caesar
Võimule tõusid Caesari pooldajad- Antonius ( valitses läänepoolsete alade üle)ja Octavianus (idapoolsed alad).Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga, sai Egiptusest rahalist tuge.
Octavianuse ja Antoniuse vahel puhkes kodusõda, 31 a eKr sai Antoniuse laevastik lüüa, Antonius põgenes Egiptusesse , kus ta tappis ennast koos Kleopatraga
30 a eKr vallutas Octavianus Egpituse ning omas seega kõiki Vahemere maid oma ainuvalitsuse all, seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks

Varajane keisririik 30 a eKr- 235 a pKr

Octavianus võttis oma aunimeks Augustus ( ladina keeles „auväärne“), valitses 30 a eKr- 14 a pKr, tõi pikaajalise rahuperioodi ja majandusliku õitsengu, oli tasakaalukas ja järjekindel valitseja. Augustus mõjutas lihtrahvast ja enamikku ülikkonnast vabariiki mitte pooldama ja olema ainuvalitsuse poolt, tema surma ajaks oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud
Augustuse järglaseid tunti tihti ülekohtuste ja julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero(54-68), kes tappis oma naise ja ema ning hukkas hulgaliselt senaatoreid, 64.aastal( suur põleng Roomas) levisid jutud et linn pandi põlema Nero käsul, selleks et ehitada uus palee südalinna.Kogu see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist
1.sajandi keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast
Traianuse valitsusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti : vallutati Daakia ( tänapäeva Rumeenia ) ja Mesopotaamia .Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge, hõlmates lisaks vahemeremaadele ka tänapäeva Sveitši, Belgia, Prantsusmaa, Austria, Serbia ja Bulgaaria.Piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid. Kõige paremini säilinud on keiser Hadrianuse (117-138) rajatud Hadrianuse vall Põhja-Inglismaal.
Rooma riik tagas kogu oma alal rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu (pax Romana )
2. Ja 3. Sajandi lõpul hakkas olukord riigis halvenema- riiki ründasid välisvaenlased ja aeg-ajalt toimusid kodusõjad

Muistne Itaalia
Rooma linn tekkis 753 a eKr
Rooma linna tekkimise legend
On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest . Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba - Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius , kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni . Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke.
Veevool kandis kaksikud kaldale. Nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Ta ei teinud neile mingit viga, vaid hakkas neid koguni toitma oma piimaga . Pärast märkasid kaksikuid kuninga karjused. Üks neist võttis lapsukesed oma kasvatada ja nimetas nad Romuluseks ja Remuseks. Kui Romulus ja Remus suureks kasvasid, maksid nad julmale Amuliusele selle eest kätte, et ta oli tahtnud neid surmata: nad varitsesid teda ja tapsid ära. Kuid Romulus ja Remus ei tahtnud jääda Alba- Longasse ja otsustasid asutada uue linna sinna paika, kust neid olid leidnud karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.u.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist.
Arheoloogiliste andmete põhjal
Järk-järguline protsess – Linn asub seistmel künkal, juba X sajandil kujunes Palatinused künkale asula, teised kõrgendikus asutati hiljem ning terviklik linnakompleks kujunes alles VI sajand eKr.
Mõisted
Res Publica - ld k „avalik asi“- vanarooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa pea kogu rahvas, kuna rooma oli vabariik hakkas res publica ajapikku tähitsama just vabariikliku korraldust
Patriits - ld k pater-isa – muistest suguvõsast pärit suursugune roomlane, rooma vabariigi algusaegadel kogu võim patriitsidel, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks
Plebei - ld k plebs-„ lihtrahvas “- vanarooma lihtrahva liige, rooma vabariigi algusaegadel jäeti võimust kõrvale, aja jooksul omandasid patriitsidega võrdsed õigused
Proletaarid- vana rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest
Rahvatribuun- vanarooma riigiametnik , alguses kaitses plebeide ning hiljem kõigi kodanike üigusi
12 tahvli seadused- 450 a eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused, tuntakse 12 tahvli seadustena sest need pandi kirja 12 pronkstahvlile. Seaduste kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt, seadused olid karmid, sätestades muuhulgas võlaorjuse ning võlgniku hukkamise kui too laenu tagasi maksta ei suuda.Hiljem seaduseid muudeti kuid roomlaste mälestustes püsisid need kindlalt Rooma õiguse lähtekohana.
Klient - ennast patrooni kaitse alla andnud inimene vanaroomas ja itaalias, vastutasuks lubas patrooni ustavalt teenida
Patroon - jõukas ja suursugune inimene vanaroomas, kes võttis vaesema roomlase kliendina enda kaitse alla
Preetor- vanarooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukoraalduse eest, kuid vajaduse korral asendas konsulit
Tsensor – vanarooma riigiametnik, kes pidi jälgima roomlaste kombeid ja korrigeerima kodanike ning senaatorite nimekirju
Kvestor – vanarooma rahandusametnik, algselt nimetati konsulite poolt
Diktaator – piiramatu võimuga riigiametnik vanaroomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks
Jaga ja valitse põhimõte – roomlased tegelesid kõigi riikide probleemide ja kokkulepetega eraldi, et vältida nende ühist vastuseisu Rooma riigile
Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat
Rooma õigus- Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks.
Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel
IDAPROVINTSID
LÄÄNEPROVINTSID
Kreeka, väike aasia , süüria ja egiptus
Põhja aafrika, Hispaania , Gallia, Britannia
Juba enne roomlasi kõrge kultuuri ja jõukade linnadega maad
Enne roomlasi alles tsivilisatsiooni tekke staadiumis ( erand põhja aafrika)
Rooma võimu all kõige jõukamad alad keisririigis, kõneldi peamiselt kreeka keelt
Linnad jäid jõukuselt ja arengult idale alla
Rooma õigus- Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 19 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

margeeeh Õppematerjali autor

Vana-Rooma kronoloogia alates kuningate ajast kuni varajase keisririigini, mõisted (patriits, plebei, proletaarid, rahvatribuun jne)

vana-rooma itaalia kronoloogia mõisted roomlased kartaago romulus riigiametnik puunia sõda vabariik caesar puunia

Sarnased õppematerjalid

docx

ROOMA AJALUGU

ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade  II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad.  1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal

Ajalugu

doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu

doc

Rooma riigi algus

Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all.

Ajalugu

doc

Rooma põhiperioodid

ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja

Ajalugu

pdf

Rooma ajalugu

kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks. On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ajalugu

Ajalugu

doc

Rooma poliitiline ajalugu

/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all.

Ajalugu

docx

Kokkuvõte Vana-Roomast

Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2

Ajalugu

Rohkem sarnaseid