2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaseelu Tartus tuli Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega, lootes pooleli-jäänud stuudium lõpetada. See agaei olnud nõrgenenud tervise pärast võimalik. Looming oli uudne , mitmekülgne ja tähendusrikas. tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja karjaselaulud(pastoraal). Oodid ülistab inimmõistust ja -vaimu, sõprust ja armastust ( ,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõpruse" ). Oluline teema on luule ja luuletaja motiiv: ,,Laulja" räägib prohvet-poeedi missioonist rahvas elus. Populaarseimas oodis ,,Kuu" loob eredate loodus- nähtuste toel elava pildi maakeele tõusust. Karjaselaulud põhinevad antiikeeskujudel, tähtis väljendusvahend on dialoog. Pastoraalides kujutatakse karjalaste idüllilist elu kauni looduse rüpes. (,,Karjalaste laul. Ott ning Peedu", ,,Jaak ja Jüri - karjapoisid"). Kogu tema looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog maailmaga. Proosa. Galanderi ,,Mythologia Fennica"
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
19.Amfiteatri ja atellaani mõiste. Rooma eleegia põhiteema. - Amfiteater, Vana-Kreekas ja -Roomas avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mis koosnes areenist ja seda ümbritsevaist, trepistikuna tõusvaist istmeridadest (nt Colosseum). Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis). -Atellaan on paroodilis-satiirilise sisuga jämekoomiline näidend. - Eleegiat viljeldi ka Roomas, seal oli iseloomulikem motiiv armuelamus. 20.Rooma õigus. Sisu ja olulisus tänapäeval. - Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). -Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on rooma õigusest kui
kirjeldada kõikehaarava mudeliga. Sel põhjusel pole ka tänapäeval ühtset õppimisteooriat. Erinevate õppimisteooriate kujunemise põhjustasid lahkenvad arusaamad õppimise ajenditest. Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. See alateaduvuslik motiiv kujundab inimesel mitmesuguseid käitumisharju- musi ja automatiseeringuid. Biheivioristide ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajate arvates on kogu inim- käitumine seletatav õige reageerimisega kekkonna märguannetele. Mõtlemise osa peavad biheivioristid teisejärguliseks. Viidates asjaolule, et mõtlemisprotsesside puhul on tegemist järelduslike konstruktsioonidega, leiavad nad, et ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab
Pitsatite pealdised on Induse oru kirjas, mida pole siiani desifreeritud. Võimalik, et pitsateid kasutasid kaupmehed kauba märgistamiseks. (Morris, Grant, jt. 2003: 48). Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust (Britannica, 1953: 217). Piisoniga pitsat on leitud Mohenjo Darost. See on tehtud põletamata steatiidist, mõõtmetega 2,04x2,04 cm, paksus 0,74 cm. Ülemises servas on neli sümbolit ning nende all on piison, kes sööb künast. Pitsati teisel poolel on haakristi motiiv www.harappa.com/indus/28.html Harappast leitud pitsat kujutab suure loti ja kõverate sarvedega seebu pulli. Seebu pulli motiifi võib enamasti leida pitsatitelt, mis on pärit suurtest linnadest nagu Harappa ja Mohenjo Daro. Seebu pulli harv esinemine pitsatitel on imekspandav kuna küüruga pull on korduv element Induse regiooni nii rituaalidega seonduvas kui dekoratiivses kunstis. Pulli on kujutatud nii maalitud saviesemetel kui ka kujukestena
Motiivid: tunne, et olen milleski hea, kunsti meeldimine, teiste kiidusõnade meeldimine. Eneseteostus on kõigiinimese püüdluste tipuks. 3. Valige üks hiljuti alustatud uus tegevus ning leidke eesmärk, objekt ja vähemalt kolm motiivi. Uus tegevus: õpiku läbi lugemine Eesmärk: Õpik läbi lugeda ja vajalik informatsioon meelde jätta sisseastumiskatseteks. Motiivid: Soov õppida ülikoolis psühholoogiat, soov leida töökoht, huvi psühholoogia vastu 4. Milline bioloogiline motiiv end teile kõige sagedamini teadvustab? Miks just see? Janu. Inimene vajab eluspüsimiseks vett ning suudab olla ilma söögita kauem kui ilma veeta. 5. Kuidas vältida sõltuvust uimasteist? Mida soovitad tuttavale, kes usalduslikult teab, et proovis äsja esimest korda mõnuaineid? Sõltuvust saab vältida uimasteid mitte proovides. Soovitaksin tuttavale mõelda tulevikuplaanidele, mis võivad tänu uimastisõltuvusele ära jääda. 6. Kas kontrolltunne on teile oluline? Miks
Ajutine on näiteks kevadine jõe suurvesi, mis tõuseb üle jõesängi kallaste. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodava veehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada. Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes, ojades jt. Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest (orkaanid, tsunamid jt). Üleujutuse motiiv esineb (tavaliselt veeuputuse nimetuse all) müütides, usundiloos on tuntuim suur veeuputus Vanas Testamendis, kus kogu maa oli üleujutatud. Foto 13, Obi jõgi (http://eoimages.gsfc.nasa.gov/images/imagerecords/18000/18558/ob_tmo_2007171.jpg) 17 KOKKUVÕTE Tänu sellele referaadi tegemisele olen nüüd nii mõnegi teadmise võrra rikkam ning oskan tulevikus paremini erinevaid dokumente vajadusel vormistada. Sain teada, millised on
eetika vahel. Juhid reageerivad isiklikule ja õiguslikule eetikale ainult juhul, kui nad seda nõuavad; vastasel juhul puudub eetiline taju ja teadlikkus. Juhtimiseetika puhul on olemas kolm lähenemisviisi (Tanjua 2018): 1. Utilitaarne lähenemine: Selles lähenemisviisis juhid analüüsivad nende otsuste mõju inimestele, keda need otsused mõjutavad. Selle lähenemisviisi keskmes on meetme asemel tegevus, selle motiiv. Positiivsed ja negatiivsed tulemused kaalutakse ja juhtimismeetmed on õigustatud, kui positiivsed tagajärjed kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Reostuse standardid ja reostuse mõju ühiskonnale analüüsimine on juhtimiskeskkonna eetikakoodeks utilitaarse lähenemisviisi alusel. 2. Moraalipõhine lähenemisviis: Selles lähenemisviisis järgivad juhid eetikakoodeksit, mis
puudutavates küsimustes. Sinu teadmised, oskused, tahe on olulised tervist mõjutavad tegurid, mida saad ise muuta ja kontrollida. TEADMISED tervisest, terviseteenustest ja riskidest aitavad teha heaolu toetavaid otsuseid. Tervisega seotud oskused on kasulikud ja toovad ellu rõõmu. Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid. Sina ise vanus, sugu *Teadmised *Oskused suhtlemisoskus, analüüsimisoskus, praktilised oskused. *Tahe usk enesesse, motiiv tegutseda Elukeskkond füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond, vaimne keskkond *Saame ise muuta ja kontrollida Tervisega seotud valikutega puutume kokku iga päev. 2. Esmaabi minestamise korral Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju ajutisest hapnikupuudusest. Minestuse korral võib inimene ootamatult kukkuda ja saada vigastusi. ESMAABI: Aseta minestanu pikali Tõsta jalad üles
lahendamisel saavutama üksi ja täiskasvanu abiga. Seotud on ka mäng, kasutatakse mänguasju ja ühiskonnas erinevaid rolle imiteerimisega ning ollakse tegelikusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arendus läheb 10.eluaasta juurest – enne on reeglid pühad ja oluline teotagajärg, peale seda hakatakse üldisi norme vaidlustama ning muutub oluliseks teo motiiv. 1) Prekonventsionaalne periood 3-10a – hirm karistuse ees ja vajaduse suurus, reeglitest kinnipidamine 2) Konventsionaalne periood 10-13a – teiste arvamus ja kõlbeline käitumine, seadused ja kord. 3) Postkonventsionaalne periood 13-…a – Sisemine koodeks ja on õigus seade end ühiskonnas kõrgemale, üldinimlikud normid ja väärtused e suutlikus näha tervet inimkonda tervikuna. 8. Kiindumusteooria olemus
Lenin Maksim Gorki ,,Emast": ,,See on väga vajalik raamat. Paljud töölised võtsid revolutsioonilisest liikumisest osa ebateadlikult, stiihiliselt, ja nüüd on Ema lugemine neile väga kasulik. See on väga õigeaegne raamat." Komparativistlik e. võrdlev Vajalik on teatud ühisosa e. võrdlusaluse olemasolu (tertium comparationis). Võrrelda võib: Ühte zhanrisse kuuluvaid tekste: nt sonette Sarnased teemad ja motiivid: nt koduigatsuse motiiv erinevates tekstides Tekstide erinevaid variante Võrdlev kirjandusteadus ületab rahvuskirjanduse piirid uurib rahvuskirjandust internatsionaalses kontekstis uurib erinevate rahvuskirjanduste omavahelisi suhteid Võrdlev kirjandusteadus võrdleb erinevaid tekste, kirjanduslikke epohhe või suundumusi, erinevate kirjanike loomet rahvuskirjanduse piire ületaval tasandil, tuues välja nende sarnasused,
Kiievisse jääb valitsema Olga, kes tahaks kätte maksta aga ei saa. Drevljaanid pakuvad oma vürsti Olgale uueks meheks, saates oma saadiku Kiievisse. Olga on nõus ühel tingimusel, kui kogu drevljaanide vägituleb jää sulamise ajal mööda jõge alla. Palju mehi saab loomulikult surma. Need, kes kohale jõuavad, lähevad Olga kasu kohaselt end sauna pesema, ning põlevad sisse. 36. Kuidas vürst oma ratsu läbi sureb? Ennustuse motiiv antiikajal ja germaani müütides. Ennustus ütleb, et vürst Oleg sureb oma ratsu läbi. Kuna hobune on vürsti elu mitmel korral päästnud, ei suuda Oleg teda tappa ning laseb hobuse vabadusse. 10 aasta pärast, kui Oleg rändamast tagasi tuleb, saab ta teada, et tema hobune on surnud. Oleg läheb ja otsib oma truu looma korjuse üles, kuid ei märka hobuse rinnakorvis olevat madu, kes teda hammustab ja tapab.
Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Just teist tüüpi käitumine leiaks ehk Kanti eetika silmis heakskiitu, mitte aga esimest tüüpi. Taoline vahetegemine on arvatavasti oluline paljude inimeste n-ö moraalsele intuitsioonile. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. (Põhimõttest, millest meie lähtume, võiksid ja peaksid lähtuma kõik
27. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (1922 -1971) ''Muhu monoloogides'' (1968), Jaan Kross (1920) ''Neli monoloogi Püha Jüri asjus'' (1970). 28. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja
Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu. Rummo esimene vasikas, kes ei taha minna aia taha. Siiralt kirjutatud luuletused, kõrgustesse püriv. Liikumine, mereleminek on sulaaja tüüpiline motiiv, kus minnakse avastama uusi maailmu. Ka teises kogus ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) ennustatakse suuri algusi ja teekonnamotiiv. Selles tuleb sisse rahvuslikke motiive. Algab Rummo luules korduv mesilaste motiiv (seos Liivi mesilastega). ,,Lumevalgus ... lumepimedus" (1966) talvine, tähendusrikas lumi, külmad motiivid Rummo luules sagenevad. Tundetoon muutunud otseselt traagilisemaks (ema mälestuseks). Mitmekesine, ühtselt komponeeritud. Tõsine püsivus
Religioosne eetika – Inimene peaks õige ja vale eristamisel lähtuma sellest, kumb on kumb jumala palge ees. Käituma peaks vastavalt looja tahtele. Sotsiaalse hüve eetika – Juhindumine sotsiaalsetest hüvedest nagu riik, rahvus, rass ja mis on kõigile parim. Sentimentalism – Õiget eristab valest sentiment ehk tunne, südametunnistuse hääl. Formalistlik/deoontoloogiline eetika – Teo tegemise või tegemata jätmise motiiv mõõdab ühtlasi ka teo eetilisust. Võtmesõnaks kohusetunne, erapooletu allumine. Utilitaristlik/konsekventsionalistlik eetika – Teo eetilisuse mõõtmine teo või tegematuse tagajärgedest, jättes kõrvale moraalipõhimõtted ja teo motiivid. Eksistentsialistlik/voluntaristlik eetika – Õige ja vale eristamine olenevalt inimese instinktiivse iseloomuga individuaalsest tahtest.
abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda - kauplemine kõlbelisel pinnal (tema tegi ka
abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) – enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda - kauplemine kõlbelisel pinnal (tema tegi ka
Toote kasutamise sageduse näitaja järgi tarbijad jagunevad: passiivsed kasutajad keskmised kasutajad aktiivsed kasutajad. Enamik firmasid on muidugi huvitatud kasutajate aktiivsest poolest, kuid teatud juhtudel valitakse ka sihtturuks passiivsed kasutajad, et tekitada huvi ja sellega tõmmata nad enda poole. Tootega seotud näitajaks on samuti hüved, mida tarbijad loodavad ostetava kauba kasutamisest saada. Inimese paneb tegutsema motiiv, sisemine jõud, piisavalt tungiv vajadus, mis nõuab rahuldamist. Motiiviks võib olla toote vastupidavus, mugavus, ökonoomsus ja staatus. Organisatsioonituru segmenteerimine Osa tarbijaturu segmenteerimise tunnuseid kasutatakse ka organisatsiooniturgude jaoks ja nendeks on: geograafilised 22 tootele-orienteeritus. Organisatsioonituru segmenteerimise alusteks on veel
Hebbi südame ihust välja ja küpsetades tulel, ja jaganud selle omavahel, sõid ära, et saada tugevaks kristlaste vastu." Ka kusi ja väljaheide näib olevat seotud neis peituva elujõu kujutelmaga, sest valiti kohta ja suunda kuhu need lasta, neid kasutati vahel ka arstimisvahenditena. Verigi on elujõu kandjaks, millega seletub selliste loomade vere joomine, kelle elujõudu tahetakse saada (näit. karu). Kristlikust ajast on meil tuntud motiiv oma hinge müümisest kuradile kolme veretilga eest. Ka sülg on elujõu (hingejõu) asupaik. Näiteks näkku sülgamine võib olla väga suur heategu, kui selle kaudu tahetakse teist oma hingejõuga aidata, võib olla aga väga kardetav, kui sellega tahetakse teist oma võimusesse võtta. Kallalekippuvale võõrale võidakse sülitada näkku, et tagasi tõrjuda võõrast elujõudu. Nagu sülg nõnda ka higi sisaldab elujõudu ja on sellisena nõidumis- ja
Trükis. 1910-1911 * G. Suits "Tuulemaa" kaas. Trükis. 1913 * Album "Noor-Eesti" V, kaas. Trükis. 1915 * Album "Siuru" I, kaas. Trükis. 1917 * M. Under "Eelõitseng", kaas. Trükis 12 4. PILDID NIKOLAI TRIIK Jakob Evaldi portree NIKOLAI TRIIK Vaade Toompeale 13 ANTS LAIKMAA Mari Raamoti portree ANTS LAIKMAA Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv 14 Kristjan Raud Kalevipoja surm Kristjan Raud Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 15 KOKKUVÕTE Ants Laikmaa 1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tegutses 1913 1932 aastal. Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. Kristjan Raud õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, 1899
Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest riidest, äärestatud valgest linasest niidist tagidega, mis on nii kaunistuseks kui ka kaitseks kulumise vastu. Värvli keskele on valge linase niidiga õmmeldud kaks paralleelselt kulgevat eesnõelapistete rida (kaugus 1 cm), mille vahe on täidetud musta villase lõngaga õmmeldud ristpistereaga.
Tõenäoliselt eepos tehtud varasema sumeri prototüübi põhjal. Eeposel oli arvatavasti ka Babüloonias poliitilis-rituaalne tähendus. Väietavalt kanti seda ette Akitu pidustuste käigus, mille käigus Babüloonia kuningas võis taasetendada kuningavõimu võitu kõikvõimalike kosmiliste vaenlaste vastu. Eepos legitimeeris kuningavõimu. Inimesi sai nii palju, et nad hakkasid jumalaid häirima. Jumalad saatsid seetõttu üleujutuse. Selle elas üle Utnapisti. Üleujutuse motiiv on ilmselt sumeri päritolu. Uri linna väljakaevamiste käigus avastas Woolley mudakihi, mis tõestas üleujutust, kuid see ei saanud olla ülemaailmne, kuna naaberlinnades mudakihti ei olnud. Enne üleujutust olid valitsenud 5 dünastiat ja pärast üleujutust langes kuningavõim maapeale. Sumerikeelne akadi eepos traditsioonilised suuliselt levivad süzeed. Keskne ring koondus Enmerkari, Lugalbanda ja Gilgamesi ümber. Pigem tegemist eepiliste poeemidega.
teiste hulgast. Domineerivus võib olla nii mahuline kui kvalitatiivne. Esimesel juhul domineerib vorm oma suurusega, teisel juhul paistab silma tänu omadustele. Suurtel haljasaladel ning maastikel on enamasti ülddominandiks reljeef, veekogu või hoonestus. 5 Ülddominandiks võib abstraktselt olla ka üldine, so motiiv, maastikutüüp vm, millele siis viitab kogu kujundus ka subdominantide tasandil. 2.8 Värvus Värvus on üks vormi omadustest, mis tekitab vaatajas esimese emotsiooni. Punane ja oranz ärritavad, roheline rahustab, tumesinine ja tumevioletne mõjuvad rõhuvalt, helesinine rahustavalt, kollane ergastab, tumedad toonid üldse mõjuvad raskelt ja teevad ka vormi optiliselt raskemaks. Ka värvusete kombinatsioonid mõjuvad rõhuvalt mitmeti: meeldivaid
aastal koos abikaasaga, kellelt sai ka nime Woolf, koduse kirjastuse, kus ilmus isegi kuulsa inglise luuletaja T.S. Elioti raamatuid. Woolfi endaks saamine algas ilmutusega: ühes teises kirjanikus tundis ta ära oma ärataja. See oli Marcel Proust. Virginia suri vees, 28. märtsil 1941. aastal täitis ta taskud kividega ja uputas ennast Ouse'i jõkke kodu lähedal Sussexis. Vesi on tema teostes läbiv motiiv. Leidsin Woolfi kohta mõned faktid, mis on sarnased romaaniga ,,Tuletorni juurde" : Elas ise suurelapselises peres ( Ramsay'ide pere). Ema ja õde surid, kui ta oli noor ( mrs. Ramsay ja Prue surm). Virginia isa , Leslie Stephen, tegeles kirjutamisega, oli filosoof ( mr. Ramsay). Pikad suvepuhkused veetis Woolf Talland House St Ives, Cornwall, koht mis andis Woolfile kujutslusvõimet romaani ümbrusele ja ka teistele teostele.
või teabe ülekandmine ühelt nähtuselt teisele, tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale. Tegu eemaldatakse mõtteliselt. (nt vildika viskamine vastu kedagi on tegu, kampsuni määrimine on tagajärg, järelikult tegu on seoses tagajärjega) Conditio sine...Kui tagajärg ei saabu teo tulemusena siis süüteo kooseis ei ole täidetud. Subjektiivsed tunnused - Tahtlus või ettevaatamatus, teatud juhul ka motiiv ja eesmärk. Kuriteona karistatav on TAHTLIK tegu. Tahtluse vorme on 3: 1. Kavatsetus 2. Otsene tahtlus (teab täpselt et tegu mida teeb on keelatud) 3. Kaudne tahtlus (ei tea täpselt kas tema tegu on keelatud või mitte, aga arvab et see on võimalik, vaatamata sellele viib oma teo ellu) Ettevaatamatus jaguneb kaheks: 1. Kergemeelsus isik teab et ilmselt ta midagi rikub aga loodab et tagajärg jääb saabumata. (nt väsinuna autorooli istumine) 2
Tallinna Nõmme Gümnaasium Taani Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Geograafiline asend.................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Ajalugu................................................
ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab
3 Hüpoteeside tõestamiseks viiakse eestlaste seas läbi küsitlus antud teema kohta. 1 Millest joomine algab ? Ajendid esimeseks alkoholiga kokkupuutumiseks võivad olla väga erinevad, kuid täheldatakse nende iseloomulikke muutusi sõltuvalt inimese vanusest. Kuni 11. eluaastani toimub esimene tutvus alkoholiga kas juhuslikult või siis proovib laps uudishimust ise vägijooki ( see motiiv on omane peamiselt poistele ) . Vanemas eas muutuvad esimese alkoholi pruukimise motiivsed traditsioonilised põhjused pidu, perekonna tähtpäev, sõprade veenime, kambavaimu pärast, julgustuseks jne... Tavaliselt on esimeseks tutvuseks nagu öeldakse , ,,süütu" pokaal sünnipäeva või mõne muu pidupäeva auks. Kuigi see juuakse vanemate nõusolekul, perekonnaringis , on laste kokkupuutumine alkoholiga siiski ohtlik. Kõik nooruki alkoholitarvitamise motiivid jagunevad kahte rühma
17. saj lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18. saj algus Käsu Hansu kaebelaul esimene eesti autorilt säilinud luuletus 18. saj ,,Eesti-Ma rahwa Kalender" esimene säilinud eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel ilmunud täielik piiblitõlge 19. saj algus J. H. Rosenplänteri toimetatud ,,Beiträge" esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Kr. J. Petersoni Oluline tema oodides on luule ja luuletaja motiiv. Retoorilise ülevusega räägib Kr. J. Peterson laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis ,,Kuu" loob Kr. J. Peterson eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Ta kasutab värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi stiilivõtteid. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga.
väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks. Romaani skulptuuride proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka rahvalikud jooned. Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, nähes selles paganausu kajastust
(Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel
• Teiseks, peab testima püsiallikat peale ametivahetust. Kas nende valdkonna teadmised on muutunud? • Testimiseks tuleb kontrollida allikalt saadud infot teiste kindlate allikate ja kirjatööde andmetega. Võib küsida: kas allikas on varem olnud usaldusväärne, kas saab anda teisi fakte-inimesi, kes kinnitaks infot, kas allikas saab teada üldse fakte, kas allika motiiv infot anda on ratsionaalne, kas allika info sobib faktidega. Allikate hoidmine ja allikasõltuvus Allikate hoidmine ja kaitsmine. Allikas on reporterile tähtis. Nii pääseb infole ligi. • Allikatega tuleb pidevalt suhelda, et näha nende teadmisi ja usalduvust ning hoida end meeles. • Oluline on isiklik side allika ja ajakirjaniku vahel. Peab näitama huvi allika, tema töö ja perekonna vastu.
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks.
mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS · Turumajandust toetavad neli asjaolu: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus. · Eraomand kapital jm ressurss, mille omanik on ettevõte või isik, MITTE RIIK. Eraomandiga on õigus omanikul teha, mida ta soovib. Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi. · Motiiv millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum · Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni. · Turukonkurents piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine. · Kasum tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud · Ettevõtja töötab kasu saamise eesmärgil. · Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja
Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money tehingumotiiv Transactions motive ettevaatusmotiiv Precautionary motive Spekulatiivne motiiv Speculative motive obligatsioon bond Reaalsed rahavarud Real money balances vahetusvõrrand Equatation of exchange Raha ringluskiirus Velosity of money Rahaturu tasakaal Money market equilibrium Tasakaalu intress Equilibrium interest rate Rahapoliitika Monetry policy Avatud turu tehingud Open market operations Diskonto määr Discount rate
Seda loovuse komponenti võib vaadata kui tunnetuslike radade komplekti, mida tuleb järgida selleks, et lahendada tekkinud probleemi või täita mingit konkreetset ülesannet. (Amabile 1996) Asjatundlikkusel aitavad avalduda töönõustamine, informatiivne ja õppimisele suunatud tagasiside, info kättesaadavus, mitmekesised meeskonnad, täiendkoolitused (Lepisk 2009). Loov mõtlemine annab loomingulisele sooritamisele midagi lisaks. Eeldades, et inimesel on mingi töö tegemist ergutav motiiv, sooritus võib olla tehniliselt hea või aktsepteeritud juhul kui vajalik asjatundlikkus on olemas. Selleks, et teha midagi loovat ei piisa ainult nendest oskustest isegi siis kui need on eriti kõrgel tasemel. On vaja loovat mõtlemise oskust, mis sõltub teatud määral isiksuse omadustest, mis on seotud iseseisvusega, enesedistsipliini, mitmetähenduslikkuse sallivusega, riskivõtmisele keskendumisega. (Amabile 1996) Loovat
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
teooria? 7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda? 8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! 9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moornle on see tegu, mis lähtub kohusest jamitte kaluvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on kantile tähtsam, kui tagajärg. 10. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 11. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test?
(drama- kreeka k. tegevus). Varem, 1851. aastal oli ta maininud, et muusika on vahend, draama on lõppeesmärk (artikkel "Ooper ja draama"). Draama ei ole ju ainuüksi tekst, muusikadraama olemus on teksti, muusika ja lavategevuse ühendamine. 19. sajandil on kaks heliloojat, kes püüavad sümfooniat ja draamat ühendada Brerlioz ja Wagner. Mõlema meelest ei pea lähtuma traditsioonilisest vormist, mõlemal on motiiv oluliseks ehituskiviks. Motiiv on, nagu me teame, klassikalis-romantilise muusika alus. Motiiv oli tähtis ehituskivi ka Brahmsile, ent ta ei loonud sellist üksteisest tuletatud motiivide võrgustikku kui wagner ning liiatigi jäi ta traditsioonilise vormi raamidesse. Berlioz ja Wagner (ja ka Brahms) omakorda ammutavad paljud vahendid Beethoveni muusikast, esmajoones sümfooniatest. Kõige tähtsam "õppetund" ongi motiiv kui oluline ehituskivi, motiivi
.., siis.... • Probleemilahendamisstrateegiad Kokkuvõte: • Suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest • Nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale Piaget kriitika • Piaget katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega 44 45 • Testida lapsi teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria ~10 eluaasta tagajärg motiiv I Prekonventsionaalne periood (3/4- 10 a ) 1) Hirm karistuse ees 2) Reeglitest kinnipidamine II Konventsionaalne periood (10- 13 a) 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord III Postkonventsionaalne periood (13 - ... a) 5) Sisemine koodeks 6) Üldinimlikud normid ja väärtused VIIES LOENG (MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID) Motivatsioon • Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas. • Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk
MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = ƒ(MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile. Miks ma peaks hakkam pingutama. Motivatsiooni käima lükkajaks on vajadus. Vajaduste puhul tuleb meeles pidada et need pole stabiilsed, need vüivad aja jooksul muutuda. Suutelisus – tahtmisest ainult ei piisa, sul peabsee miski veel olema. A la tahad ooperit
Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga. Budismieelse ajastu maalikunstist on säilinud totemistlikke sümboleid ja geomeetrilisi kujutisi (hauakambrite seintel). 6. sajandil tõid Korea meistrid Jaapanisse Hiina maali traditsiooni. Nende töödeks peetakse Tamamushi ja Tachibana templi altarifreskosid (7
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid I...
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7....
tütar"( Pugatsovi ülestõus). Lüürika viimane poeem on "Vaskratsanik" räägib Peterburist. Esimene osa on kiitus Peeter I-le. Teises osas üks mees kannatab Neeva üleujutuse pärast ja läheb hulluks ja kujutab, et Peeter Ise kuju jälitab teda. Lõppeb tema surmaga. Varasema lüürika võib jagada kahte rühma 1.poliitiline ja paljuski dekabristidega seotud 2.lembelüürika (mõlemas on vabaduse teemat). Hilisem luule on eelkõige filosoofiline. Rõhutas ta humanismi. Keskne motiiv inimese õigus õnnele, sõltumatusele, vabadusele. Surma sai duellil (naise pärast). Victor Hugo 1802-1885 Suutis end kirjandusega edukalt elatada. Sündis kindrali pojana, ema kasvatas monarhistlikus ja katoliiklikus vaimus. 13. a hakkas luuletama, 17. a vendadega ajalehte välja andma. Alguses oli konservatiisete vaadetega. 20ndate teisel poolel muutus ühiskondlikult aktiivseks, hakkas võitlema ülekohtu vastu. Alustas lüürikaga. Mõjutatud inglise romantikutest (Byron)
· Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel. Proosateose kesksed elemendid: · Vaatepunkt ja jutustaja ( kust ja kuidas sündmustikku kirjeldatakse) · Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased) · Kompositsioon (teose ülesehitus); teema, detail, motiiv, konflikt · Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul) · Romaan ja tema alaliigid. Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline romaan, realistlik romaan, modernistlik ja postmodernistlik romaan) · Novell · Jutustus · Miniatuur · Essee 7. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust a) Uuskriitika - Tekkis 1920.- 30. aastatel Ameerikas ja Inglismaal vastuseisuna
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute R h nõudlus Raha õ dl Finantsmotiivid rahanõudlus Ettevaatusmotiiv Spekulatiivne Likviidsus tähendab rahanõudlusena motiiv tugineb vaba sularaha või likviidsusele vara, mida saab kiiresti rahaks muuta. Vastand: V t d ""sukasäär" k ää " - paraku k võib õib sularaha l h Likviidsusrida:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
