Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20 Sajandini?
  • Millised riigid on valitsenud siinseid alasid?
  • Mis olid ristisõdade põhjused?
  • Kelle vahel jaotati Eesti alad peale ristisõdu?
  • Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani?
  • Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus?
  • Mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid?
  • Mis on reformatsioon ja millal see toimus?
  • Millal asutati Tartu Ülikool ja millise riigi poolt?
  • Millal kaotati eestlastel pärisorjus?
  • Kes olid rahvusliku liikumise liidrid?
  • Milliseid üritusi korraldati rahvusliku liikumise päevil?
  • Miks on rahvuslik liikumine tähtis?
  • Millal algas eestlaste venestamine?
  • Millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist?
  • Millised tagajärjed olid Vabadussõjal?
  • Millal sõlmiti Tartu rahu ja kelle vahel?
  • Millal on EV aastapäev ja taasiseseisvumine?
  • Mis on vaikiv ajastu"?
  • Millal sõlmiti MRP ja baaside leping?
  • Mis on suvesõda" ja mis on selle tagajärg?
  • Mis on juunipöörde" tagajärg?
  • Millal olid suurküüditamised?
  • Kelle vägedes teenisid eestlased II MS päevil?
  • Millal oli Saksa okupatsioon Eestis?
  • Millal olid nõukogude okupatsioonid Eestis?
  • Millal kujunes Välis-Eesti ühiskond?

Lõik failist

  • Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini?
  • Ristisõda ( Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti)
  • Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn “Tartu maks“, mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal  sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim – Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile )
  • Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 aastal toimunud sõja tulemusel pidi Rootsi loobuma oma valdustest Liivimaal. Algas veneaeg, mis kestis kuni 1917-aastani)
  • Esimene maailmasõda ( 1914-1918. Kuni 1917 aasta sügiseni otsene sõjategevus Eesti aladel puudus. Veebruari revolutsioon AutonoomiaOktoobripööreVenemaast lahtilöömineiseseisvuse väljakuulutamine (Päästekomitee) Saksa okupatsioon
  • Vabadussõda (1918-1920. Eesti ja Venemaa vahel toimunud sõda. Eesti soovis iseseisvust, Venemaa aga soovis taastada impeeriumit endistes piirides. Suutis võita (tugev tahtmine ja välisabi) ning 1920 aasta Tartu rahuga tunnistas Venemaa Eesti suveräänsust (de jura). 1920-1940 Eesti Vabariik)
  • Teine maailmasõda (1939-1945. Baaside lepingNõukogude okupatsioonEesti Nõukogude koosseisussuvesõdaSaksa okupatsioonNõukogude okupatsioon. Tulemuseks kehtestati Eestis NSVLi võim 47. aastaks)
  • Millised riigid on valitsenud siinseid alasid?
  • Tsaari Venemaa
  • NSVL
  • Taani
  • Liivi ordu
  • Saksamaa
  • Rootsi
  • Poola
  • Mis olid ristisõdade põhjused? (kas Eesti aladel või üldiselt?)
  • Bremeni piiskop lootis kehtestada oma võim Baltimaades
  • Eestlastel ei olnud ühtset riiki
  • Ristisõdijaid toetasid Saksa kaupmehed
  • Rüütlid tahtsid laiendada oma alasid
  • Muuta kohalikud enda sarnasteks, kellega oleks võimalik koostööd teha. Saksa kaupmehed ei soovinud jagada tulusid siinsete rahvastega – pidi vallutama.
  • Kristaniseerida kogu Euroopa ja likvideerida paganlus – Baltikum oli viimane paganlik piirkond. Rooma paavst soovis laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid
  • Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks.
  • ( ristimine , kaubandus)
  • Kelle vahel jaotati Eesti alad peale ristisõdu?
  • Taani (Eestimaa e. Põhja-Eesti)
  • Eestimaa piiskop (Tartu piiskopkond )
  • Riia piiskop (Saare-Lääne piiskopkond)
  • Liivi ordu valdused
  • Piiskop Albert (Riia piiskopkond)
  • (Taani ja Saksa vahel)
  • Iseloomusta talurahva seisusi keskajal!
  • Adratalupoeg - talupoeg , kes maksis natuuras ja tegi teotööd vastavalt talu suurusele. Kõige levinum talupoegade kiht.
  • Üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kes pidid isakodust lahkuma ja rajama uue talu kuskil ääremaal. Nende maksukoormus oli väiksem.
  • Maavabad – endiste ülikute järeltulijad, kes olid kohustatud täitma sõjateenistuskohustust ja olid isiklikult vabad. Tegemist oli väikeaadlitega.
  • Vabatalupojad – need, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud
  • Vaba- aadlikud – maata või vähese maaga talupojad
  • Sulased ja teenijad – elatusid palgatööst
  • Träälid – orjad
  • Pärisori – Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida .
  • Sunnismaisus – talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge
  • Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid!
  • Käsitöö – Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon . Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja   aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes , kui hakati looma manufaktuure – käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem.
  • Põllumajandus – Keskajal suuri muutusi põllumajanduses ei toimunud – Kolmeväljasüsteemi, adramaad kasutati juba enne. Tähtsamaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Enamasti oli tegu vesiveskitega. Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kuna vili oli üks peamisis ekspordi aspekte . Tööloomade kasutamine on samuti tähtis. Nad aitasid põllul tööd teha, andsid väetist, nahast ja villast saadi kehakatet ning andis lisa ka toidulauale (härgi ja halbuseid).
  • Kaubandus – kaubandusest tuli peamine linna sissetulek. Peamiselt veeti välja vilja. Sisse veeti soola, metalli, soolaheeringat, tubakat , vaha. Tallinn, Uus-Pärnu, Tartu ja Viljandi olid Hansa Liidu liikmed. Tekkisid kaubanduslikud suhted Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ja sisekaubandust
  • Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani?
  • Animism (ehk paganausk , hing ja vägi)
  • katoliiklus
  • Lutheri usk ( luterlus )
  • Õigeusk
  • Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus?
  • Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu
  • Sakslased hakkasid laiendama mõisaid, mis tähendas talupoegade koormiste suurendamist, eelkõige teoorjus .  Enamik talupoegi kaotas isiklukud vabadused – pärisorjuse süvenemine. Aadlikud võisid talupoegi müüa, osta, vahetada, pärandada, kinkida. Talurahva olukord halvenes.
  • Arenesid teiste riikidevahelised kaubanduslikud suhted.
  • Taani müüb ära Põhja-Eesti sakslastele
  • Nimeta keskaegseid hooneid Tallinnas!
  • Paks Margareta
  • Niguliste kirik
  • Raekoda
  • Dominiiklaste klooster
  • Raeapteek
  • Suurgild
  • Mustpeade maja
  • Toomkirik
  • Oleviste kirik
  • Mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid?
  • Hansa Liit on 13. saj – 17. saj Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Eesti linnadest kuulusid sinna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu
  • Mis on reformatsioon ja millal see toimus?
  • Reformatsioon oli usupuhastus , mille algatajaks oli Martin Luther 1517. aastal. Eestis 1523 ja lõpeb Rootsi ajal. Reformatsiooni tulemusena sai valdavaks usuks protestantism . Suleti palju kloostreid ja ka kirikute siseilme muutus. Jutlustati õndsakssaamist ainult Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal.
  • Millal asutati Tartu Ülikool ja millise riigi poolt?
  • 1632. aastal, Rootsi
  • Millal kaotati eestlastel pärisorjus?
  • 1816. aastal venestamisega
  • Kes olid rahvusliku liikumise liidrid?
  • Jannsen
  • Jakobson
  • Hurt
  • Milliseid üritusi korraldati rahvusliku liikumise päevil?
  • Esimene üldlaulupidu
  • Aleksandrikooli organiseerimine
  • Rahvaluule kogumine
  • Kalevipoja väljaandmine
  • Vanemuise selts
  • Miks on rahvuslik liikumine tähtis?
  • ühtekuuluvustunne, saadi jõudu edaspidiseks, tõusis huvi oma maa, keele ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õigusi Baltisakslastega, hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena.
  • Arendas kultuuri, vaimuelu. Eelnes oma riigi tekkele
  • Millal algas eestlaste venestamine?
  • 1880ndatel
  • Nimeta venestamise tunnuseid!
  • asjaajamind venekeelne
  • riigiametnikud ja muud tähtsad isikud vahetati venelaste vastu
  • haridus venekeelne
  • õigeusukiriku tegevuse toetamine
  • Millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist?
  • I MS
  • Saksa okupatsioon 1918. aastal
  • Bresti rahu
  • Vene revolutsioon
  • Millised tagajärjed olid Vabadussõjal?
  • Tekkis piir NSVLi ja Eesti vahel
  • NSVL loobus kõigist nõudmistest Eesti suhtes
  • Eestist röövitud varad lubati tagastada
  • Venemaal viibivatel eestlastel lubati tagasi tulla
  • Venemaa tunnistas Eestit iseseisva riigina
  • Millal sõlmiti Tartu rahu ja kelle vahel?
  • 1920. a. 2. veebruar Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel
  • Millal on EV aastapäev ja taasiseseisvumine ?
  • 24. veebruar
  • 20. august
  • Mis on „vaikiv ajastu“? Dateeri !
  • Autoritaalne periood Eesti Vabariigis 1934-1938
  • Millal sõlmiti MRP ja baaside leping?
  • MRP - 23. august 1939
  • Baaside leping – 28. september 1939
  • Mis on „suvesõda“ ja mis on selle tagajärg?
  • 1941. Saksa ja NSVL vahel, mille tagajärjeks Saksa okupatsioon
  • Mis on „juunipöörde“ tagajärg?
  • NSVL võim 1940. aastal
  • Nimeta nõukogude võimu poolt tehtud reforme võimuaparaadis?
  • Ametnike asendamine Moskvale lojaalsete inimestega
  • Kehtestati ainuparteisüsteem (KOM-partei)
  • Riigikogu saadeti laiali, moodustati uued võimuorganid – Ülemnõukogu ja Ministrite nõukogu
  • Moodustati julgeolekuorganid
  • Nimeta nõukogude võimu poolt tehtud reforme majanduse alal?
  • Plaanimajandus
  • Kolhooside rajamine
  • Natsionaliseerimine, industrialiseerimine
  • Rahareform
  • Millal olid suurküüditamised?
  • 14. juuni 1941 ja 23. märts 1949
  • Kelle vägedes teenisid eestlased II MS päevil?
  • Soome, NSVL, Saksa
  • Millal oli Saksa okupatsioon Eestis?
  • veebruar 1918 – november 1918
  • oktoober 1941 – september 1944
  • Millal olid nõukogude okupatsioonid Eestis?
  • juuni 1940 – oktoober 1941
  • september 1944 – august 1991
  • Nimeta Eesti taasiseseisvumise eeldusi?
  • Segased ajad Venemaal
  • NSVL langus (nii majanduslikult kui ka poliitiliselt)
  • Sotsialistlike riikide demokratiseerimine
  • Eestlaste ühtsus, hea organiseeritus
  • Millal kujunes Välis-Eesti ühiskond?
  • Massiline emigratsioon pärast II MS, kohanevad uute oludega.
  • Nimeta 20. Saj. kõige positiivsem sündmus või leping Eesti ajaloos! Põhjenda!
  • Tartu Rahu leping – Eesti sai iseseisvaks (de jure), sai maad ja raha.
  • Nimeta 20. Saj. kõige negatiivsem sündmus või leping Eesti ajaloos! Põhjenda!
  • MRP – likvideeris Eesti iseseisvuse ja muutis Eesti Venemaa osaks. Määras väga pikaks ajaks Eestimaa tuleviku.
  • Nimeta EV taasiseseisvumisega seotud üritusi!
  • Balti kett
  • Laulev revolutsioon
  • Fosforiidi kampaania
  • Laulupeod
  • Rahvarinne
  • Nimeta EV poliitikuid!
  • Jaan Tõnisson
  • Konstantin Päts
  • Jüri Vilms
  • Konstantin Konik
  • Jaan Poska
  • Ansip
  • Laar
  • Savisaar
  • Kallas
  • Meri
  • Rüütel
  • Nimeta EV 5 tähtsamat kultuuritegelast!
  • Jakob Hurt
  • Jaan Tõnisson
  • Johann Voldemar Jannsen
  • Carl Robert Jakobson
  • Koidula
  • Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MariellM Õppematerjali autor
    millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. sajandini, millised riigid on valitsenud siinseid alasid, mis olid ristisõdade põhjused, kelle vahel jaotati Eesti peale ristisõdu, talurahva seisused keskajal, foedaalmajanduse põhiharud, millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani, mida muutis jüriöö ülestõus eestlaste elus, kesaegsed hooned Tallinnas, mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid, kes olid rahvusliku liikumise liidrid, millal kaotati pärisorjus, miks oli rahvuslik llikumine tähtis, millal algas venestamine, venestamise tunnused, millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist, millised tagajärjed olid vabadussõjal, millal ja kelle vahel sõlmiti Tartu rahu, mis on vaikiv ajastu, millal sõlmiti MRP ja baaside leping, mis on suvesõda ja mis on selle tagajärg, mis on juunipöörde tagajärg, millal olid suurküüditamised, kelle vägedes teenisid eestlased II MS päevil, millal oli Saksa okupatsioon Eestis, millal oli Nõukogude okupatsioon, 20. saj kõige negatiivsem sündmus Eesti ajaloos....

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Ajaloo 10.klassi eksami materjal

    Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega.  Henriku Liivimaa kroonika  Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid)  Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid.  Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227)  Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561)  Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918  Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled,

    Ajalugu
    thumbnail
    24
    docx

    eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

    Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    24
    doc

    11.klassi ajaloo kokkuvõte

    11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

    Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 ­ baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust:

    Ajalugu
    thumbnail
    25
    docx

    Ajalugu I kursus

    * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad. * Meie esivanemad rändasid Eesti aladele erinvatest ilmakaartest ja erinevatel aegadel. Pronksiaeg ja rauaaeg Pronksiaeg Pronksesemed jõudis Eestisse umbes 3000 a.ekr. Pronksi puhtal kujul loodusest ei leitud. Toodi kaugelt, oli kallis. Tehnoloogiliselt raske töödelda. Eestis ei leidunud pronksi valmistamiseks tina ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel. Rauaaeg ­ neoliitikum

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    Minevikus toimunud sündmused

    a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene )­ oskus kasutada esimest tööriistu ­ pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) ­ kujunes u. 1,5milj a tagasi ­ oskus kasutada tuld Neandertaallane ­ u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi ­ 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis ­ Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ­ küttimine ja korilus. Tööriistad enamasti vaslmistati: kivist, luust, nahast ja puust. Koos elati väikesti gruppidena(küla oli ca.15-30 inimest) Maa hõredalt asustatud. Esimesed asulad tekkisid jõgede suudmetesse. Eluhooneks püstkoda. ASVAKULTUUR PRONKSIAEG (1500E/KR-600E/KR)

    Ajalugu
    thumbnail
    30
    docx

    I - Eesti 1918-1944

    !!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa

    Ajalugu
    thumbnail
    83
    doc

    Eesti ajalugu

    EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun