Eesti ajalugu (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20 Sajandini?
- Millised riigid on valitsenud siinseid alasid?
- Mis olid ristisõdade põhjused?
- Kelle vahel jaotati Eesti alad peale ristisõdu?
- Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani?
- Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus?
- Mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid?
- Mis on reformatsioon ja millal see toimus?
- Millal asutati Tartu Ülikool ja millise riigi poolt?
- Millal kaotati eestlastel pärisorjus?
- Kes olid rahvusliku liikumise liidrid?
- Milliseid üritusi korraldati rahvusliku liikumise päevil?
- Miks on rahvuslik liikumine tähtis?
- Millal algas eestlaste venestamine?
- Millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist?
- Millised tagajärjed olid Vabadussõjal?
- Millal sõlmiti Tartu rahu ja kelle vahel?
- Millal on EV aastapäev ja taasiseseisvumine?
- Mis on vaikiv ajastu"?
- Millal sõlmiti MRP ja baaside leping?
- Mis on suvesõda" ja mis on selle tagajärg?
- Mis on juunipöörde" tagajärg?
- Millal olid suurküüditamised?
- Kelle vägedes teenisid eestlased II MS päevil?
- Millal oli Saksa okupatsioon Eestis?
- Millal olid nõukogude okupatsioonid Eestis?
- Millal kujunes Välis-Eesti ühiskond?
Lõik failist
Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini?
Ristisõda ( Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti)
Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn “Tartu maks“, mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim – Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile )
Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 aastal toimunud sõja tulemusel pidi Rootsi loobuma oma valdustest Liivimaal. Algas veneaeg, mis kestis kuni 1917-aastani)
Esimene maailmasõda ( 1914-1918. Kuni 1917 aasta sügiseni otsene sõjategevus Eesti aladel puudus. Veebruari revolutsioon AutonoomiaOktoobripööreVenemaast lahtilöömineiseseisvuse väljakuulutamine (Päästekomitee) Saksa okupatsioon
Vabadussõda (1918-1920. Eesti ja Venemaa vahel toimunud sõda. Eesti soovis iseseisvust, Venemaa aga soovis taastada impeeriumit endistes piirides. Suutis võita (tugev tahtmine ja välisabi) ning 1920 aasta Tartu rahuga tunnistas Venemaa Eesti suveräänsust (de jura). 1920-1940 Eesti Vabariik)
Teine maailmasõda (1939-1945. Baaside lepingNõukogude okupatsioonEesti Nõukogude koosseisussuvesõdaSaksa okupatsioonNõukogude okupatsioon. Tulemuseks kehtestati Eestis NSVLi võim 47. aastaks)
Millised riigid on valitsenud siinseid alasid?
Tsaari Venemaa
NSVL
Taani
Liivi ordu
Saksamaa
Rootsi
Poola
Mis olid ristisõdade põhjused? (kas Eesti aladel või üldiselt?)
Bremeni piiskop lootis kehtestada oma võim Baltimaades
Eestlastel ei olnud ühtset riiki
Ristisõdijaid toetasid Saksa kaupmehed
Rüütlid tahtsid laiendada oma alasid
Muuta kohalikud enda sarnasteks, kellega oleks võimalik koostööd teha. Saksa kaupmehed ei soovinud jagada tulusid siinsete rahvastega – pidi vallutama.
Kristaniseerida kogu Euroopa ja likvideerida paganlus – Baltikum oli viimane paganlik piirkond. Rooma paavst soovis laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid
Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks.
( ristimine , kaubandus)
Kelle vahel jaotati Eesti alad peale ristisõdu?
Taani (Eestimaa e. Põhja-Eesti)
Eestimaa piiskop (Tartu piiskopkond )
Riia piiskop (Saare-Lääne piiskopkond)
Liivi ordu valdused
Piiskop Albert (Riia piiskopkond)
(Taani ja Saksa vahel)
Iseloomusta talurahva seisusi keskajal!
Adratalupoeg - talupoeg , kes maksis natuuras ja tegi teotööd vastavalt talu suurusele. Kõige levinum talupoegade kiht.
Üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kes pidid isakodust lahkuma ja rajama uue talu kuskil ääremaal. Nende maksukoormus oli väiksem.
Maavabad – endiste ülikute järeltulijad, kes olid kohustatud täitma sõjateenistuskohustust ja olid isiklikult vabad. Tegemist oli väikeaadlitega.
Vabatalupojad – need, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud
Vaba- aadlikud – maata või vähese maaga talupojad
Sulased ja teenijad – elatusid palgatööst
Träälid – orjad
Pärisori – Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida .
Sunnismaisus – talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge
Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid!
Käsitöö – Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon . Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes , kui hakati looma manufaktuure – käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem.
Põllumajandus – Keskajal suuri muutusi põllumajanduses ei toimunud – Kolmeväljasüsteemi, adramaad kasutati juba enne. Tähtsamaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Enamasti oli tegu vesiveskitega. Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kuna vili oli üks peamisis ekspordi aspekte . Tööloomade kasutamine on samuti tähtis. Nad aitasid põllul tööd teha, andsid väetist, nahast ja villast saadi kehakatet ning andis lisa ka toidulauale (härgi ja halbuseid).
Kaubandus – kaubandusest tuli peamine linna sissetulek. Peamiselt veeti välja vilja. Sisse veeti soola, metalli, soolaheeringat, tubakat , vaha. Tallinn, Uus-Pärnu, Tartu ja Viljandi olid Hansa Liidu liikmed. Tekkisid kaubanduslikud suhted Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ja sisekaubandust
Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani?
Animism (ehk paganausk , hing ja vägi)
katoliiklus
Lutheri usk ( luterlus )
Õigeusk
Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus?
Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu
Sakslased hakkasid laiendama mõisaid, mis tähendas talupoegade koormiste suurendamist, eelkõige teoorjus . Enamik talupoegi kaotas isiklukud vabadused – pärisorjuse süvenemine. Aadlikud võisid talupoegi müüa, osta, vahetada, pärandada, kinkida. Talurahva olukord halvenes.
Arenesid teiste riikidevahelised kaubanduslikud suhted.
Taani müüb ära Põhja-Eesti sakslastele
Nimeta keskaegseid hooneid Tallinnas!
Paks Margareta
Niguliste kirik
Raekoda
Dominiiklaste klooster
Raeapteek
Suurgild
Mustpeade maja
Toomkirik
Oleviste kirik
Mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid?
Hansa Liit on 13. saj – 17. saj Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Eesti linnadest kuulusid sinna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu
Mis on reformatsioon ja millal see toimus?
Reformatsioon oli usupuhastus , mille algatajaks oli Martin Luther 1517. aastal. Eestis 1523 ja lõpeb Rootsi ajal. Reformatsiooni tulemusena sai valdavaks usuks protestantism . Suleti palju kloostreid ja ka kirikute siseilme muutus. Jutlustati õndsakssaamist ainult Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal.
Millal asutati Tartu Ülikool ja millise riigi poolt?
1632. aastal, Rootsi
Millal kaotati eestlastel pärisorjus?
1816. aastal venestamisega
Kes olid rahvusliku liikumise liidrid?
Jannsen
Jakobson
Hurt
Milliseid üritusi korraldati rahvusliku liikumise päevil?
Esimene üldlaulupidu
Aleksandrikooli organiseerimine
Rahvaluule kogumine
Kalevipoja väljaandmine
Vanemuise selts
Miks on rahvuslik liikumine tähtis?
ühtekuuluvustunne, saadi jõudu edaspidiseks, tõusis huvi oma maa, keele ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õigusi Baltisakslastega, hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena.
Arendas kultuuri, vaimuelu. Eelnes oma riigi tekkele
Millal algas eestlaste venestamine?
1880ndatel
Nimeta venestamise tunnuseid!
asjaajamind venekeelne
riigiametnikud ja muud tähtsad isikud vahetati venelaste vastu
haridus venekeelne
õigeusukiriku tegevuse toetamine
Millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist?
I MS
Saksa okupatsioon 1918. aastal
Bresti rahu
Vene revolutsioon
Millised tagajärjed olid Vabadussõjal?
Tekkis piir NSVLi ja Eesti vahel
NSVL loobus kõigist nõudmistest Eesti suhtes
Eestist röövitud varad lubati tagastada
Venemaal viibivatel eestlastel lubati tagasi tulla
Venemaa tunnistas Eestit iseseisva riigina
Millal sõlmiti Tartu rahu ja kelle vahel?
1920. a. 2. veebruar Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel
Millal on EV aastapäev ja taasiseseisvumine ?
24. veebruar
20. august
Mis on „vaikiv ajastu“? Dateeri !
Autoritaalne periood Eesti Vabariigis 1934-1938
Millal sõlmiti MRP ja baaside leping?
MRP - 23. august 1939
Baaside leping – 28. september 1939
Mis on „suvesõda“ ja mis on selle tagajärg?
1941. Saksa ja NSVL vahel, mille tagajärjeks Saksa okupatsioon
Mis on „juunipöörde“ tagajärg?
NSVL võim 1940. aastal
Nimeta nõukogude võimu poolt tehtud reforme võimuaparaadis?
Ametnike asendamine Moskvale lojaalsete inimestega
Kehtestati ainuparteisüsteem (KOM-partei)
Riigikogu saadeti laiali, moodustati uued võimuorganid – Ülemnõukogu ja Ministrite nõukogu
Moodustati julgeolekuorganid
Nimeta nõukogude võimu poolt tehtud reforme majanduse alal?
Plaanimajandus
Kolhooside rajamine
Natsionaliseerimine, industrialiseerimine
Rahareform
Millal olid suurküüditamised?
14. juuni 1941 ja 23. märts 1949
Kelle vägedes teenisid eestlased II MS päevil?
Soome, NSVL, Saksa
Millal oli Saksa okupatsioon Eestis?
veebruar 1918 – november 1918
oktoober 1941 – september 1944
Millal olid nõukogude okupatsioonid Eestis?
juuni 1940 – oktoober 1941
september 1944 – august 1991
Nimeta Eesti taasiseseisvumise eeldusi?
Segased ajad Venemaal
NSVL langus (nii majanduslikult kui ka poliitiliselt)
Sotsialistlike riikide demokratiseerimine
Eestlaste ühtsus, hea organiseeritus
Millal kujunes Välis-Eesti ühiskond?
Massiline emigratsioon pärast II MS, kohanevad uute oludega.
Nimeta 20. Saj. kõige positiivsem sündmus või leping Eesti ajaloos! Põhjenda!
Tartu Rahu leping – Eesti sai iseseisvaks (de jure), sai maad ja raha.
Nimeta 20. Saj. kõige negatiivsem sündmus või leping Eesti ajaloos! Põhjenda!
MRP – likvideeris Eesti iseseisvuse ja muutis Eesti Venemaa osaks. Määras väga pikaks ajaks Eestimaa tuleviku.
Nimeta EV taasiseseisvumisega seotud üritusi!
Balti kett
Laulev revolutsioon
Fosforiidi kampaania
Laulupeod
Rahvarinne
Nimeta EV poliitikuid!
Jaan Tõnisson
Konstantin Päts
Jüri Vilms
Konstantin Konik
Jaan Poska
Ansip
Laar
Savisaar
Kallas
Meri
Rüütel
Nimeta EV 5 tähtsamat kultuuritegelast!
Jakob Hurt
Jaan Tõnisson
Johann Voldemar Jannsen
Carl Robert Jakobson
Koidula
millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. sajandini, millised riigid on valitsenud siinseid alasid, mis olid ristisõdade põhjused, kelle vahel jaotati Eesti peale ristisõdu, talurahva seisused keskajal, foedaalmajanduse põhiharud, millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani, mida muutis jüriöö ülestõus eestlaste elus, kesaegsed hooned Tallinnas, mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid, kes olid rahvusliku liikumise liidrid, millal kaotati pärisorjus, miks oli rahvuslik llikumine tähtis, millal algas venestamine, venestamise tunnused, millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist, millised tagajärjed olid vabadussõjal, millal ja kelle vahel sõlmiti Tartu rahu, mis on vaikiv ajastu, millal sõlmiti MRP ja baaside leping, mis on suvesõda ja mis on selle tagajärg, mis on juunipöörde tagajärg, millal olid suurküüditamised, kelle vägedes teenisid eestlased II MS päevil, millal oli Saksa okupatsioon Eestis, millal oli Nõukogude okupatsioon, 20. saj kõige negatiivsem sündmus Eesti ajaloos....
Sarnased õppematerjalid
6
doc
Ajaloo 10.klassi eksami materjal
Ajaloo eksami küsimused
1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti
muinas-ja keskaega.
Henriku Liivimaa kroonika
Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid)
Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal)
2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid.
Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227)
Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561)
Uusaeg – 16.saj-20.saj
Rootsiaeg – 1561-1710
Veneaeg – 1710-1917/1918
Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani
Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus
Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941
Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944
Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991
3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled,
24
docx
eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine
Rahvuslik liikumine 19.sajandil
TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond
● 1632 - gustav II adolf
● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool
baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia)
vene - pirogov(med), lunin (med)
● linnastumine - tööstus+kaubandus
○ linna mõju taludes
● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus
● 1858 - Mahtra sõda
● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha)
● maaseadus 1919
● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil
24
doc
11.klassi ajaloo kokkuvõte
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast
ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku
vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate
eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel.
Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased.
1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal
Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem)
Piiskop Albert jõuga ristimine
Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest.
1201 Riia asutamine
1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud
vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada.
Kaupo Liivlaste vanem
12
doc
Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni
Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta
ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat.
1. Oluline 19. sajandist
· Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus
1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused
1919 baltisakslaste mõisate riigistamine
· Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus
Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880
· Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine
1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine
· Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng
1802 ülikooli taasavamine
kokkuvõtteks:
· sajandi jooksul järsud ja kiired muutused
· muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades
· 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur
2. Venestamine
· NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a.
· Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa
äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks
· Taust:
25
docx
Ajalugu I kursus
* Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük.
* Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi
* (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud
rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa).
* Uued hõimud olid karjakasvatajad.
* Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad.
* Meie esivanemad rändasid Eesti aladele erinvatest ilmakaartest ja erinevatel aegadel.
Pronksiaeg ja rauaaeg
Pronksiaeg
Pronksesemed jõudis Eestisse umbes 3000 a.ekr. Pronksi puhtal kujul loodusest ei leitud. Toodi
kaugelt, oli kallis. Tehnoloogiliselt raske töödelda. Eestis ei leidunud pronksi valmistamiseks tina
ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel.
Rauaaeg neoliitikum
12
docx
Minevikus toimunud sündmused
a tagasi
Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi.
Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves
Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld
Neandertaallane u 0,5milj a tagasi
Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi
Muinasaja Periodiseering
*Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg)
*Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg)
*Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg)
Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi.
Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr)
Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla
Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus.
Tööriistad enamasti vaslmistati: kivist, luust, nahast ja puust.
Koos elati väikesti gruppidena(küla oli ca.15-30 inimest) Maa hõredalt asustatud.
Esimesed asulad tekkisid jõgede suudmetesse. Eluhooneks püstkoda.
ASVAKULTUUR PRONKSIAEG (1500E/KR-600E/KR)
30
docx
I - Eesti 1918-1944
!!!
2. Selgita järgnevad mõisted!
Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks
põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus
vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees.
Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus
oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud
sõnaõigust.
Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel
Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti
idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV
Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi
pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu
osa
83
doc
Eesti ajalugu
EESTI AJALUGU
SISUKORD
EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4
PERIODISEERING....................................................................................................................................................4
EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4
KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6
EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7
PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid