Mesopotaamia -"jõgedevaheline maa" (1)

Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris . Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge.
Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme.
EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel ­ tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk , millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri , millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri.
VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900 -2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma , Eridu , Nippur , Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja . Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor . Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi , lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus.
Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või tsivilisatsioon on välja arenenud 4 aastatuhande Uruki perioodist, tuleb sumereid nimetada selle tsivilisatsiooni rajajateks. Mis ajast alates nad seal elavad, ei ole teada. On näha, et paljud Sumeri linnriikide nimed ei ole sumeri keelest ja pole pärit ka sealkandis räägitud keeltest. On põhjust arvata, et enne sumereid oli seal mingi teine rahvas, kes jättis toponüümid endast maha.
Kaasaegsete allikate põhjal on teada Lagasi ja Umma vaheline sõda. Nende linnriikide omavahelise konkureerimise kulminatsioonina 24. saj keskpaiku tuli välja Umma kuningas Lugalzagesi, kes alistas Lagasi, võitis Urukaginat. Alistas ka enam-vähem kõik tähtsamad linnriigid, sai ka Kisi tiitlid. Esimene teadaolev valitseja, kes rajas midagi, mida võiks nimetada ühtseks Sumeri riigiks. Lugalzagesi valitsemise ajal tõusis esile semiidi valitseja Sargon I, kes rajas Akkadi impeeriumi ja kukutas Lugalzagesi.
AKKADI RIIK 2340-2159
1 2340 eKr tuli Sargon võimule. Ise nimetas end Sarrukin (akkadi keeles tõeline kuningas). Väga võimas valitseja, temast sai hilisemate Mesopotaamia valitsejate musternäidis, kangelaslugude peategelane. Sai kõigi Sumeri linnade ülemvalitsejaks. Ei piirdunud oma sõjaretkedel mitte ainult Sumeri aladega, vaid sai enda võimu alla ka Eelami ja alistas kogu Mesopotaamia kuni Vahemere idarannikuni. Tema valdused ulatusid Pärsia lahest Vahemereni. Oma riigi pealinnale pani nimeks Akkad (Agade). Selle asukohta pole suudetud tuvastada.
Tema riik oli kakskeelne ­ akkadi keel (semiidi kirjakeel ) ja kuna Akkadi riigi kõige linnastunum osa olid Sumeri linnad, siis ka sumeri keel.
Sargon üritas end igas mõttes mugandada Sumeri traditsioonidesse. Kuidas tema riik korraldatud oli, tõendusmaterjali pole.
Akkadi riigi kõrgperiood saabus tema pojapoja Naram-Sini (Naram Suen) ajal. Kuningas lasi end jumalikustada. Kasutas keerulist titulatuuri. Kasutas enda kohta mõistet ,,nelja ilmakaare kuningas". Sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse.
Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse.
22. sajandil tungisid põhja poolt sisse teadmata päritolu gutid (gutilased). 22. sajandit iseloomustab gutide domineerimine. Arheoloogiliste märkide järgi väga suurt kaost polnud. Paistab, et nad olid niisama sisse vajunud ja teatud piirkondades võimu haaranud. Osa Sumeri linnu olid gutilastest sõltumatud. Gutilaste aeg on poliitilise killustatuse aeg. U 2120 purustas Uruki valitseja Utukhegal gutilased ja ajas nad Sumerist välja.
URI III DÜNASTIA 2112-2004 Urnammu , Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja , kukutas Utukhegali võimult ja ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Uri III dünastia mõjuareaal ei ulatu sumeri aladest kaugemale, seega ei saa seda võrrelda Sargoni-aegse Akkadiga. Erinevalt semiitlikust Akkadist oli Ur III dünastia ajal riik ­ riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat .Uri III dünastia tähistas valitseja jumalikustamise ja tema absoluutse võimu tippu Mesopotaamias.
See ilmnes eriti Urnammu järglase Sulgi valitsusajal. Majanduses oli väga suur riikliku sektori osa. Vastuseisu kuninga ja templi vahel polnud, kuna kuningas valitses ka templit. Anti välja esimene teadaolev terviklik sumeri seadustekogu (pole selge, kas Urnammu või Sulgi poolt). Riik oli mõnda aega stabiilne, kuid selle lõpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga. 2004 vallutasid ja rüüstasid elamlased Uri. See lõpetas Uri III dünastia aja, kuid Uri linn püsis veel kaua.
20.-18. SAJAND
2 Mesopotaamiasse tungisid lääne- ja lõunapoolsetelt kõrbe- ja poolkõrbe aladelt amoriidid (amurru rahvad ). Amoriidi ülikud tõusid järk-järgult valitsejateks enamikus Mesopotaamia riikidest. Sumeri keel hakkas käibelt kaduma, püsides siiski kirja- ja kultuurikeelena. Amuriidi valitsejad võtsid omaks Akkadi keele.
Mesopotaamias ja selle ümbruses kujunesid mitu enam-vähem võrdset võimukeskust: Sumeri aladel domineerisid Isini ja Larsa riigid. 20. sajandil domineeris eelkõige Isin Sumeri lõunaosas. Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt sumeri riik ning traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isisni valitseja Lipit- Istar välja tervikliku sumerikeelse seadustekogu.
19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Hammurabi Uus-Babülooniani.
Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina.
VANA-ASSÜÜRIA riik tekkis 20. sajandil Mesopotaamia põhjaosas. Tähtsaim keskus oli Assur . Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samisi-Adadi valitsusajal. Ta vallutas lääne pool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloni ülemvõimule.
MARI RIIK Mesopotaamia loodeosas oli olnud arvestatav jõud juba III aastatuhandel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia. Mari kuningaloss on üks silmapaistvamaid losse Mesopotaamia ajaloos. Mari kuningas pidasid oma naabervalitsejatega kirjavahetust, see kõik on kiilkirjas tahvlitel. 1750.-ndatel purustas Hammurabi Mari linna, pani lossi põlema ning kiilkirjatahvlid konserveerusid.
VANA-BABÜLOONIA RIIK 19.-17. SAJANDIL Assüüria ja Babüloonia olid etniliselt väga lähedased, räägiti akkadi keeles, samad jumalad. Nende vahel oli sageli küllalt terav poliitiline konkurents . See toimus eelkõige perioodidel , kus üks oli teisest üle. See Assüüria ja Babüloonia vastasseis iseloomustab suurt osa Mesopotaamia ajaloost.
Babylon (akkadi keeles Jumala värav) oli allunud Uri III dünastiale, siis iseseisvunud. 19. sajandi algul tuli seal võimule amoriidi päritolu Babüloonia I dünastia, mille võim piirdus esialgu vaid linna lähema ümbrusega. Dünastia 6. kuningas, Hammurabi, valitses esialgu samuti üsna väikest riiki. Riigi kiire laienemine algas 1760 .-ndatel. Vallutas Elami, Larsa, Mari ja Assüüria. Hammurabi impeeriumi näol oli tegemist teise suurriigiga pärast Sargoni impeeriumi. Seda nimetatakse Vana-Babüloonia impeeriumiks/suurriigiks. Hammurabi oli tuntud seaduseandjana, kuid ta polnud esimene. Hammurabi seaduse aga teevad meile oluliseks: see seadustekogu on pea terviklikult säilinud. Ta lasi oma seadused kivisammastele ja avalikuks vaatamiseks panna väga paljudesse linnadesse ja piirkondadesse. 20. sajandi alguses leiti Susa linnast pea terviklikult säilinud sammas seadustega.
3 Hammurabi seaduste kogu võib keskeltläbi kolme ossa jagada. Alguses tüütult pikk proloog . Siis algab seadustejada, mida formaalselt eriti struktureeritud pole, aga esile võib tuua mõningaid valdkondi: 1) Kuritegude/süüdlaste väljaselgitamise kohta. Jumalatele on teatud roll antud (näiteks veeproov). 2) Varavastased kuriteod. Seadused on ütlemata karmid , tüüpiline karistus on surmanuhtlus. See ei puuduta ainult varast, vaid ka varastatud vara varjajat, kes seda teadlikult peidab . Hammurabi seadused tegid suurt vahet tahtlike ja tahtmatute kuritegude vahel. 3) Isikuvastaste kuritegude osa. Siin osas sõltusid karistused kannatanu sotsiaalsest seisundist. Elanikkond jagunes selles kontekstis kolme gruppi: 1) avilum ­ vabad mehed. Kui tema vastu midagi tehti, kehtis põhimõte silm silma, hammas hamba vastu. Lex talionis ­ tasuõigus. 2) muskenu(m) ­ suurmaavalduste sõltlased. Mitte orjad , aga teatud kohustustega, mis teeb neist esimesest madalama seisuse. Kui nende vastu midagi tehtud, järgneb rahatrahv. 3) wardu(m) ­ orjad, omanikule tuleb kahju hüvitada, kui wardude vastu midagi on tehtud. 4) Sõjaväeteenistuskohus ja teatud garantii sõduritele. 5) Võlaorjus. Võib kehtida kuni kolm aastat. 6) Oskustööliste tasustamise ja karistamise kohta käivad eeskirjad (nt ebaõnnestunud kirurgil käsi maha). 7) Perekonda, abielu ja pärandust puudutavad sätted. Patriarhaarne ühiskond. Abielu on leping mehe ja naise perekonna vahel.
Lõpuks epiloog, ülistab Hammurabi, jätkab proloogi.
Riigi tõeline suurusaeg jäi väga lühikeseks, sisuliselt Hammurabi ajal. Tema järglaste ajal lõid mitmed piirkonnad lahku, suhteliselt ruttu jäi järele vaid Babüloni ümbritsev tuumikala. Samas oli see võimas ja kindel. 1595 vallutasid hetiidid Babüloni linna. See ei toonud küll kaasa nende ülemvõimu, kuid tegi Vana-Babülooniale lõpu. Võimule tõusis hoopis kassiidi soost dünastia (Iraani rahvad).
Mesopotaamia kultuur ja religioon Mesopotaamia rahvad austasid paljusid jumalaid. Nende puhul on võimatu vahet teha sumeri ja semiidi jumalate vahel. Semiidi võtsid väga suurel määral sumeri kultuuripärandi üle ning kohandasid enda kultuuri. Jumalad seostusid linnadega, igal jumalal oli üks või mitu lemmiklinna, nendes linnades olid selle jumala jaoks templid. Inimeste ülesanne oli jumalat teenida. Templeid oli suuremates linnades palju. Need jagunevad kahe tüüpi: 1) astmiktempel 2) kahe siseõuega madal tempel. Tempel oli polüfunktsionaalne nähtus, näiteks haridusasutus. Templi eeshoovi juurde avanesid ka koolid. Peale selle oli tempel majanduskeskus, tal olid suured valdused nii Sumeri ajal kui ka hiljem. Sissetulekud tulid templile. Oma majandamiseks pidi tempel kauplema. Kauplemine toimus templi sees. Inimesed pidid jumalat teenima, seda otseses mõttes. Jumalat tuli toita, magama panna, pesta. Toideti loomade veriohvritega. Neid ohvritalitusi tehti igapäevaselt. Rituaali juurde kuulus ka jumalate tahte väljaselgitamine. Üritati selgitada, kas jumal on rahul ja mis on tema soovid. See oli ennustuskunst (mantika kreeka keeles). Näiteks magamine templis võis sinna juurde kuuluda. Tegeleti ka ohvri siseelundite pealt lugemisega. On säilinud savist maksamudelid, mida mingi maksa osa tähendas
4 jne. Suhteliselt täppisteadus. Üsna varasest perioodist kujunes välja tähtede pealt ennustamine , oma tipu saavutas Uus-Babüloonia ajal (1 at ajal).
Mesopotaamia jumalad moodustasid antropomorfse pantheoni. Nagu suur jumalik perekond, mille liikmed olid antropomorfsed. Nägid välja nagu inimesed ja olid ka sisult sellised. Erinesid eeskätt oma surematuse poolest inimestest. Neil võis olla ka puudusi, nõrkusi, vigu. Väga selged sarnasused kreeklaste pantheoniga.
Tipus kolme suure meesjumala triaad : An, Enlil ja Enki (semiidi nimetustega Anu(m), Bel, Ea)
An (Anu(m)) oli taevajumal ­ kõrge sinitaeva jumal, seondus tähtedega, oli astronoomia /loogia jumal, seotud ka kalendriga. Oli jumalate isa. Taevast tarkust omav jumal, selline, keda kujutati eaka mehena . Tema lemmiklinn oli Uruk. Müütides väga olulist rolli ei mänginud.
Enlil e Bel ­ peajumal ; õhuisand, tuule ja tormi jumal. Viimasel kümnekonnal aastal ta seda enam ei ole. Asjatundjad pole üksmeelt saavutanud. Seondus härjaga, oli peamine jumalik kangelane, vägev jumal, jumalate kuningas ja sellest tulenevalt ka inimliku kuningavõimu kaitsja. Poliitilise võimu, riiklusega väga tihedalt seotud jumal. Tema tähtsaim keskus Nippur. Nippurist sai ka rv kultuskeskus.
Enki e Ea ­ maasügavused; sügavuste isand , seondus ka maaaluste magedate vetega. Tema koda asus Apsus. Oli seotud ka niisutusvete ja kanalisatsiooniga, ka inimese ja inimkultuuriga. Oli peamine inimeste looja, inimeste sõber. Ka õpetas inimesi, inimliku kutuuri, rituaalide isand. Seostati kultuuri, kirjatarkusega. Inimestele nõu andja. Oli ka oma iseloomult inimlik ­ kaval, petlik, ebakindel. Tema tähtsaim linn Eridu.
Jumalanna Nin hursag ­ hursagi emand (kivirinnatis, mis maailma ümbritseb). Metsiku looduse, loomade kaitsja. Jumalik ema. Oli ka inimeste loomisel mängus. Toitis oma viljastava piimaga ka kuningaid. Oli Enliliga poeg, kelle nimi oli Ninurta (maa isand), kes oli põhiline jumalik kangelane, kes võitles erinevate koletistega. Paljude võitude tõttu ülendas Enlil teda endast kõrgemaks, Enlili "teisikuks". Oli ka oma ema, Nin hursagi jumalikule järjele tõstja. Ninurta oli võitnud koletist, kelle nimi oli Asag, kellega võideldes oli kujunenud hursag. Sai jagu ka paljudest teistest erinevatest elukatest, oli õige mitmete eepiliste poeemide peategelane.
3 taevast jumalust: Kuujumal Nanna e Sin. Peamine kultuskeskus oli Ur. Nanna meenutab Ani. K tema oli kõrge tähstaevaga seotud, kujutati ka vana mehega. An pigem päevane, tema öine. Kujutati sõisel ajal kuulaevukeses üle taeva purjetamas. Ka tema oli seotud kalendriga, tähistaeva ennustuskunstiga, tulevikuteadja.
Päikesejumal Utu e Samas. Sõidab päikesekaarikuga üle taeva. Lemmiklinn Larsa. Näeb kõike, suudab õigust mõista. Jumalik seadusandja, seaduste kaitsja. Tema oli see, kes Hammurabile seadused andis.
5 Jumalanna Nanna või Ani tütar taevakuninganna Inanna e Istar. Oli viljakusjumalanna . Väga rõhutatult seksuaalse alatooniga. Ilu-, armastus- ja erootikajumalanna. Kuid tema juurde kuulus ka sõjakus. Üsnagi laiade fn-dega jumalanna, esineb sageli müütides. Kangelaste soosija/ armastaja . Oli Gilgamesi suur armastaja, mis hiljem pöördus vaenuks. Tema põhiline partner oli Dumuzi e Tammuz. ( Istari satelliit, alati seotud Istariga) Dumuzil omaette pühamuid ei olnud, kuulus Inanna pühamute juurde. Võis olla Inanna poeg, abikaasa või vend.
Maailma loomine: Kõigepeal oli vesi, midagi ookeanilaadset, ürgookean. Kõige tuntum versioon on teada Babüloonia maailmaloomiseeposest Enuma elis (Kui kõrgel üleval). Kõigepealt vesi ( Apsu ­ isane, magevesi , Tiamat ­ emane, meri). Hakkasid järglasi sigitama. Maasfäär, taevasfäär. Anu sigitas järglase Ea. Kingu ­ merekoletis. Marduk ­ neli silma-kõrva ja hiigelsuur ja kellele anti kingituseks neli tuult, millega mängida. Tiamat sai pahaseks. Lõpuks leiti, et õige juht peaks olema Marduk. Marduk oli nõus, kui ta tõstetaks jumalate kuningaks. Jumalad võitsid merekoletisi, otsustasid Tiamati pooleks lõigata, ühest tema poolest tehti taevas, teisest maa. Kigu verest tegi Ea inimkonna, et nad jumalaid teeniks. Babülionis tehti Marduki tempel ja alguse sai maailmakorraldus. Tõenäoliselt eepos tehtud varasema sumeri prototüübi põhjal. Eeposel oli arvatavasti ka Babüloonias poliitilis-rituaalne tähendus. Väietavalt kanti seda ette Akitu pidustuste käigus, mille käigus Babüloonia kuningas võis taasetendada kuningavõimu võitu kõikvõimalike kosmiliste vaenlaste vastu. Eepos legitimeeris kuningavõimu. Inimesi sai nii palju, et nad hakkasid jumalaid häirima. Jumalad saatsid seetõttu üleujutuse. Selle elas üle Utnapisti. Üleujutuse motiiv on ilmselt sumeri päritolu.
Uri linna väljakaevamiste käigus avastas Woolley mudakihi, mis tõestas üleujutust, kuid see ei saanud olla ülemaailmne, kuna naaberlinnades mudakihti ei olnud. Enne üleujutust olid valitsenud 5 dünastiat ja pärast üleujutust langes kuningavõim maapeale.
Sumerikeelne akadi eepos ­ traditsioonilised suuliselt levivad süzeed. Keskne ring koondus Enmerkari, Lugalbanda ja Gilgamesi ümber. Pigem tegemist eepiliste poeemidega.
Gilgames valtses Uruki linna arvatavalt u 2700 - 2500 eKr.
G oli 2/3 jumalat ja 1/3 inimest. 12 tahvlit . 1) ehitas valmis Uruki linnamüüri 2) taastas ühe pühapaiga
Kultuurimälu sõltub mingisugusest kandjast (mälu)
I tahvel : Gilgamesi tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamesile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkindu, kes elab metsas metsloomade
6 seas. Gilgames laseb saata Enkindu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi) Shamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse. II tahvel: Gilgames plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpis võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgames jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole. III tahvel: Enkindule ei sobi elu Urukis. Gilgames tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgames loodab selle teoga hävitada kurjus kogu maailmas ning saavutada surematu kuulsuse. Enkindu läheb kõhklustest hoolimata kaasa. IV tahvel: Kirjeldatakse teekonda seedrimetsa. V tahvel: Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning saavutavad seetõttu jumalate pahameele. VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Uruk'i. Jumalanna Istar armub Gilgamesi ning soovib ta kallimaks saada. Gilgames naerab ta välja, tõmmates kaela Istari viha. Jumalanna palub peajumal Anul saata Gilgamesi kallale taevane härg, lubades muidu surnud allilmast välja lasta. Anu peab nõustuma. Gilgames ja Enkindu võidavad härja. VII tahvel: Peajumalad Anu, Ellil ja Samas on härja tapmise pärast pahased ja määravad Enkindule surmaotsuse. Enkindu vaevleb 12 päeva jumalate saadetud haiguse käes. VIII tahvel: Enkindu sureb 13. päeval. Gilgames on murtud murest sõbra kaotamise tõttu . Enkindu matused. IX tahvel: Gilgames hakkab pelgama, et ka teda võib tabada Enkindu saatus ning otsib teid surmast pääsemiseks. X tahvel:Gilgames läheb kaugele põhjatu mere äärde, kus jumalik kõrtsiemand Siduri soovitab tal surematuse püüdmine järele jätta ning rõõmsat elu elada. Gilgames ei nõustu, ta tahab uurida välja surematuse saladuse Surupaki linna kuningalt Utnapistimilt, kes oli selle saavutanud. Tänu Siduri juhatustele ja paadimees Ursanabi abile jõuab Gilgames kurnatuna üle surmavee Utnapistimi juurde. XI tahvel:Utnapistim räägib Gilgamesile loo, kuidas jumalad saatsid maa peale veeuputuse. Jumal Ea käskis Utnapistimil ehitada laeva, mida too tegigi ning pääses uputusest ja saavutas surematuse. Utnapistim teeb Gilgamesile katse, käsib tal seitse ööd ärkvel olla. Gilgames uinub . Ka teine katse surematuse veega ebaõnnestub. Gilgames peseb end selles joomise asemel. Kõigest hoolimata räägib Utnapistim talle surematuse õiest, mis asub sügaval kaevupõhjas. Gilgames saab selle küll kätte, kuid tagasiteel näppab õie maduuss. Gilgames on õnnetu, kuid lepib oma surelikkusega. Jõuab tagasi Urukki. Loetletakse üles Gilgamesi teod, sest need on need, mis jäävad teda meenutama. XII tahvel: Ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Lugu räägib sellest, kuidas Gilgamesil õnnestub Enkindu hing allilmast tagasi tuua ning too räägib talle surnud inimeste saatusest.
7