Vastus leiad õppematerjalist: Ideoloogia mõiste

Ideoloogia mõiste (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on ühishüve?
Kuidas moodustatakse valitsus Eestis ja USAs?

Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik
Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid.

Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine
Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi , toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani

Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine
Vasak pool jaguneb kommunismiks ja sotsiaaldemokraadiks. Riik toetab kollektiivi. Kommunismid väärtustavad totaalset võrdsustamist, igaüks teenib vastavalt oma võimetele ja võtab riigilt vastavalt võimetele. Sotsiaaldemokraadid väärtustavad võrdseid võimalusi, erinevaid perekonna vorme, maailmakodanikke ja riigi tuge. Kõik on riigi oma, inimestel pole midagi. Väga kõrged maksud on sots. Demokraatidel ja saavad ka palju/kõrged toetusi ning hoolitseb laste ja vanurite eest, aga kommunismidel on kõik riigi oma, isegi laste ja vanurite eest hoolitseb.

Mis on ühishüve ? (materiaalne ja mittemateriaalne)
Ühishüve jaguneb majanduslikuks ja mittemajanduslikuks. Mittemajanduslik ühishüve on haridussüsteem, tervisehoid , julgeolek ja kohtusüsteem (esmatasane)
Majandlik on turg, tänav, park, avalikud kohad, avalik televisioon ja raadio.

Anarhia
Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualismi propageerimine. Riigivõim ja ühe ühiskonnaliikme võim teise üle on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele.

Inimvajaduste hierarhia (püramiid)
ENESETOETUSVAJADUS
Isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine
TUNNUSTUSVAJADUS
Vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silis teatav staatus
KUULUVUSVAJADUS
Vajadus olla sotsiaalse grupi liige
TURVALISUSVAJADUS
Vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele
FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED
Vajadus vee, toidu, une ja elus sobiva keskkonna järele

Sotsiaalne kihistumine
Ühiskonnas võib inimene klassifitseerida erinevate näitajatega. Valdavaks on majanduslik sissetulek (palk, rikas, vaene jne)

Sotsiaalne liikumine vertikaalselt ja horisontaalselt
Horisontaalne- liikumine sarnase positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel (nt. kolimine maalt linna või vastupidi)
Vertikaalne- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel (spetsialistist juhiks saamine)

Sooline võrdõiguslikkus ja võrdse kohtlemise seadus
Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.
Võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning eeldada naise ja mehe võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust.

Iseloomusta agraar - , tööstus-ja infoühiskonda
Agraarühiskond- oma maa, ma omanikud ( mõisnik, taluperemees), seal on monarhia ja kapitalism ning turumajandus. Suurepered, kus mitu põlvkonda elab talumajas, naine on koduperenaine ja kasvatab lapse.
Industriaalühiskond- linn, raha ja kapital . Kapitali omajateks on pankurid kaupmehed , palgatöölised. Seal on vabariik ning samuti kapitalism ja turumajandus. Pered on väiksemad 1-2 last, on korterid ja üksikvanemad , vanavanemad jäid maale elama. Naise hakkasid tööl käima, said valimisõiguse ja karjääri.
Infoühiskond - haridus ja info, Kõrgharidusega inimesed nt teadlased , juhid , õppejõud jne keskharidusega töölised, seal on samuti vabariik ning kapitalism… väike pere, abielu hakkab kaduma, tavaline kooselu tõus, üksikvanemad, samasooliste kooselu. Naine on iseseisev ja võrdõiguslikkus

Nimeta 5 riigiõpetust ja riigi omadust
Lepinguteooria- kõik inimesed võrdsed, riigivõim sünnib nendevahelistel kokkulepetel. Eesmärk leida selline eluvorm, kus võim kaitseks kodaniku vabadust, õigusi, vara.
Orgaaniline teooria- riigi tekkimist põhjusena , mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Võitlus võimu pärast. Ellu jääb tugevam.
Vägivallateooria- me oleme jagunenud hõimudeks ja rassideks ning võitleme võimu eest.
Teokraatliku teooria- jumal lõi riigi ja maailma.
Marksistllik teooria- ühiskonna lõhenemine

Iseloomusta vabariiki ja vabariigi 2 vormi
Vabariigi alla kuulub presidentaalne ja parlamentaarne vorm. Parlamentaarne on näiteks Eesti, kus valitseb võimude kodanikujaotus. Parlamendil on kõige suurem võim. Võitnud parlamendi erakonna liikmetest moodustub valitsus ning valitsus annab aru parlamendi eest. Presidentaalne on USA, kus presidendil on väga suur ja tugev võim. President+ valitsuse juht ( peaminister ). President moodustab valitsuse parlamendi väliselt. Valitsus ei ole aruande kohustlane parlamendi eest.

Iseloomusta monarhiat ja vabariigi 2 vormi
Monarhia alla kuulub konstitutsioon ja absoluut . Konstitutsiooniline on Suurbritannia , kus on piiratud monarhia (põhiseadusega), monarhia on esindusvõim ning riiki juhib valitsus ja seadusi teeb parlament. Absoluutne on Saudi Araabia , kus monarhia on ainuvõim ja talle kuulub kohtuvõim , seadusandlik võim ja täidesaatev võim.

Demokraatia ja tunnused
Demokraatia on õigusriik , kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadusest lähtuvalt ning alustades inim- ja kodanukuõigusi.

Autoritaarne ja totalitaarne riik
Autoritaarne- isiku ( monarh , diktaator) või institutsioon (sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga. Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. nt Venemaa
Totalitaarne- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus . Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Äärmiselt agressiivne võimalike sisse- ja välisvaenlaste vastu. Võim võib olla päritav. Nt. Põhja-Korea

Esindusdemokraatia , osalus e. otse-, eliit- ja defektne demokraatia
Esindusdemokraatia on kõige levinum tänapäeval, kus võim riigis kuulub rahvale, kuna kõik ei saa korraga kõike valitseda , siis loobub enamus kodanikest oma võimust ja volitab enda asemel teatud hulk inimesi riiki juhtima . Volitatud isikud võivad olla mandaadiga seotud või ka mitte. Eesti ei ole riigikogu liige mandaadiga seotu.
Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat . Valimiste vahepeal saavad kodanikud osaleda riigi elus nt miitingutes, protestides, esineda meedias, MTÜ, seltsides osalemine.
Eliitdemokraatia
Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatilud otsustusprotsessid ja institutsioonid , mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud (ebaõiglane valimissüsteem , juurdepääs riigivõimule pole võrdne)

Siirdeühiskond , revolutsioon ja reform
Siirdeühiskonna määratletakse riike, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellele on omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus
Revolutsioon- algatajaks on võimukorralduse kriitikud

Joonista ja kirjelda võimude lahuse ja tasakaalu põhimõtted

Õigusriik ja selle tunnused
Õigusriik- riik, milles elukorraldus lähtub põhiseadusest ja sellele alluvatest seadustest . Riigi ja kodaniku vahelised suhted on reguleeritud üldkehtivate õiguspõhimõtete järgi. Õigusriigis seadus on kuningas.
Tunnused: * aluseks on põhiseadus
* kõik probleemid lahendatakse seadusest lähtuvalt( ei kasutata vägivalda, altkäemaksu jne)
* seaduse universaalne kehtimine
* kehtib seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahuses
* õigus omada erinevaid arvamusi ja neid levitada
* kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse

Demokraatliku hääletamise tunnused
* vaba konkurents - kõik võivad osaleda ja kandideerida valimistel
* üldisud- võimalikult suur kodanikkond
* ühetaolisus - häältel võrdne kaal, toimub salajane hääletus
* otsesus- hääletustulemustest peab võimalikult suur hulk saama mõjutatud

Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem
Majoritaarne- 2 suurt parteid riikide süsteemis. Võitja saab kõik.
Proportsionaalne- paljude erakondadega väikeriikidega süsteem, valimiskümnis (eestis 5%), vastavalt protsendi suurusele saadakse kohti parlamendis. Kinnised nimekirjad( pingerida juhatuse poolt), „valimiste pardid “- kuulsused, kes ei soovi parlamenti saada, aga täna neile saadakse.

Kuidas toimuvad Eesti parlamendivalimised (aeg, vanus, kes, toimingud )
Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Parlamenti valitakse inimesi iga 5 aasta tagant.

Kuidas moodustatakse valitsus Eestis ja USA’s?
Kui valitsus on tagasi astunud , peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mariettevunder Õppematerjali autor

õhuke riik paks riik Ideoloogia vasakpoolne maailmavaade ühishüve hierarhia Sotsiaalne kihistumine kihistumine Sooline võrdõiguslikkus agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskonda

Sarnased õppematerjalid

docx

ÜHISKOND: sotsioloogia

kodanikuõigusi. Nt Slovakkia, Eesti 2) diktatuur: 2.1) autoritaarne riik- isiku (monarh, diktaator) või institutsiooni (partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga. Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. Nt Eesti 1934- 1940 2.2) totalitaarne riik- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskmine ning äärmiselt argressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt Afganistan 1996-2001 1.5 poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- ideid käsitlev teadus PAREMPOOLSUS- rõhutavad erasektori tähtsust ja sotsiaalseid erisusi Liberalism- vabameelsus, inimesed sünnivad võrdselt aga iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Konservatism- alalhoidlik ellusuhtumine, mis püüab säilitada juba

Ühiskond

docx

Ühiskond ja selle ülesehitus

1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus Pea

Ühiskond

docx

Ühiskonna õpetus: võim ja ideoloogiad

Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poli

Ühiskond

docx

Ühiskonna õpetus, riigi tunnused

13. Mida tähendab enklaav? riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium. 14. Millised on riigivalitsemise vormid? Vabariik- parlamentaarne, presidentaalne. Monarhia- konstitutsionaalne, absoluutne. 15. Millised on riigikorralduse vormid? Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. 16. Milline võib olla võimu iseloom riigis? Demokraatia- liberaalne riik. Diktatuur- autoritaarne riik, totalitaarne riik. 17. Mis on poliitiline ideoloogia? Maailmavaade, korrastatud ideede kogum. Kuidas korrastada riigivalitsemist, milline on riigi ja indiviidi suhe, kuidas ehitada üles edukalt toimivat majandust. 18. Erista sotsialismi, liberaalsust ja konservatismi. Liberaalsus- esiplaanil indiviid, riik sekkub vähe,vaba konkurests, avatud turg, ei kõrged maksud. Sotsialism-rikkuse õiglane jagamine, tasuta võimalused, segamajandus, palju riigiettevõtteid, kõrgemad maksud.

Ühiskond

docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli

Ajalugu

docx

Võim

monarhia: konstitutsiooniline (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein, Hispaania) ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik ja absoluutne Monarh on ainuvalitseja ning võim on päritav. USA valitsemissüsteem ja presidendi valimine - Ideoloogia - korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad: (Poliitiline ideoloogia annab hinnagu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnagutest lähtuva ühiskonnakäsitluse) : PAREMPOOLSED: Liberalism - indiviidi vabadus. Üksikisiku huvid on võrreldes kollektiivi või riigihuvidega alati esiplaanil. Tähtsal kohal ka inimõigused ja vastastikune sallivus. Madal maksukoormus, vabaturumajandus, iga inimene vastutab ise oma sotsiaalse turvalisuse eest, sotsiaalabi on suunatud just väga raskes seisus olevatele inimestele.

Ühiskond

docx

Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused

1. unitaarriik (üks võimukeskus) - Eesti 2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3. konföderatsioon (suveräänsete riikide liit, ühine välis -, kaitse ja majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik. 11. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia mõiste, kuidas tekkis parem-vasakpoolsuse telg ja millised on kaasajal eksisteerivate poliitiliste ideoloogiate kesksed väärtused (liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia)? Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilisel ideoloogial on kaks poolsust, milleks on parempoolusus(liberalism) ja vasakpoolsus(sotsialism) ● Liberalism - indiviidi vabadus, vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi

Inimene ja ühiskond

docx

ühiskonna eksam

5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mille poolest erineb esindusdemokraatia osalusdemokraatiast? Vastused: 1. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Peamised uurimisteemad:  Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtumine?  Mismoodi on inimesed omavahel seotud?  Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone?

Ühiskond

Rohkem sarnaseid