Muusikareferaat Tšaikovski (0)

Pjotr Tšaikovski
looming
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................3
Elulugu.....................................................................4
Ooperid ......................................................................5
Balletid ...................................................................6-7
Muud teosed...............................................................8
Kokkuvõte..................................................................9
Kasutatud kirjandus...................................................10
Lisad..........................................................................11
Sissejuhatus
Valisin Pjotr Tšaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja . Tema stiiliks oli romantism , mille läbi ta püüdis väljendada isiklikke hingelisi läbielamisi-õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Uurimuse käigus püüan rohkem õppida P. Tšaikovski mõttemaailma tundma ning saada juurde teadmisi tema ooperite ning balletide kohta. Referaadi põhiülesandeks ongi uurida tema tuntumaid ballette ning oopereid.
3
Elulugu
Pjotr Tšaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Esimesed muusikalised muljed on tal seotud lauludega, mida ta kuulis lapsepõlves oma emalt ja rahvamuusikutelt.
1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Seal hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tšaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris.
Lõpetanud 1859 . a. õppeasutuse, sai Tšaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan ".
1862 . a. astub Tšaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga .
Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tšaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale.
1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Nt. Kolm sümfooniat, I klaverikontsert , neli ooperit, balleti " Luikede järv", klaveripalade tsükli " Aastaajad ".
Murranguliseks sai Tšaikovski elus aasta 1877 , kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Aasta lõpul saatsid sõbrad ta välismaale, kus looming aitas tal kriisist üle saada. Sel aastal lõpetas Tsaikovski ooperi " Jevgeni Onegin ".
70-ndate aastate lõpust alates hakkab Tšaikovskil peale rändurielu. Ta reisib palju ja tutvub paljude heliloojatega ning esineb dirigendina. Triumf saadab tema kontserte Berliinis, Pariisis, Genuas, Londonis.
Tšaikovski isikupära ilmneb kõige selgemini tema küpsusperioodi loomingus, mis algab IV sümfooniaga ja ooperiga "Jevgeni Onegin". Loobunud pedagoogilisest tööst, pühendus ta nüüd täielikult loomingule.
80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, kus loomingulise töö kõrvalt sai ta käia ka dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas.
1893. aastal valiti ta Cambridge 'i Ülikooli audoktoriks.
Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", " Padaemand ", "Jolanthe", balletid: " Uinuv kaunitar ", "Pähklipureja" jpm.
Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tšaikovski teoste sisu.
4
Ooper
Jevgeni Onegin
A. Puškini samanimelisele värssromaanile loodud „Jevgeni Onegin“ (1893) on meistriteoseks nii Tšaikovski kümne ooperi hulgas kui ka vene ooperiklassikas. Noor poeet Lenski on kihlatud rõõmsameelse Olgaga. Viibides pruudi suvekodus, tutvustab ta tulevasele ämmale ja Olga õele Tatjanale oma sõpra Oneginit. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt.
Puškini värssromaan pakkus heliloojale inimlik-hingelisi elamusi ja võimsat emotsionaalset dramaturgiat, mida Tšaikovski oli uue ooperi kirjutamiseks otsinud. Melanhoolne, samas igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. Sisu on jagatud kolmeks vaatluseks, mis omakorda on jagatud piltideks.
5
Balletid
Tšaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Tšaikovski loomingu üldiseks suunitluseks on inimelu tähtsate probleemide kehastus ja avamine. Tema balletid "Luikede järv" ja "Uinuv kaunitar" avavad uue, sümfoonilise balleti ajastu. "Pähklipureja" asub helilooja loomingus erilisel kohal. Helilooja ühendab ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse, kannatuse ja võitude allegooriat.
Luikede järv
Tšaikovski "Luikede järv" on klassikalise balleti kullafondi tippteos. Ballett on paljude maade lavade kõige populaaresem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tšaikovski geniaalne muusika , poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See esietendus 1877. aastal Moskva suures teatris. Ka Eestis on seda balleti mängitud korduvalt. Näiteks 28. novembril esietendus Rahvusooper Estonias “Luikede järv”, kus lavastajaks ja koreograafiks Tiit Härm. Etenduse kestus on keskmiselt kaks ja pool tundi. Ning selles sisu on jagatud kolmeks vaatluseks.
I vaatlus
Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast külaliste lahkumist jääb Siegfried üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole.
II vaatus
Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged . Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta.
Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti.
II vaatus
Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja valima . Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline. See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele.
6
Uinuv kaunitar
Esmakordselt aastal 1890 Peterburi Maria teatris etendunud Marius Petipa balletiversioon “Okasroosikesest” Pjotr Tšaikovski muusikale on üle saja aastat vana ja klassikalise balleti varasalve üks kuulsamaid lavalugusid. Libreto kirjutas Charles Perrault’ muinasjutu „La Belle au Bois dormant” alusel Ivan Vsevoložski. Selle balleti neljanda vaatuse divertismendid, üksiknumbrid, on läbi aegade olnud kõikvõimalike konkursside ja galade favoriidid. „Uinuv kaunitar” on lugu, mille märksõnadeks on läbi ajaloo olnud muistne kuningriik , saladuslik needus ja tõeline armastus.
Pär Isberg paneb aja ja ruumi liikuma aga hoopis omalaadsel moel – muusika on sama, lugu on põhiolemuselt sama, isegi tantsutehnika on sama –, kuid tulemuseks on midagi hoopis teistlaadset ja põnevat. “Uinuva kaunitari kohta öeldakse tihti, et see on muinasjutt täiskasvanutele. Vanemuses esilinastus see etendus 4. oktoobril 2008 ja selle lavastas Rootsi Kuningliku Balleti lavastaja Pär Isberg spetsiaalselt Vanemuise teatri balletitrupile.
Pähklipureja
Nii nagu ei osata jõulusid ette kujutada ilma jõuluvana, kuuselõhna ning kingitusteta, ei kujuta paljus inimesed pühadeaega ette ilma „Pähklipureja“ balletita, mida etendatakse üle maailma Moskvas, Lõuna-Sahhalinil, Vilniuses ja Taškendis, New Yorgis ja Indianapolises. Paistab, et ükski koreograaf 20. sajandil ei ole suutnud vastu panna kiusatusele tungida Tšaikovski muusika raugetesse nootidesse. Mõnede jaoks samastub see lapsepõlve magusate mälestustega, teiste jaoks tähendab katset leida kaasaja proosalisest maailmast üles seda muinasjutulist osa elust, kolmandate jaoks peadpööritavaid pöördeid. Kuid üksnes vähestel on õnnestunud luua koreograafia, mis oleks võrdväärne Tšaikovski erutatud ning lõputult traagilise muusikaga. Etenduse sisu jagatakse kaheks vaatluseks. Sisuks on, kuidas kaks orbu, Petter ja Lotta , elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida.
Jõuluettevalmistused on täies hoos . Paljugi sellest salapärasest saginast on lastele arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud. Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk kingitustega…Lotta saab endale jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter kepphobuse.
Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama minna ja siis alles tõeliselt salapärased lood juhtuma hakkavad.
7
Muud teosed
Tšaikovski kuuest sümfooniast võib leida mõndagi huvitavat. Näiteks IV sümfoonia III osas - skerzos - mängivad keelpillid pizzicatos (sõrmega keelt tõmmates). V sümfoonia skerzo on asendatud valsiga. VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tšaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused. Tšaikovski kolmest klaverikontserdist on populaarseim esimene kontsert , eriti selle esimene osa. Tuntud on ka tema klaveripalade tsüklid “Laste album” ja “Aastaajad”. Kolmandat tsüklit “Mälestusi Haapsalust” tuntakse kõige vähem.
8
Kokkuvõtte
Referaadi koostamine Pjotr Tšaikovski kohta avardas kindlasti minu silmaringi. Sain teada palju huvitavat nii tema eluloo kohta kui ka teoste, eriti balletite kohta. Mul on hea meel, et valisin uurimiseks just selle helilooja, sest ta on väga tuntud ning tema kohta leidub palju materjali ning ma leian, et Euroopa, eriti naabrite kultuurist, peaks üht-teist teadma.
9
Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ballett_kadry123.ht m
http://www.opera.ee/
http://www.ballett.ee/et/etendused/hetkel-mangukavas/luikede-jarv
http://www.forumcinemas.ee/Event/299022/
http://www.koolielu.edu.ee/trump/romantism.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovsk i
Muusikaajalugu gümnaasiumile Konspekt 2. osa Romantism 20. sajand Koostaja :Maris Kaldaru
10
Lisad
Pjotr Tšaikovski 1874 . aastal
11