Ajalugu aastaarvud (0)

18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia , ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 
1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: 
· majanduskriis
· vastuolud ühiskondlikes suhetes
· absolutistlik valitsemisviis
Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor . 
1789.a. võeti vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon ”. 
1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, žirondiinideks ja sooks. 
1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa , Inglismaa, Hispaania , Holland, Sardiinia . 
1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. 
Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid
1792.a. 
*1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi.
*1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 
1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid . Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla
võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel. 
Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine.
1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus.
1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu
teostas ikka Seadusandlik Korpus. 
1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu. 
1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks
kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu. 
Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused:
· uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine
· meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt
· uuendused moes
· kõnetlusvormideks said “kodanik”, “sina”
· moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine
Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus.
Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror . 
1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli , Türgi, Venemaa ja toimus teine
koalitsioonisõda:
*1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid.
*1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel
*1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel
1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati “ Tsiviilkoodeks ” 
1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia , Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda:
*1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge
*1805.a. - Trafalgari merelahing , Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule
*1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid
*1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu
1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist.
1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad.
Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 
1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel.
Saksamaa reformid : 
· kodanliku ühiskonna kujunemine
· pärisorjuse kaotamine
· muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes
· mitmed uuendused tsiviilelus 
1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast – liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid
säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal .
1812 .a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee . Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka
rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. 
*1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov . 
Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja.
1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. 
Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813 .a.
1813 – 1814.a. toimus kuues koalitsioonisõda, kus liidu moodustasid Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi, Portugal.
*1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele.
*1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi
1815.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi ja toimus seitsmes koalitsioonisõda:
*1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele , kus ta ka suri 1821.a.
1815.a. - Napoleoni sada päeva Napoleoni vallutused nõudsid küll hulgaliselt inimohvreid, aga aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda.
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 – Sloveenia , Horvaatia , Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia , Montenegro. Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia 1993 – sametlahutus.
Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid.
Teise maailmasõja puhkemise põhjused
Poliitilised eeldused
Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks.
Majanduslikud eeldused
Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin . Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)
Ideoloogilised eeldused
Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.
Teise maailmasõja tagajärjed:
Surma sai palju tsiviilelanikke. Hävisid mitmed kultuuriehitised. Inimesed surid nälga. Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju.
1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: Toimus denatsifitseerimine . Demokratiseerimine
Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal.
Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki:
USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa.
NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias
Mõisted:
Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele.
Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
Majanduslik liberalism – vaba turg ja vaba kaubandus
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.
Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism.
Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Füsiokraatia teooria – Füsiokraadid pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest. Väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted

Industriaalühiskonna kujunemine 
1. Tööstusrevolutsioon– üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele
vabrikutes
Tööstusrevolutsiooni eeldused:
a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt
b) Raha olemasolu:
? vabrikute rajamiseks
? masinate ja tooraine ostmiseks
? tööjõu palkamiseks
c) Palgatööliste olemasolu :
? inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest
? tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast
d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist:
? vajalik oli nõudlus kaupade järele
e) Konkurents tootjate vahel:
? sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind
f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks
2. Inglismaa – tööstusrevolutsiooni juhtriik
a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses
b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus:
? süsi kui energiaallikas rauasulatuses
? söekaevandused ja sellega seotud tehnika ( masinad vee väljapumpamiseks, ohutu
kaevurilamp jm.)
? ketrus – ja kudumismasinate leiutamine
? tekstiilieksport kasvas mitusada korda
c) Aurumasin kui uus energiaallikas:
? seni vee- ja tuuleenergia
? 1765 James WATT’i aurumasin
3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond
a) Industrialiseerimine – masintootmise võidulepääs:
? rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine, masinaehitus jne.
? kergetööstus – tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi -, mööblitööstus jne...