Masin, robot, inimene (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TARTU KOLLEDŽ
Toomas Pilt
matrikli nr. 144480
Masin, robot , inimene
Referaat
õppeaines Insenerieetika
NTS0100
Ehitus I
Üliõpilane: “ 18 “ detsember 2014. a Toomas Pilt
Juhendaja : “ “ 2014. a emeriitprof. Matti Liiske
Tartu 2014

Autorideklaratsioon

Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud .
Nimi. Toomas Pilt Allkiri
Sissejuhatus
Valisin teema „Masin, robot , inimene“, sest robotite teadus on kiirelt arenev ja ma arvan, et tulevikus on kõigil vähemalt üks robot kodus, mis teeks teatud majapidamistööd ise ära. Robootika ehk robotitehnika on muutunud aastatega vägagi aktuaalseks, seda paljudel erinevatel põhjustel. Robot ei ole enam lihtsalt abikäsi tööstus valdkonnas, nagu esimesed robotid seda olid. Roboteid on arendatud edasi, tagades neile palju omadusi, mis on muidu meile, inimestele, omased. Selles töös käsitlen roboti ajalugu, erinevaid robotite liike, populaarsust, nende vajalikkust ja nende eksistentsi eetilisust.
Masin, robot, inimene
Huvi selle valdkonna vastu ei ole midagi uut, inimesed on ammustest aegadest saadik üritanud teha enda elu lihtsamaks, leiutades selle jaoks igasuguseid abistavaid esemeid. Robotite ajalugu saab aga täpsemalt alguse e.m.a., iidsete tsivilisatsioonide ajast. Neist välja paistvamad on muistne Hiina, Vana-Kreeka ja Ptolemaioste Egiptus, kus teadlased üritasid ehitada ise-opereerivaid masinaid, millest osad sarnanesid ka loomadele või inimestele. Paljud iidsed mütoloogiad ja modernsed religioonid sisaldavad tehis inimesi, seostuvalt on ka palju legende, näiteks Kreeka jumala Hephaestuse ehitatud mehhaanilised teenrid, savi gigandid ja golemid ning ka müstiline Pygmalioni kuju, mis väidetavalt ellu ärkas. Kuid alles paarsada aastat e.m.a. sai see teadus tõsisema tähelepanu, insenerid üle maailma hakkasid enda teadmisi rakendama ja nii ärkasid ellu esimesed automatiseeritud masinad nagu valamu , mille autoriks oli Kreeka insener Ctsesibius ja mehhaaniline aurul töötav lind nimega „The Pigeon“, mille autoriks oli Kreeka matemaatik Archytas. Tulevate sajandite jooksul leiutati veel palju märkimisväärseid mehhaanilisi masinaid, paljude erinevate kuulsate teadlaste ja inseneride poolt. Kõik need masinad on saanud alustalaks sellele teadusele, mis edasi mitmete sajandite jooksul arenes, selle arengu käigus tuldi lagedale ka kaugjuhitavate süsteemidega. Seda küll mitte enne 19nda sajandi lõppu, ning kahjuks inimkond ei kasutanud seda uut tehnoloogiat kohe headel eesmärkidel. Esimesed kaugjuhitavate süsteemidega masinad olid tegelikult raketid , mis ka leidsid peatselt kasutust esimeses maailmasõjas aastal 1917. Alates 19ndast sajandist on tehnoloogia väga kiirelt edasi arenenud, juba aastal 1928 eksponeeriti näitusel päris inimkujuga robotit, mis oli ka seejuures üks esimestest omalaadsetest, teaduslikum nimetus sellisele robotile oleks „ humanoid robot“. Kusjuures termini „robot“ võttis esmakordselt kasutusele aastal 1921 tšehhi kirjanik Karel Čapek.[1]
Nüüdseks on sõna „robot“ tähendus liiga üldistav , roboteid on mitmesuguseid, neid jaotatakse valdkonniti ja põlvkonniti . Nii-öelda esimesse põlvkonda kuuluvad lihtsad robotid, mille töökeskkond on määratletud ja nende mällu salvestatud programm ei muutu töö käigus. Neil robotitel puudub ümbrusetaju, mis tähendab seda, et isegi, kui nad suudavad haarata eset, peab asetsema antud ese fikseeritud kohas. Teise põlvkonna robotid erinevalt esimese põlvkonna robotitest omavad ümbrusetaju, ning ei lähtu ainult teatud ette antud ülesandest vaid tänu kõrgema tasandi programmi juhtimisele, sõltuvalt olukorrast, muutub ka tööprogramm. Kolmanda põlvkonna roboteid nimetatakse tehisintellektiga robotiteks, kuid need robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Isiklikult arvan, et tehnoloogia arengu kiiruse juures ei ole see kuigi kauge tulevik enam.[2]
Valdkonniti jaotatakse roboteid üldiselt kahte liiki, neist üheks on üldotstarbelised autonoomsed robotid ja teine on spetsiaalsed robotid. Üldotstarbelised robotid on robotid, mis suudavad täita erinevaid ülesandeid, näiteks majas ringi liikumine, esemete kasutamine või isegi inimestega suhtlemine. Spetsiaalsed robotid on rohkem suunatud tootmissektorisse, need robotid suudavad täita spetsiifilisemaid ülesandeid kiiremini, täpselt(täpsemini?) ja on selle kõige juures vastupidavamad, kui inimesed. Mõned tähtsamad roboti liigid: kodused, sõjalised , kaevandus ja tervishoiuga seotud robotid.[1]
Siiski robotite liikidest minu arust tunduvad kõige rohkem tähelepanu pälvivat robotid, mis käituksid ja oleks välimuselt meile kõige sarnasemad ehk humanoid robotid. Seda liiki roboteid on raske arendada, kuna inimlikkust on keeruline edasi anda tehnilisel baasil. See ongi üks põhilisi probleeme selles valdkonnas, panna robot mõtlema samamoodi nagu inimaju seda teeb, käsitledes reaalmaailmas toimuvat. Humanoid robootika on ambitsioonikas teaduskond, eesmärgid on seatud kõrgele. Loodetakse, et lähitulevikus täidavad nad rolli meie kaaslastena, abistajatena igapäeva elus ja ka lõplik eeldus oleks, et seda liiki robotid oleksid abilised inimtegevusest ja loodusmõjudest tulenevates katastroofides. Humanoid robotite teadusuuringutes on tehtud märkimisväärseid edusamme, mistõttu on juba praegugi palju laadseid roboteid, näiteks üks kõige uudsemaid on robot nimega ASIMO , mis on disainitud ja arendatud Honda poolt. ASIMO disainiti eesmärgiga olemaks multifunktsionaalne mobiilne assistent . ASIMO on väga palju kuulsust kogunud olles demonstratiivselt paljudel väljapanekutel.[3]
Tuleb tõdeda, et robotite olemasolu on teinud meie elu palju lihtsamaks ja mugavamaks. Kas sel mugavusel on ka piir? Vaieldamatult on robotid juba osa meie olevikust ja ka tulevikust . Näiteks tööstusrobotid on taganud meile kiire tööstusarengu. Eriti on abiks olnud tööstusrobotid autotehastes, pakke töödel ja elektroonika valdkonnas. Samas, kas on eetiline lasta robotil teha selliseid töid nagu jookide serveerimine , isiklike esemete paigutamine koduses keskkonnas, olla lapsehoidja figuur ? Isiklikult ei tunneks ma mugavalt ennast, kui minu kodus oleks samal hetkel vaid robot ja minu laps. Arvan, et siiski tuleks eristada robotite reaalne tähtsus ja vajalikkus ning isiklik mugavus. Inimese isiklik mugavus muidugi maksab tänapäeval, aga ka sel peaks olema piirid. Teatud toimetuste jaoks ei tuleks luua robot kuna inimene ise on selle jaoks liiga mugav või lihtsalt laisk . Lisaks sellele kahtlen ka robotite vajalikkuses, nagu seda on actroid. Actroid robotid on humanoid robotite üks tüüpidest, mille tootmise ja arendamise juures pööratakse enim tähelepanu just sellele, et tegu oleks võimalikult inimese laadse robotiga. Uuematel mudelitel on järgnevad funktsioonid: hingamine , pilgutamine, rääkimine ja puudutuse tunnetamine . Kusjuures rääkimine ja puudutamine tagavad reaktsiooni robotilt. Seda tüüpi robotid ongi loodud ainuüksi eesmärgiga olemaks meile kaaslasteks .[4]
Suure spekulatsiooni osaliseks saavad ka just isemõtlevad robotid, seda on näha nii filmides , kui ka kirjanduses. Kardetakse, et robotite arvukuse ja intellektuaalse taseme tõusmisel hakkavad need robotid iseseisvalt mõtlema sel tasemel, et neil tekib inimesele omane teadlikkus ja selle käigus ka langetavad otsuse domineerida inimrassi. Osad filmid, kus taolist tegevust kajastub : The Terminator, RoboCop, I,Robot.[1]
Kokkuvõte
Võib kindel olla, et robotite populaarsus tõuseb ja tehnoloogia selles valdkonnas areneb. Sel kohal aga jääb loota , et robotite kasutamise kohapealt mõeldakse ka eetilisele küljele ja leitakse pigem praktilisi funktsioone robotitele, nagu näiteks inimelude päästmine katastroofides ja ohtlike tööde teostamine . Robotid võivad olla inimestele väga suureks abiks, aga arvan, et see ei tähenda nende liigset rakendamist meie kodudesse.
Kasutatud allikad

Puura , E. Kloonimisest. Keskkonnaabi, 2008.
Kättesaadav: https://erikpuura.wordpress.com/2008/02/16/kloonimisest/ (6.12.2014)

Loodus, A. Kloonimine – poolt või vastu? Usk ja Teadus 2012.
Kättesaadav: http://teadus.usk.ee/kloonimine-poolt-voi-vastu (6.12.2014)

Rand , R. Kloonimine. Referaat.
Kättesaadav: http://powerhead.planet.ee/studie/baka/KLON.pdf (6.12.2014)
http://en.wikipedia.org/wiki/Robot
http://et.wikipedia.org/wiki/Robot
http://www.humanoid-robotics.org/
http://en.wikipedia.org/wiki/Actroid