. põhiline on aga et panga jalamid murrutatakse, paelahmakad varisevad, koopad, laed kukuvad alla. kuidas pank kujuneb ? üleval kihid on tugevad lubjakivid, alumised on tavaliselt õrnemad liivakivid, nende all sinisavi. Alumisi kihte on lihtne murrutada, seega ülemine osa variseb alla. Alumistes tekivad murrutuskulpad. Tekivad paelahmakad, broneeritud järsakud. Murrutuskulbas, paekallas variseb, lahtine viiakse minema. Panga või astangu arenguetapid. Panga morfoloogia, sõltuvus kivimist, kihilisusest (sein, murrutuslava, kulbas, broneeritud järsak, põhja eesti paekallas e klint) Sadamad ja teised hüdrotehnilised rajatised, mõju keskkonnale. Positiivne/negatiivne. Milleks need üldsed?- inimtegevuse aktiveerimiseks, kaupade transportimiseks, sest meretee on kõige parem ühendustee ning kõige lihtsam ja odavam suurte kaupade ringi vedamiseks. Hüdrotehnilised rajatised - Supelrannad, puhkekodud, spad mere ääres, lõbustusala.
Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (mõisted auto- ja heterotroofid, sapro- ja biotroofid, parasiidid ja sümbiondid).
Sotsiaalsed faktid suruvad end üksikindiviidile peale, mõjutavad tema käitumist viimase tahtest sõltumatult. Seega ei pea sotsioloogia uurima üksikindiviidi ja tema KOOLIASJAD onenote Page 9 viimase tahtest sõltumatult. Seega ei pea sotsioloogia uurima üksikindiviidi ja tema tegevust, vaid paljude inimeste tegevusest sündivaid fakte. Sotsiaalsed faktid võib jagada: - Sotsiaalne morfoloogia Ühiskonna materiaalne substants (elanike arv, paiknemine, teed ja ehitised, tehnoloogia ...) - Institutsioonid Seadused, majanduselu, poliitika ... - Kollektiivsed kujutelmad Ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid ...) Kollektiivne teadvus - moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu. Tööjaotus
vesiikulite liikumine. LIISI KINK 45 BIOKEEMIA test I 3. Skeletilihaste raku ehitus. Sarkomeeri mõiste, sarkomeeri valgud, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Skeletilihase morfoloogia (=ehitus). Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: · 100 µm diameetriga lihaskiududest (lihasrakkudest), mida katab sarkolemm (= plasma membraan) · Iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille · Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest · Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi (= plasmamembraani) pikendus · Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga
Enterotoksiin A-E, superantigeenid põhjustavad toidumürgistust (keetmisel ei lagune): vabastavad põletikumediaatoreid makrofaagidest, tugevdavad peristaltikat, vedeliku kadu. epidemioloogia. Kogu maailmas, sesoonsuseta. Resistentne kuivamisele, päiksele. Koloniseerivad nahka, ninasõõrmeid (nasofarüngeaalne kandlus 15%, kandlus suurem suletud kollektiivides, diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist
jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades.
Sotsioonikat kasutatakse põhiliselt pedagoogikas (õpetaja ning õpilase vastastikutoime uurimine, õppematerjali omandamise probleemid), perenõustamises (abielu ning lahutus, vanuselised probleemid), kaadrinõustamises (kutseorientatsioon, kokkusobivus töökollektiivis, firma strateegia personali koosseisust lähtudes) ja fundamentaalsetes teaduslikes uuringutes (matemaatiline modelleerimine, geneetika, psühhofüsioloogia, morfoloogia sotsiotüüpide välised parameetrid). Veel hiljuti tundus, et suhted inimeste vahel kujunevad stiihiliselt, et selle taga pole mingeid seaduspärasusi. Sotsioonikas arvatakse et inimvahelised suhted pigem sõltuvad isiksusetüübist kui kasvatusest. Sotsioonika eristab tüüpidevahelisi suhteid komfortsuse astme järgi. Näiteks, kahe samasussuhte (ühte isiksusetüüpi) kuuluva inimese suhted pole kaugeltki alati head. Mõistes teineteist
Generatiivne grammatika Peab keeleteaduse peamiseks uurimisobjektiks inimese keelepädevust: võimet moodustada ja mõista lõpmata paljusid lauseid, ka niisuguseid, mida pole veel kordagi moodustatud. Ideaal -- esitada reeglid keele struktuuri kohta nii, et neid mingis järjekorras täites oleks võimalik moodustada (genereerida) kõiki keele grammatiliselt õigeid lauseid ja ainult neid. Süvastruktuur tähenduse struktuur Pindstruktuur foneetika, morfoloogia. Base component PS /phrasestructure/ rules Lexicon Deep structure Semantic interpretation Transformational component
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse
· tsirkumfiks 2-osaline ,,ümbritsev" afiks, mis liitub nii tüve algusse kui lõppu (prefiks+sufiks, nt ge-mach-t) · infiks katkestab tüve · (reduplitseeritud afiks tüüpilised tähendused: rohkus, deminutiiv, intensifitseerimine) · suprafiks/superfiks seotud suprasegmentaalse nähtuse morfoloogilise tähendusega; rõhutõstmise eesmärk (nt inglise keeles) · nullmorfeem · kliitik (nt gi/ki) · portmanteau/eraldi liigita morfeemid) 13. Grammatiseerumine morfoloogia mõiste, kus tekib kas grammatiline morfeem või grammatilisem tähendus. Grammatikalisatsiooni võib mõista 2 tähenduses: · Lai tähendus grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsess, mis kätkeb endas nii morfeemide, lausetüüpide, sõnajärjereeglite, konstruktsioonide, sõnaliikide, kategooriate kui ka muu kujunemist. · Kitsas tähendus grammatilise ainese kujunemine leksikaalsest (nt pöördelõppude kujunemine
mullaosakesed, seda rikkam on nende keemiline koostis. Suure fraktsiooniga osakesed (kruus, liiv) ei hoia vett kinni, väikse fraktsiooniga osad hoiavad (ibe, peen ja keskmine tolm), aga tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhutatud. Taimede seisukohalt vajalik kõigi fraktsioonide optimaalne vahekord. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mulla geneetilised horisondid on mullas olevad kihid, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, mehaanilise ja keemilise koostise ning morfoloogia poolest. Kujunevad taimede elutegevuse ning huumusainete ning mulla mineraalosa vastastikkuse toime tegajärjel. Mullaprofiil on maapinna eri horisontide vertikaalläbilõige muutumatu lähtekivimiga, mis peegeldab mulla ehitust. Profiile iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused horisontide tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur jne. Mullaprofiil kujuneb järk- järgult ning on sõltuv bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest ning teistest tingimustest.
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntak...
määratletavat iseseisvat toimet. Geenilookused, mis määravad karvavärvust, omavad ka suurel hulgal alleele. 80. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavate geenide kontrollitavad protsessid organismis. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavad geenid kontrollivad järgmisi protsesse: 1)melaniini sünteesi biokeemilised ahelreaktsioonid 2)melaniini koguseline sünteesimine, 3)melaniinigraanulite ehitus, arv ja paigutus 4)melanotsüütide morfoloogia, arvu ja paigutumine. 81. Millised on värvuse pärandumise üldised seaduspärasused? Üldistatult olgu öeldud, et kuigi karvavärvuse päritavus vastab põhimõtteliselt mendelistlikele seaduspärasustele, tuleb tegelikkuses sellega seoses ette mitmeid komplikatsioone. Näiteks esineb geenide koosmõju (interaktsioon) karvavärvusele – epistaas. Epistaasi tõttu võib mõni geen varjutada teise geeni toime täielikult. Näiteks
Rasterpildil on selleks ruut, vektorpildil ring. Indeks omab minimaalset väärtust, kui areaali kuju vastab standardkujule. Väärtus suureneb, kui kuju muutub keerulisemaks. Indeksi arvutamine ümbermõõdu ja pindala suhtena on vähetundlik areaalide morfoloogiliste erinevuste suhtes. Kuigi kujud on erinevad, võivad nad siiski omada sarnaseid pindalaid ja ümbermõõte, millest tulenevalt on indeksite väärtused samuti sarnased. Seetõttu ei interpreteerita kujuindeksit kui areaali morfoloogia mõõdet. Seega saab klasside ja maastike kujuindeksite võrdlusel otsustada vaid selle üle, millisel neist on areaalide kujud ideaalile lähedasemad. Samas on suurema väärtusega kujuindeksid riba ja mustriga klassidel või maastikel. Samast klassist lähimate naabrite vaheline kaugus toob esile klassi killustatuse. Kuna lähimate samast klassist areaalide vaheline keskmine kaugus on pöördvõrdelises sõltuvuses areaalide arvuga,
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
lüsaadile lisatakse huvitava valgu spetsiifiline antikeha, moodustub stabiilne antikeha-valk- DNA kompleks, mida on lihtne eraldada, seejärel eemaldatakse valk-DNA kompleks ja nende vahel olevad ristsidemed lõhutakse, proteinaasiga töötlemise järel on lahuses valgud ja DNA eraldi, DNA puhastatakse välja, selleks ajaks on proovi jäänud vaid see osa DNAst, millega oli seotud huvitav valk, tuvastatakse uuritava valgu seondumispiirkond. 16. Eukarüootsete kromosoomide morfoloogia. Kromosoomide arv, suurus, kuju on liigispetsiifiline. Karüotüüp on igale liigile iseloomulik metafaasi kromosoomide arv, suurus ja kuju. Kromosoomide värvimine teatud histoloogilised värvid seonduvad teatud metafaasi kromosoomialadega tugevamalt kui teistega, mistõttu moodustub kromosoomidele iseloomulik värvusmuster, värvitriipe saab kasutada kromosoomi pikkuse (vahemaade) hindamiseks ning teistest kromosoomidest eristamiseks. Milleks kasutatakse FISH analüüsi?
paigutatakse esikohale emotsionaalselt kõige tähtsam sõna. Sageli on selleks lapse oma nimi või hiljem asesõna ma. •Sõna esineb kas ühes vormis või 2-3 vormis. Kui kasutusel on 2-3 vormi, siis rakendatakse neid juhuslikult. Eesti lastel on nimisõnade puhul näiteks kasutusel algvorm ja mõnikord omastava käände vorm (lehm, lehma). Omastav käändevorm kui sõna tüvi on edaspidi eesti keele morfoloogia omandamiseks olulise tähtsusega. Toimub sõnavormide kogumine (meelde jätmine). Paradigmaatilise grammatika etapile jõuavad lapsed ligikaudu kahe aasta vanuses. Selle etapi põhiliseks tunnuseks on sõnavormide kasutusele võtmine. Lõpud lisatakse analoogia alusel. Eelduseks on vastavate suhete mõistmine keskkonnas ning morfeemide ebateadlik eristamine.
habilis'ele ja Ida-Turkana omad rudolfensisele. Seda viimast vormi peetakse tõepärasemaks eellaseks hilisematele inimliikidele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Kui Homo habilis on tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest eellastest vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahvinimeseks, vaid inimeseks. Homo habilis't peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks. Välimuse ja morfoloogia poolest oli see liik tänapäeva inimesest arvatavasti kõige kaugemal (kaugeim võis olla ka Homo rudolfensis). Arvatakse, et Homo habilis pärineb mõnest australopiteekuse liigist. Võib-olla oli tema otseseks eellaseks Homo rudolfensis, kes oli massiivsem ning sarnanes rohkem ahvile. Arvatakse, et Homo habilis'est arenes pikem ja kõhnem Homo ergaster, kellest omakorda põlvnes juba inimesesarnasem Homo erectus. Kas aga Homo habilis on inimese otsene eellane, selle üle vaieldakse
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Eesti lõunaaladel oli halvasti sorteeritud. Haliit on NaCl. Haliit esineb peamiselt kerglahustuvad ühendid. alam- devonis 2 deltapiirkonda: 1 oli Ruhnu settekivimites, ta kuulub evaporiitide hulka, sest Maapinna morfoloogia (reljeef) mõjutab 13. Mis on transgressioon, mis ta moodustub auruvast veest välja saare ümbruses ja teine kagu- Eestis ja nad murenemise kulgu samuti kas otseselt (reljeefi regressioon, mis on regionaalne kristalliseerudes. Merevees lahustunud
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
DNA replikatsioon Venimiskasv 1 rakukestade venimine. 2 vee sisenemine vakuooli. 3 veninud rakukesta tugevnemine. Eristumiskasv Embrüonaalsete rakkude muutumine koeülesannet täitvaks rakuks. Toimub diferentseerumine. 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Totipotentsus algkoe raku võime anda kõiki teisi rakutüüpe. Diferentseerumine eristumata rakud/koed muutuvad kindla morfoloogia või funktsiooniga rakuks/koeks 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid venimiskasv, kambiumi tegevus, tipupunga domineerimine, takistab lehtede ja viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus
Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel füüsikaliste ja keemiliste protsesside läbi. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihid, mis erinevad üksteised huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehhaanilise koostise ning morfoloogia poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini, peegeldab mulla ehitust. Mulla ehitust iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid jne 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas on sama vajalik kui veri soontes
Hiina, 3) Assüüria-Babüloonia-Foiniikia ehk Kaldea 4) India, 5) Iraani, 6) Heebrea, 7) Kreeka, 8) Rooma, 9) Araabia, 10) Germaani-Romaani ehk Euroopa. ◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur, poliitika ja majanduslik kord. Sealjuures ei ole tegu sõltumatute tunnustega, mis võivad omavahel vabalt kombineeruda, vaid igale kultuurilis-ajaloolisele tüübile on omane kindel morfoloogia. Oswald Spengler (1880–1936) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Eesmärk leida ajaloost loogika, mis seletab ära nii olnu kui ka selle, mis tuleb. ◦ Ajaloo uurimine pole mitte niivõrd ajalooline, kuivõrd filosoofiline valdkond – üles tuleb leida inimkonna ajaloo metafüüsiline mõõde. ◦ Oluline pole uue teabe otsimine, vaid olemasoleva teabe mõtestamine filosoofilise teadmise (“orgaanilise loogika”) abil.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
litosfäärisamba massi ning tema all olev astenosfäär taastab aeglaselt oma kuju vähenenud massiga litosfääri kõrgemale surudes. Seetõttu võivad maapinnal paljanduda näiteksmoondekivimid, mis tekkisid 20 kilomeetri sügavusel maakoores. 9. Maa ja maakoore enamlevinud keemilised elemendid? O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H 10. Mineraali mõiste ja selle tunnused. Mineraal on loodusliku tekkega, koostiselt ja struktuurilt individuaalne tahke aine. Kuju, Värvus, morfoloogia, läige, läbipaistvus, lõhenevus ja murre, kõvadus, tihedus. 11. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Mineraalide kristallvõre võib temperatuuri ja rõhu varieerudes muutuda. Sellist nähtus nimetatakse polümorfismiks. Isomorfism tähendab vastavust, kus kaks süsteemi, vaadelduna lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab esimese süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises ja vastupidi. 12
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
prokarüootidel tuum puudub - Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed organellid nagu mitokondrid, kloroplastid ja endoplasmaatiline retiikulum - Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses 2 komplekti kromosoome Tunnuste pärandumine – kromosoomid - Karuüotüüp – kromosoomide komplekt jagunevas rakus kromosoomide arv ja morfoloogia 18.Inimese tunnused Erinevusi põhjustavad – mutatsioonid, polüploidsus, homoloogiline rekombinatsioon III loeng 1 Elu teke maal - Ürgpuljong - Tossavad veealused korstnad - Evolutsioon – bakterid, arhed, aukarüoodod (seened, taimed, loomad) Kas fossiilseid baktereid on võimalik leida?
traumajärgsete nähtude olemasolu või puudumise alusel – kas last vaatas ka arst ning kas tehti röntgenülesvõtteid. Kraniaalnärvid ja perifeersed närvid. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad. Perifeerne närvisüsteem ja selle osad ühendavad elundeid kesknärvisüsteemiga. Piirdenärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Piirdenärvisüsteem jaotub funktsionaalsuse alusel somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Kraniaalnärve on 12 paari, mis väljuvad ajutüvest (v.a. I, mis väljub otsajust). Need on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad
Mineviku tuletamine olevikust makrotasandil on samuti tihti väga spekulatiivse iseloomuga. Populatsiiongeneetika detailne uurimine annab muidugi põhilise panuse: sealt tehtavad ekstrapoleerivad järeldused mineviku kohta aga on ja jäävad oletuslikeks - suurema ehk vähema usaldatavusega. Taksonoomiline rekonstruktsioon on tihti suure tõenäosusega usutav, kuid see ei tähenda veel evolutsiooni mõjutanud tegurite mõistmist. Näiteks: võrdleva morfoloogia ja paleontoloogia andmeil väib pidada üsna tõenäoseks, et õistaimed tekkisid gümnospermidest - kuid kui see ka nii on, ei võimalda see veel aru saada, kas põhjus oli putuktolmlemise tekkes, seemnete kaitstuses või vastavas vegetatiivses struktuuris. Muidugi, on ka "lihtsamaid" juhtumeid, kus põhjuse kohta saab anda suure tõenäosusega seletuse. Nii on tihti olukordades, kus geoloogiline andmestik annab selge viite näiteks järkjärgulisest kliima muutusest jms. Seega -
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. Keel ja Kirjandus, nr 79. Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Hint, Mati 2004. Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Viies, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Avita. Karlsson, Fred 2002: Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Wiik, Kalevi 1991: Foneetika alused. Tartu: Tartu Ülikool, Turu Ülikool. Esisiilbi täishäälik määrab järgsilbi vokaali- vokaalharmoodia eessilbi tagavokaal määrab järgsilbi tagavokaali - Kihnus, Võrus, Peipsi ääres on säilinud selline soomesarnane vokaalharmooniline hääldus.
Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja funsamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulike looduslikke gruppe nende välimuse geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, Monitooring e seire- plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud montiooringujaamades. Üheks liigiks on kaugseire- mis on maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla nt taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. Katse- loodusteaduste põhiline uurimismeetod. Vaatlus- jälgimine Loendus- loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel.
lehtede kasvul jne) vajatakse kõige rohkem. 5) Kui fotosünteetilise kiirguse aktiivsus suureneb, siis fotosüntees intensiivistub, kuid C3 taimedes jõuab ta platooni tublisti allpool täieliku päikesekiirguse intensiivsust. 6) Kuna kiirguse intensiivsus varieerub päevast päeva ja päeva jooksul, siis ühegi lehe morfoloogia, füsioloogia või orientatsioon ei saa olla kogu aeg optimaalne. 7) Lehtede fotosünteetiline suutlikus korelleerub lehtede lämmastiku sisaldusega. Ligikaudu 75% lehe lämmastikust investeeritakse kloroplastidesse. See lubab oletada, et lämmastiku kui ressursi kättesaadavus võib seada ranged piirangud taime võimele salvestada CO 2 ja energiat fotosünteesi käigus.
Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. · Monitooring e. seire- on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul · Katse- ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. · Vaatlus- tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. · Loendus- loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel.
et semantika iseeneses oli tagaplaanil. Chomsky arvas, et süva - ja pindstruktuurid tähendavad sama (transformatsioonid tähendusi ei muuda) ja et teades, mida ja kuidas on muudetud, saab tuletada semantilise efekti. Tegelikult ei ole semantikat ei baas - ega pindstruktuurides, vaid see asetseb sügavamal. Järgnevatel aastatel tekkis generatiivne semantika, mille põhiidee oli, et semantika peitub sügaval alumistes reeglites. Tekkis hierarhia: semantika, süvastruktuurid, pindstruktuurid, morfoloogia. Hiljem hakati väitma, et süvastruktuure pole vaja, kuna see on sama mis semantika. Semantika ja süntaktika vahelised piirid ei ole absoluutsed. Ésimesega seotud aspektid on reeglipärased, mis viitab süntaktikale. Seoses semantikaga filosoofia kontekstis: analüütiline filosoofia (räägib sellest, kuidas me räägime maailmast, mitte sellest, milline maailm on) algas Frege tegevusega. Ta jaotas tähenduse valdkonna kaheks - Sinn (sisu) ja Bedeutung (tähendus). Need on kaks eri asja
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehaanilistele kui ka kliimateguritele- kaitsefunktsioon. Vereringe puudub- on juhtkude. Koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist- transpordifunktsioon. 20.Kudede uuenemine: rakkudejagunemine, suremine, tüvirakud, diferentseerumine. Rakkude surm ehk apoptoos- programmeeritud raku surm: rakkude arvu ja koe morfoloogia reguleeriminearengus ja täiskasvanud organismis. Apoptoosis rakul on iseloomuliku morfoloogilised muutused: alguses raku kokkutõmbumine ja ümmarguseks muutumine. Kullesel kaob saba ära. Apoptoosis osalevad initsiaator/algataja kaspaasid (proteaasid) efektorkaspaasid. Rakujagunemine. Mitoos ehk keharakkude jagunemine Päristuumste rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Kasvamine. TÄHTSUS: 1
· Hemoglobiin - neidudel, naistel 120 g/l, noormeestel, meestel 130 g/l · Hematokrit · Erütrotsüütide arv ruumalaühikus veres · Erütrotsüüte iseloomustavad indeksid · Ferritiini kontsenratsioon immunoloogilised näitajad: 3. Kehalise töövõime hindamine morfoloogiliste meetoditega- Uurimistasandid (meetodid)- organism; organid; koed; rakud; rakuorganid. Spordi morfoloogia tegeleb organismi struktuuride muutuste uurimisega erinevate seisundite puhul nagu sportlik treening, ületreenituse sündroom ning uurib neid muutusi erinevatel tasanditel. Elavas org. struktuuri ja funktsiooni vahel kindel seos. 1.Funktsioon kujundab struktuuri, kutsudes esile 3 ümberkorraldusi(näit. Tõstja harjutab). 2.Struktuur tagab funktsiooni
süsinikust kui teised mükoriisad. Oluline N ja P allikas taimele. • Erikoidne mükoriisa – võimeline süsinikku lagundama happelises mullas. Peamiselt N allikas. • Arbuskulaarne mükoriisa – sõltub taime süsinikust ja ka lämmastikust. Oluline fosfori ülesvõtmisel. • Iseäranis väheliikuvate ioonide (eriti fosfori) omastamisel – kuigi tegelikult liiguvad kõik aine ka mükoriisa kaudu • Ektomükoriisa puhul muutub juurte morfoloogia – juurekarvu ei kasva ja sellisel juhul juured enam iseseisvalt ei toimi, sõltudes suuresti seenest kõikide ainete kättesaamisel • Energeetiliselt kallis pidada • Madala ressursi taseme juures peamine assimilaatide tarbia • Toitainete rikkas keskkonnas taim mükoriisat ei vaja – toitainete liikumise kiirused on mükoriisas väiksed • Seetõttu kasulik efekt ressursside teatud vahepealsete väärtuste juures
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
et semantika iseeneses oli tagaplaanil. Chomsky arvas, et süva - ja pindstruktuurid tähendavad sama (transformatsioonid tähendusi ei muuda) ja et teades, mida ja kuidas on muudetud, saab tuletada semantilise efekti. Tegelikult ei ole semantikat ei baas - ega pindstruktuurides, vaid see asetseb sügavamal. Järgnevatel aastatel tekkis generatiivne semantika, mille põhiidee oli, et semantika peitub sügaval alumistes reeglites. Tekkis hierarhia: semantika, süvastruktuurid, pindstruktuurid, morfoloogia. Hiljem hakati väitma, et süvastruktuure pole vaja, kuna see on sama mis semantika. Semantika ja süntaktika vahelised piirid ei ole absoluutsed. Ésimesega seotud aspektid on reeglipärased, mis viitab süntaktikale. Seoses semantikaga filosoofia kontekstis: analüütiline filosoofia (räägib sellest, kuidas me räägime maailmast, mitte sellest, milline maailm on) algas Frege tegevusega. Ta jaotas tähenduse valdkonna kaheks - Sinn (sisu) ja Bedeutung (tähendus). Need on kaks eri asja
ennustada üksuste tulevikku. kultuuriline areng – tsükliline, spiraalne kultuur – elusorganismid selged kultuurilised vormid bioloogiline loogika → Nikolai Danilevski (1822-1885)→ kultuurilised vormid kui bioloogiline areng ☼ Vene kultuuri eripärasus ☼ Vene ja Euroopa kultuuride vastand – suured ideoloogilised kultuurid ☼ orgaanilise kultuuri idee – Rückert, tema eeskuju Danilevskil ☼ kultuuri-ajaloolised tüübid:10ks → 4 põhiaspekti → oma morfoloogia → bioloogilised liigid → iga kultuur on unikaalne ☼ iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur, poliitika ja majanduslik kord. ☼ kultuurilis-ajaloolised tüübid arenevad nagu taimed ☼ arenguseadused (5) → organismi areng Oswald Spengler (1880-1936) ☼ ei tunnistanud Danilevski loomingut, kuid kasutas seda ☼ eraõpetlane ☼ “Õhtumaa allakäik”→ pakkus selgitust 1MS, miks see oli ennustamatu, sõjatrauma
· Substitutsionaalne semiootika ei ole spetsiifilist märki; märgi loob asendamine ehk substitutsioon. · Bilateraalne semiootika (märgi loob märgifunktsioon, mis seob tähistatu tähistajaga) Semioos ehk mis teeb märki. Semioosi 3 dimensiooni: Süntaktika (kuidas?) märgi ehitus Semantika (mida see tähendab?) Pragmaatika (Kuidas funktsioneerib) Süntaktikal on morfoloogia (sisestruktuur), süntaks (märkidevahelised suhted). Need kaks ei ole üheselt mõistetavad. IC-grammatika S (lause) (nimisõna fraas) NP VP (tegusõna fraas) Adj. No V D Poor John ran away Grammatikad kirjeldavad ja defineerivad. Grammatika: definitsioon. Tähestik (1) 1+1+1........+1 Reeglid + Kitsas mõiste: Loomulikud Reeglid Laiem: Semiootilised keeled (LK + TK)
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
