Rene Descartes-prantsuse filosoof, kes väljendas kujukalt uusaja teaduse sihte, juhtmõte ,,ma mõtlen, järelikult olen olemas" Francois Marie Voltaire-kõige kuulsam prantsuse valgustaja, juhtmõte ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" valitsus määras tema ,,filosoofilised kirjad " avalikule põletamisele Charles Louis De Montesquieu-esikraamat ,,pärsia kirjad", ,,seaduste vaimust" selles arvutas ta erinevaid riigivorme, pidades parimaks parlamentaarset monarhiat, Võimude lahutuse põhimõtte autor Jean Jacques Rousseauo-hüüdlause ,,tagasi loodusesse"arvas tollal levivale arvamusele, ''Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?'' Friedrich II.- (1740-1786)kuulsaim valitseja preisimaal, Valitseja, kes oli ka muusik nind kelle helitöid esitatakse veel tänapäevalgi Maria Theresia-valitses austriat 40 aastat, viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud austria valduste parem valitsemine
- kõigil inimestel on sünnipärased õigused, inimõigused, õigus elule ja vabadusele - võim peaks olema jagatud * J. Kant - alaealisus ei tähenda vanust ( alaealisus tähendab, et ei juleta arvamust välja öelda ) - Julge olla tark! Julge oma arvamust väljendada! Montesquieu ( 1689-1755 ) - eelistas igale konkreetsele ühiskonnale vastavaid seadusi - toetas võimude lahusust Voltaire ( 1694-1778 ) - pidas monarhiat ideaalseks valitsemisviisiks - suhtus demokraatiasse aasivalt ( nöökivalt ) - uskus, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida Rousseau ( 1712-1778 ) - ei leidnud ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ( kahtles parlamentaarses demokraatias ) - ideaalne riik sai olla ainult väga väike, kus otsuseid langetab rahvakooslolek - kodanike haridus tagab selle, et suureks kasvanud järglastest saavad omamaa kaitsjad ja isad
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis. POLIITILISE kriisi põhjustas kõigi kolme seisuse väga erinevad poliitilised eesmärgid. Esimesed kaks seisust tahtsid seisust säilitada, kolmas soovis võrdsust. Selleks, et reforme läbi viia vajas kuningas kõiki seisuste toetust, kutsus kokku generaalstaadid ehk seisuste esinduskogu
Vabariigi alla kuulub presidentaalne ja parlamentaarne vorm. Parlamentaarne on näiteks Eesti, kus valitseb võimude kodanikujaotus. Parlamendil on kõige suurem võim. Võitnud parlamendi erakonna liikmetest moodustub valitsus ning valitsus annab aru parlamendi eest. Presidentaalne on USA, kus presidendil on väga suur ja tugev võim. President+ valitsuse juht (peaminister). President moodustab valitsuse parlamendi väliselt. Valitsus ei ole aruande kohustlane parlamendi eest. 13. Iseloomusta monarhiat ja vabariigi 2 vormi Monarhia alla kuulub konstitutsioon ja absoluut. Konstitutsiooniline on Suurbritannia, kus on piiratud monarhia (põhiseadusega), monarhia on esindusvõim ning riiki juhib valitsus ja seadusi teeb parlament. Absoluutne on Saudi Araabia, kus monarhia on ainuvõim ja talle kuulub kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim. 14. Demokraatia ja tunnused Demokraatia on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda
Temast sai rahvuskaardi juht, kes hakkas läbi viima olulisi reforme. Püüdis läbi viia ka riigipööret, kuid tal puudus rahva poolehoid ja ka kuninga toetus. 4. Honore Gabriel de Mirabeau sündis 1749 ja oli tuntud ka kui krahv. Oli Prantsuse revolutsiooni algusaja juhte. Suri haigusesse, mis võis tuleneda tema meeletust elutempost ja veelgi intensiivsemast tööst. Ta suri vaid 42 aastasena ja oli leinatud kogu rahva poolt. Ei pooldanud vabariiki vaid konstitutsioonilist monarhiat, oli täielikult absolutismi vastane. Oli hiilgav kõnemees ja teda kutsuti ka isamaa isaks. Ta saavutas suure poolehoiu. Ta tahtis revolutsioonile pidureid peale tõmmata ja tegi kuningakojaga leppe. Teda hakati pidama reeturiks kui sellest teada saadi. 5. Jean Paul Marat 1743 aastal sündinud arst ja ka poliitik, kui ka radikaalne ajakirjanik. Ta kirjutas ajakirja, kus ta peaiselt avaldas filosoofilisi ja poliitilisi töid. zirondiinide pooldaja charlotte corday tappis ta. 6
Napoleon ehitaja või lammutaja? Sissejuhatus Varauusajal muutusid maailmas kapitalistlikud majandused ja institutsioonid. Alguse sai ka merkantilistliku majandusteooria domineerimise tõus. Varauusaega iseloomustas maailma eri piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon k...
· Olid kõrgemad ohvitserid, tsaar kutsus neid nimepidi · Vihkamisel oli isiklik varjund · See kõik muutus dekabristide mõjul isel. Ka Puskinil · Dekabristide 2 eesmärki: 1. Kasvatada tsaari 2. Valgustada tervet aadlikklassi Puskin ja Aleksander I · Puskinit häiris: · Aleksander I arvas, et kõik tema lütseumi lõpetajad pidid käituma nagu tema paazid · Turgenev toetas konstit. Monarhiat ja arvas, et pärisorjuse kaotamine tuleb läbi viia reformide abil. · Puskin kirjutas Turgenevi mõjul 2 poliitil. programmluuletust: · "Küla" - pilt pärisorjuslikust vene külast · "Priius" ülistab vabadust, näitab troonil istujat halvas valguses. · Tsaar tundis huvi oma 1. lennu õpilase Puskini vastu · Luges läbi nii "Küla", mis talle isegi meeldis, kui ka "Priiuse", mille ta sai enda kätte kaebusega, ning see talle ei meeldinud.
ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna loomusele. Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud olud ja kliima. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas aga julgemad. Väikese pindalaga riik soib vabariigiks, sest selle esindajatel on võimalik igal ajal kokku tulla; suurem territoorium nõuab aga juba monarhiat. Väga suure territooriumiga riike nagu Venemaa, sai Monterquieu arvates valitseda ainult despootia abil. Montesquieu pidas despootiat kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks üle despootiaks. Seepärast pidi Montesquiei meelest hoidma aristokraatia pigem demokraatia kui monarhia poole, monarhia seevastu aga aristokraatia poole, et vältida türanniaks muutumist.
J.Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel. Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine
tolle aja neoklassitsistlikku kirjanikku ja kasvas huvi inglise kirjanduse vastu, eriti Shakespeare' vastu, kes oli veel vähetuntud mandri Euroopas. Vaatamata oma kõrvalekalletest neoklassitsismist nägi Voltaire Shakespearei's eeskuju mille poole võiksid Prantsuse kirjanikud püüelda. Pärast peaaegu kolme aastat pagenduses, suundus Voltaire tagasi Pariisi ja avaldas oma seisukohad Briti valitsuse, kirjanduse ja religiooni kohta. Ta pidas briti konstitutsioonilist monarhiat rohkem arenenud ja rohkem inimõigusi austavaks. Need kirjad tekitasid vaidlusi, kuni need põletati ja Voltaire oli taas sunnitud Prantsusmaalt lahkuma. Voltaire järgmine sihtkoht oli Château de Cirey, mis asus Champagne ja Lorraine piiril. Ta hakkas suhtlema Marquise du Châtelet'ga. Viieteistkümne aastaga kogusid Voltaire ja Marquise kokku üle 21 000 raamatu, mis oli suur arv tolle aja kohta. Nad õppisid neid raamatuid ja tegid nende põhjal katseid oma laboris.
ülemiseks nsv sadustest, maavarad Eesti omadeks. 16. okt 1988. NSV liit oli välispoliitilises isolatsioonis Suleti piirid. Venemaa valitsemine: Üks partei, üks ideoloogia (NLKP- nõukogude liidu kommunistlik partei.(otsustav jõud), rahva komissaride nõukogud- täidesaatev võim), rahvakomissariaadid. Peale esimest Maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik Enne sõda oli Euroopas: 17 monarhiat ja 3 vabariiki Peale sõda(1919) oli Euroopas : 13 vabariiki ja 12 monarhiat. Demokraatlikud ideoloogiad seni olid olulised liberalism ja konservatist konsercatiivid hakkasid tegelema rohkem majandusküsimustega (vaba turg, riigi mittesekkumine majandusse) (sellega meelitati liberaalide valijad endale
1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eest...
ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullavarudest.
astronoom-ennustas ette päikesevarjutuse. Pakkus algeks vett. Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub. müüdid on inimeste poolt välja mõeldud pooldab konstitutsioonilist monarhiat, Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid kliima, relfjeef . Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik Omand on püha ja puutumatu. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. mitte mõistus, vaid lausa puhas mõistus, samastab jumalat loodusega. Ühiskond peab olema mõistuse pärane. udukogu teooria. Puhta mõistuse
käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Füsiokraatia teooria Füsiokraadid pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike- feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest. Väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes
Aristoteles 17-aastaselt tuli Ateenasse Platoni Akadeemiasse. Sai Makedoonias kuningas Philippose poja Aleksandri õpetajaks Asutas oma filosoofiakooli Lykeioni Teda süüdistati jumalakartmatuses, põgenes Ateenast. Tema arvates on vaid üks maailm see, kus me elame ja mida kogeme Aristotelese vaated Riigi mõte on võimaldada üksikisiku areng ja õnn. Heaks pidas ta neid vorme, mis välistasid võimaluse võimu kasutamisest isiklikku tulu lõigata: monarhiat (üks riigipea), aristokraatiat (riiki juhib rühm) Halvad, heade äärmuslikud vormid: türannia, äärmuslik demokraatia (pööbli võim) Naine on ,,ebatäiuslik mees". Laps pärib vaid mehe omadused. Naine on vaid passiivne vastuvõtja. Rühmatöö Võrrelge kaasaegseid ja antiikolümpiamänge. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Õpik lk Makedoonia tõus Kreeka poliste vahel pidevalt sõda Samal ajal tugevnes Makedoonia riik (Philippos II) Peeti lugu kreeka kultuurist, keelest
omas väga suurt rolli kirik. Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust. Valgustusideed hakkasid esmalt levima Inglismaal, kuid suurim kaal oli neil Prantsusmaal. Seal oli feodalismi- ja kirikuvastane ühiskonnakriitika eriti tugev. Mõõdukamad taotlesid reforme ülalpool. Üheks selliseks ideeks oli valgustatud absolutism, mida toetas Voltaire. Montesquieu pakkus välja võimude (seadusandliku, täidesaatva, kohtu) lahususe mõtte ja toetas konstitutsioonilist monarhiat. Hoopis tõsisemad plaanid olid radikaalsete valgustajate esindajal Rousseau'l. Tema ideaaliks oli looduslähedane elukord ja rahva võim. Valgustusliku ideoloogia oluline levitaja oli esimene prantsuse entsüklopeedia (1751-1772), mida toimetasid Diderot ja d'Alembert. Prantsuse kuningas Louis XVI püüdis ka ajaga kaasas käia ja läbi viia mõningaid reforme. Üldplaanis need aga ebaõnnestusid. Rahulolematus riigis aina süvenes. Tekkis vajadus muude lahenduste järele
uurib uut, turumajanduslikku tootmist. Quesnay peab väliskaubandust riigile kahjulikuks, kuna annab ära kasulikke asju vähem kasuliku s.o. raha vastu. /1, lk 36/ Anne Robert Jacques Turgot pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele ja krediidile. /1, lk 37/ Füsiokraatide teooria: · majandusliku mõtte uurimisobjekti tõid nad ringlusest tootmisse (eelistades põllumajandust) · pooldasid moderniseeritud monarhiat · püüdsid analüüsida ühiskondlikku taastootmist · olid vabakaubanduse pooldajad · nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist; · lõid õpetuse puhasproduktist. /1, lk 38/ 7 6. KAPITALISMIAJASTU' Adam Smith tõstis oma õigusteaduse ja poliitika loengutes esikohale õpetuse vabamajandusest. Smithi arvates põhjustasid majandusliku tõusu tehnika areng ja tööjaotus.
võimuga, ta ei toetu rahva enamuse tahtele vaid mingile kitsale ringkonnale sõjaväele, parteile, sotsiaalsele klassile. võimukasutus on täielikult suvaline. seadusandlikul tegevusel ei ole isegi vormilist osa. poliitilised sidemed nõrgenevad ja kaovad, kodanikuõigused puuduvad, otsustusmehhanism on impulsiivne ja agressiivne. diktatuuril võib olla erinevaid tüüpe. üksikisiku, grupi ja sõjaväeline diktatuur. Riigi vormid Antiikajal eristati monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. 15. sajandil monarhiat ja vabariii. tekkisid kombinatsioonid, niiet sageli võib konkreetset riiki liigitada eri riigivormide alla. Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. monarhi tahet ei piira õiguslikud eeskirjad. ta kehastab kõrgeimat võimu riigis seepärast ei ole monarhistlikul riigivormil avalik-õiguslik vaid eraõiguslik iseloom
Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik. Oluline absolutismi rajaja Prantsusmaal oli Louis Xlll ajal töötanud peaminister kardinal Richelieu. Tema üks püüdlusi oli kaotada usuline lõhe. Prantsusmaa protestandid ehk
põhjused; · puudus sõna,trüki ja ühinemisvabadus · võim oli Vene ametnike käes · maal säilis mõisnike suurmaavaldus · kuulutati välja mobilisatsioon Vene-Jaapani sõtta · tööliste ebainimlikud tingimused ametiühinguid polnud - Postimehe ringkond õnudis eesti keele kasutamise laiendamist, üldist valimisõigust, maareformi mis jätaks puutumata eraomandi. - Teataja ringkond nõudis konstitutsioonilist monarhiat ja kodanikuõigusid oktoobris puhkes venemaal üldstreik millea liitusid ka tallinna töölised. 16.oktoobril korraldati Uuel turul rahvakoosoleks, kus sõjavägi avas ilma hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavata mitusada. 17. oktoobril kirjutas tsaar Nikolai II alla manifestile, millega lubas Riigiduuma kokku kutsuda. Eestis järgnes sellele erakondade loomine. Tõnisson asustas Eestimaa Rahvameelse Eduerakonna, mis oli liberaal-demokraatlik. Taotlesid
V: · Tees ehk asjade algseisund · Antitees ehk reaktsioon · Süntees ehk teesi ja antiteesi kokkupõrke tulemus 17. Mille vang on inimene Hegeli arvates? Kas üksikisik suudab mõjutada oma soovide järgi ajaloo arenemist? V: inimene on oma ,,ajavaimu" vang; ei suuda 18. Millele võlgneb inimene kogu oma eksistentsi Hegeli arvates? Mis riigikorda Hegel idealiseeris? V: riigile; Preisi konstitutsioonilist (põhiseaduslikku) monarhiat 19. Millise kahe ideoloogia vaimseks vanaisaks peetakse Hegelit? V: natsismi ja kommunismi 20. Kelle käes on geeniused tööriistaks ajaloo kujundamisel Hegeli arvates? V: Ajavaimu (Absoluudi) käes
sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli
Sissejuhatus Diktaatorid ja türannid on maailmas esinenud alates esimestest poliitilise struktuuriga riikidest ning neil on võimule pääsemiseks olnud alati ka toetajaid. Mõned neist on valanud rohkel verd, osad on seda suutnud teha vägivallata ning valitud on oma positsioonile sündinud, seda sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kuku...
Diderot, Jean le Rond d'Alembert, jpt) Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Hobbes'i arvates on riik inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu ning suudaks seaduste ja ettekirjutustega ühiskonda kontrollida. Paljude inimeste võimulolekut pidas Hobbes ebasoovitavaks, kuna siis tekiksid paratamatult nendevahelised huvide konfliktid. Riigi teket kujutas Hobbes ette ühiskondliku leppena: teatud hetkel tulid loodusseisundis elanud inimesed kokku ning otsustasid, et senise armetu olukorra parandamiseks peab üks
Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2) Tallinnasse saabus esimene välisabi Põhjamaadest (vintpüssid, kuulipildujad, suurtükid). 3) Et välislaenu saada, korraldati rahareform kasutusele võeti Eesti mark (esimene välislaen saadigi Soomelt). 4) Antanti riigid otsustasid toetada Balti rahvaid võitluses Vene bolsevikega, lootes taastada Venemaal kas monarhiat või 1917a väljakuulutatud vabariiki ning Tallinna lahte saabusid Briti kergristlejad admiral Sinclair'i juhtimisel, kes toetasid Eesti maavägede tegevust, sh soomusronge, Tallinna ja Narva vahel. Soomusrongide tegevust koordineeris Pitka. Jaanuaris suutsid Eesti rahvusväeosad vastu minna pealetungile. Soomlaste abiga võeti tagasi Narva, seejärel kandus sõjategevus üle Lõuna-Eestisse, kus samuti saavutati edu ning sõjategevus kandus edasi Läti ja pihkva kubermangu aladele.
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid.....................................
liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas keskteed fanaatilise idealismi ja egoistliku materialismi vahel. Pidevalt üritab ta näidata, et see, mis on hea riigile, on hea ka üksikisikule ja ümberpöördult. Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks riigivormiks traditsiooniliste institutsioonidega monarhiat, vooruslikkusega legitimeeritud aristokraatiat või konstitutsioonilist demokraatiat, kuid ta vihkab äärmusi üksikisiku türanniat, väheste rikaste ja pööbli võimu. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 2) Edmund Jacoby ,, 50 klassikut : filosoofid mõtlejaid antiigist tänapäevani"
paljudesse keeltesse ja avaldas suurt mõju kodanlikule riigiteooriale ja hiljem ka paljude maade riigikorrale. Raamatus analüüsib Montesquieu kolme peamist valitsusvormi, milleks on despootia, monarhia ja vabariik. Despootia on monarhi piiramata võim. Sellises ühiskonnas on liikumapanev jõud hirm. Vabariiki hindab ta kõrgelt, kuid arvab, et kaasajal on see võimatu. Vabariik sobib ainult väikestele territooriumitele. Ideaalseks riigikorraks loeb ta konstitutsioonilist monarhiat, eeskujuks siinjuures Inglismaa. Kõikjal Euroopas tuli lahutada täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Temalt pärineb tänapäevane võimude lahususe põhimõte. M-lt pärineb ka teooria, mille järgi ühiskond sõltub geograafilistest pinnavormidest. See tähendas jumala teovõime eitamist. Kesksel kohal M-u teoorias on ka kodanike vabaduste kaitse garanteerimine. Sellega on teda peetud ka kodanliku liberalismi isaks. Usu suhtes oli ükskõikne, kuid arvab, et teaduslik
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
loodusseadustest. Tema arvates on õiglane ühiskond kus on vabadus ja omand, vabadus on sõna ja trükivabadus ning sõltumine ainult seadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, valitseja liit filosoofidga. Charles Montesquieu peateos ,,seaduste vaim" Charles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi mis arvataes oli absolutistlik monarhia, monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaks olema eraldatud. Jean-jacques Rosseau.- ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rosseau tähelepanu teosega ,,arutlus teadusest ja kunstidest". Vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, väljapääsu nägi rahva suveräniteedis mis tähendab et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas tema ideaalile vabariik. Eraomand.
Hispaania renessanss · enamasti 16. sajand · Siglo de oro kuldajastu · 1605-1615 Don Quijote · Samad nähtused, mis Euroopas mujal: antiik, humanistid · tuli sonetivorm, kirjandus hakkas muutuma mitmekesisemaks, sai juhtivaks Euroopas · hisp keel hakkas levima · Fernando & Isabel katoliiklik kuningapaar, tõstsid Hispaania esimeseks Euroopas, sel ajal suurimad valdused üldse, hakkas kujudnama hispaania monarhiat · Renessansi kirjandus on idealiseeriv · Guevera, Cervantes, Cortes, Encilla, Teresa de Avila, Inca Garcilaso de la Vega, Cruz Juan Luis Vives (1492-1540) · humanist, filosoof · tegutses Inglismaal · ,,Hingest ja elust" · mujal reformatsioon, hispis ei olnud niivõrd protestijaid usu vastu, oldi pigem katoliikluse poolt Antonio de Nebruja · ametnik, tegeles piibliga · võttis hips keele reeglid kokku ja grammatika koostas 1492
Vastavalt India sõltumatuse aktile jäi vürstiriikide staatuse küsimus vastava riigi valitseja otsustada. Enamus India vürste langetas otsuse kiiresti ja India kasuks, osa ka Pakistani kasuks. Esines aga ka tõrkeid, eelkõige seal, kus valitsev eliit ja rahvamasside enamus olid erinevat usku. Kõige teravamaks kujunes olukord Kashmiris, mille hinduistist valitseja maharadža Hari Singh kõhkles mitu kuud, soovides selles strateegiliselt ülitähtsas regioonis välja kuulutada omaette monarhiat. Tema utoopilisele plaanile tegi sunnitud lõpu 3 Pakistani hõimude sissetung oktoobris 1947, mis viis ta otsusele ühineda Indiaga, kuigi valdav osa Kashmiri elanikest olid moslemid. Maharadža taotles nn. seisaku kokkuleppe sõlmimist India ja Pakistani valitsustega, mis oleks probleemi lahendamise edasi lükanud. Ta oli mõlema kohaliku juhtiva islamipartei liidrid lasknud vangistada, et ennetada võimalikke vaenupuhanguid
Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad • Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut • tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine teise mehe eestvedamisel • mõõdukamad (Tõnissoni pool) tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat • nõuti - demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale jne • radikaalsemad (Teemanti pool) tahtsid kukutada senist vägivallavalitsust ja luua demokraatlik vabariik • keelduti - maksude maksmisest, kroonuteenistusse minekust • taotleti rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale • otsuste täideviimine jäi selgusetuks Mõisate põletamine
all). 1937 tekkinud piirikonflikti ära kasutades alustasid jaapanlased otsest sõda Hiina vastu (1937-1945). Jaapani agressiivne tegevus tõmbas enesele ka USA tähelepanu, sundides viimast pöörama vähem tähelepanu sündmustele Euroopas. 2. Demokraatlikud suurriigid kahe maailmasõja vahel: 2.1. Demokraatia levik: Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919 oli 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919 diktatuuri. Diktatuur kehtestati mitmetes riikides alles peale 1923-1924 majanduskriisi. USA-s, Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtisid demokraatlikud põhiseadused (e konstitutsioonid), mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia
Ühendatud Provintside Vabariigi generaalstaadid koosnesid seitsme provintsi esindajatest.Saadikud väljendasid provintsi,mitte isiklikku arvamust ja hääletasid vastavalt oma provintsist saadud juhtnööridele.Otsused pidid tavaliselt olema ühehäälsed,ehkki teatud asjaoludel, näiteks sõja kuulutamine või rahu sõlmimimise puhul-aitas lihthäältenamustest. 18) Mille kehtestas Louis XIV?-(lk 248) Vastus.Louis XIV kehtestas ideaalset absoluutsest monarhiat, mis rõhutas eriti võimu, hiilgust, sõnakuulelikkust ja saavutusi.
Prnt. Filosoof Descartes(mõtlen, järelikult olen olemas). Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist-luterliku kiriku sees
väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda(cogito, ergo sum); eeskujuks loodus; Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isikiu- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; C. Montesquieu-aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi:despootia(absolutistlik mon.), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus; Jean-Jacques Rousseau-Pr. filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit; Denis Diderot-filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 3 6. Saksa valgustus saksa valgustajad polnud sedavõrd kirikuvaenulikud nagu Pr omad; ideoloogia lähtus pietismist-luterliku kirikus kujunenud vool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust; P
olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4 Riigiõpetuses pooldas ta niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju: 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm. 2
Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Ühiskonna ümberkorraldamine saab lähtuda ülaltpoolt lähtuvatest reformidest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism tugev kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber korraldada. Montequieu pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat, kus on tagatud võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb
revolutsiooniks. Tekkis põhiseadus, monarhia kukutati, seisuste õigused kaotati ehk siis kõik olid võrdsed, kaotati vanad kohustused, kirikuvõim vähenes. Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon-,,Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Tekkis vabariik, kus riigipea valib rahvas. Jakobiinid olid revolutsiooni süvendamist pooldavat saadikud. Hukkasid väga palju inimesi. 1 aastaks said diktatuuri enda kätte. Paljud riigid ei tahtnud, et Prantsusmaast tekiks vabariik. Tahtsid monarhiat taastada ja revolutsiooni lämmatada. See oleks neil sama juhtunud. Napoleoni väed hõivasid Seadusaadliku Korpuse hoone. Napolen haaras võimu enda kätte. Inimesed muutusid võrdseks. Poliitilised probleemid, rahvastunde tõus, vägivald. Tekkis uus ajaarvamine, kellaaeg, kuud ja päevad muutusid, meeter mõõtmine, mood muutus, kõneleti teisiti. Louis XVI tekitas riigis rahalist bankrotti, talupoegadel olid suured koormised, kutsus generaalstaadid, tänu talle algaski
Charles Montesquieu peateos on ,,Seaduste vaim" , mis avaldati 1748.aastal , ning mille ilmus juba kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist rolli riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia ehk absolutistlik monarhia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta ise konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas ta koletuseks ja vabariik olevat sobinud vaid väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria, mille kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Montesquieu rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Charles Montesquieu esitas ka ühiskonna arengut käsitleva geograafilise keskkonna teooria ,
suure territooriumiga riike saab valitseda ainult despootia abil (despootiat pidas Montesquieu aga kõige halvemaks valitsusvormiks, mida ei tohiks Euroopas rakendada) · Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahusust, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu · Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu Voltaire Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. · Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud valitsejad suudavad reformide abil ühiskonda paremaks muuta Rousseau Ideaalset riigikorraldusvormi, üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. · Rousseau jaoks sai ideaalne riik olla ainult väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kuid isegi sellisel juhul jäi ta pessimistiks, sest rahva hääled olid äraostetavad
004e0065007700200052006f006d0061006e000000000000000000000000000000000000 00000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000 18 19 MUSTAND: Monarhia on veresuguluse alusel päritav võim. Jaguneb kaheks: suuremalt jaolt absolutistlikuks (18.saj valgustatud monarhia) ja piiratud monarhia. On öeldud, et lõpuks jääb järgi 5 monarhiat risti, poti, ärtu, ruutu ja inglise monarhia. Järgnevalt analüüsin nii absolutistliku kui ka piiratud monarhia puudusi ja voorusi. Absolutismianalüüsis tuginen uusaja ajaloole ja piiratud monarhia puhul tänapäevale. Absolutistlikuks monarhiaks nimetatakse monarhiat, kus riigipeal on ainuisikuline võim. Absolutism kujunes 17.saj vältel ning on püsinud mitmetes riikides tänaseni. Euroopale on reeglina omane piiratud monarhia, kuid mitmetes India ookeani äärsetes maades on
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele. Rousseau Põhiteos on "Ühiskondlik leping". Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast. Poliitiliseks ideaaliks pidas vabariiki. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu.
Teda huvitas rohkem luuletamine kui välisministeeriumis olemine. Ei pooldanud muudatusi. Tolle aja silmapaistvamad luuletused : ,,Küla", räägib maaelust idealiseerivas võtmes, seal pole ametnikule piiravaid norme, inimesed on võrdsed. Puskinit hinnatakse, sest ta käsitleb igapäevast elu, aga toob välja harjumuspärast ja ebaloomulikkust nt orjus. ,,Priius" mõistab hukka türanlikkuse kui ka rahvavägivalla (pr revolutsioon). Pigem kujutab ideaalis ette konstitutsioonilist monarhiat. Viljeles ka epigramme (lühike, pilkav luuletus). Kirjutas nii tsaari kui tema soosikute kohta teravaid avaldusi. Aja jooksul tuli välja, ks on autor ja ta saadeti pagendusse lõunasse. Kus ta pidi töötama. Samal ajal lõpetab esimese rahvusliku temaatikaga teose ,,Ruslan ja Ludmilla", mis räägib vanast Kiievi ajast,kus Ruslanil on pulmad Ludmillaga, nõid röövib Ludmilla, kolm vägilast lähevad teda vabastama. Rahvaluulel põhinev, lõpp on õnnelik
Teda peetakse liberalism isaks Pidas oluliseks kiriku ja riigi lahutamist Rousseau Toetas rahvavõimu (otsene demokraatia) Haridus oli oluline Montesquieu Kõigil ei pidanud olema võrdsed seaduses Toetas võimude lahusust Pooldas demokraatiat, pidas despootiat Väike riik- vabariik; keskmine riik- monarhia; väga suur riik- despootia Voltaire Pidas tähtsaks valgustatud monarhiat Kritiseeris demokraatiat Füsiokraadid (prantsusmaa) Riik ei tohi majandusse sekkuda Tähtsaim majandusharu põllumajandus, kuna sellest tuli konkreetne tulu Nad toetasid vabakaubandust Riigipea oli piiramatu võimuga valgustatud monarh. 10) Merkantilismi tunnused Kõrged kaitsetollid Eksport peab ületama importi Riigi rikkuse aluseks on hõbeda ja kulla varud 11) Valgustatud absolutism Saksamaal ja Austrias
Roomat ja Vatikani külastades pidi arhitekt pettuma Itaalias kui kõrgkunsti esindajas. Kuulsaks sai Le Nôtre Voux-le-Vicomte lossi pargiga. Nimetatud loss ja lossipark loodi rahandusminister Nicolas Fouquet jaoks, kuid sellest tekkinud skandaali pärast heideti ta vangi ning uueks majandusministriks sai Jean Baptiste Colbert, kes soovitas kuningal enda võimu näidata läbi arhitektuurilise saavututse: Versailles’ loss. Versailles’ loss esindas monarhiat ning inimese valitsemist looduse üle. Sellele tihtipeale vastandatakse inglise parki, mis on maastikupark. Inglise pargi „leiutajateks“ on eeskätt luuletajad ja filosoofid, kõige olulisem neist on Alexander Pope, kelle ideed inspireerisid mitmeid inglise pargi maastikuarhitekte, nende hulgas William Kenti, kelle peateos on Rousham (Oxfordshire’is). Inglise pargi tekke juurteks on Mesopotaamia jahipargid, normannide Inglismaa
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
