2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e
• suhteliselt madal pakendikulu • võimalus teha vedusid kaugetesse piirkondadesse, mis on muudele transpordiliikidele kättesaamatud -Lennuvedudel on muude transpordiliikide ees järgmised puudused: • suhteliselt kõrged veotariifid kauba kaalu- ja ruumalaühiku kohta • saadetise suhteliselt väike kaal • sõltuvus ilmastikuoludest • kauba suhteliselt kõrge hind võrreldes kauba kaaluga 10.Meretranspordi olemus Meretransport on olnud 1940. aastatest alates maailmakaubanduse mootoriks ning liikumapanevaks jõuks, mille abil industrialiseerunud maailm on saanud kasvada ja saavutada praeguse heaolutaseme. Meretransport on tänapäeval kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal – 69% kogu transporditööst tehakse laevanduses. Merevedude eelised muude veoliikide ees on järgmised: • ülisuured veetavad kaubakogused • suhteliselt madalad veotariifid
hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i. 3.20.Transport Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu (Skandinaavia) poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti. 3.21.Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg
näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses (hõbe ja sinirebane). Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Maismaaliiklust takistavad oluliselt mägine maastik ja kaugele maismaasse ulatuvad fjordid, seetõttu on ka siseliikluses esikohal meretransport. Peamised sadamad asuvad Oslos, Narvikis, Stavangeris ja Trondheimis. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Lennukid kuuluvad Põhjamaade ühisele lennukompaniile SAS. Suurim on Oslo lähedal asuv Fornebus. Väliskaubanduse osa on Norra majanduses suur. Väljaveos väheneb kala, kalasaaduste ja puidutoodete osatähtsus ning suureneb nafta, naftasaaduste, gaasi ja masinate osa
Kordamine geograafia tööks TÖÖSTUS! 1. Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid! o Vanad harud- toiduainete ja tekstiilitööstus o Uued harud- auto- ja keemiatööstus o Uusuimad harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin 2. Võrdle fordismi ja toyotismi! Fordism Toyotism Suured laoseisud Väikesed laoseisud Kontroll väike Kontroll suur Tooraine sisse ja valmistoodang välja Paindlik masstootmine 3. Nimeta kõrgtehnoloogilisi harusid ja tooteid! o Kõrgtehnoloogilised harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin o Kõrgtehnolooglised tooted: arvutid, kosmeetika, autod, mobiiltelefonid, mobiilijaamad 4. Too näiteid valitsuse rollist elektroon...
5. Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid. Maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport, tööstuse (ja ka põllumajanduse) reostus juhitakse jõgedesse/merre) vähendab samuti kalavarusid. Maalimamere kalavarude kaitseks on loodud erinevad piirmäärad, püügipäevade piiramine, kalastusvahendite maksustamine (nt. ÜRO mereõiguste konventsioon, jõustus 1994.a.). Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab teatud kalade väljapüügimahtu. 1970. aastal kehtestati merekaitse üldleping, mille eesmärk on rannikult ja laevadelt merre
Sisukord Veeldatud gaasid ja nende omadused........................................................................2 Looduslikud gaasid.................................................................................................. 2 Keemilised gaasid.................................................................................................... 3 Ammonium........................................................................................................... 3 Vinüülkloriid......................................................................................................... 3 Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud............................................................3 Tuleoht..................................................................................................................... 4 Mürgistusoht.........................................................................................
loodusvarad vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, 3p. soolad Majandus: Laevaehitus, meretransport, Peamisteks Peamised vahemereline majandusharudeks on: majandusharud põllumajandus, karjakasvatus, Terasetööstus puhkemajandus/ suusaturism, Veinitööstus metsatööstus, intensiivne Tekstiilitööstus põllumajandus,
Tootmine 2 8 Transport 5 32 Aeg 93 60 100% 100% 3) millised olid militaarlogistika võtmesõnad ja mis tegurid olid sõja käigu otsustamisel olulised? a) antiikaeg 19saj. Lõpp toit, loomasööt, transport, telgid, kehvad teeolud b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus
puidu, maakide). https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 ENE 4 lk 10 Trantspordi liigid: Riigi sisevedudes võiksid olulisteks transpordiliikideks olla: · autotransport ja · raudteetransport, sest nende transpordivahenditega saab kõige kiiremini ja paremini riigis kaupa vedada. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olululisteks transpordiliikideks olla · meretransport, sest praktiliselt tervet Itaaliat ümbritseb meri ja mere kaudu saab vedada kaupa peaaegu igasse maailmanurka ning · õhutransport, sest siis saab eksportida kergesti riknevaid ja õrnu kaupu, kuid ka · autotransport on väga oluline. Autotransporti kasutades saab kiiresti ja ka odavalt eksportida oma maa toodangut naaberriikidesse. ENE 4 lk 10 http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf
Läänemeri kuulutati Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt Eriti Tundlikuks Merealaks (PSSA). Töötatakse edasi selle toetuseks, et rakendataks ka täiendavad kaitsemeetmed, näiteks transpordi ruumiline ja hooajaline korraldamine, transpordile keelatud alade loomine, laevade lootsimine, 15 satelliitjälgimissüteemid jne. Kava eduka elluviimise puhul mõjutab 2015. aastaks meretransport mere keskkonda minimaalselt. Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse, seal hulgas ka mereloodusele tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed, mille üle otsustamine on antud ministeeriumide ja valitsuste pädevusse. Mereohutuse tagamise vajadus ei ole vaieldav ja ettevaatusele põhinevad lähenemised peaksid olema iseenesestmõistetavad.
.................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport......................................................................................................... 13 6.2. Raudteetransport.................................................................................................... 13 6.3. Meretransport ja õhutransport................................................................................13 KOKKUVÕTE............................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................15 LISAD.......................................................................................... 16 SISSEJUHATUS Uus-Meremaa asub Lõunapoolkeral, piisavalt kaugel ja seda pole võimalik igal inimesel külastada
KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES. MINU KLASTER EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED NING MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA SOTSIAALELULE Sisukord EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED............................1 SISUKORD..........................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................3 2.KLASTRI OLEMUS, EELISED...............................................................4 3.MIKS ON KLASTIT VAJA?....................................................................5 4.KLASTRI NÄITED...............................................................................6 6.KASUTATUD ALLIKAD:.......................................................................7 5.«EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED NING NENDE MÕJU EESTI VABARIIGI MAJANDUSELE JA SOTSIAALELULE».....................8 6.ALLIKAD:...
Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid: - Infrastruktuuripõhised Autotransport teed, tänavad, sillad Raudteetransport raudteed, jaamad Torutransport torujuhtmed, pumbajaamad Elektritransport rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse) - Niidipõhised Meretransport mereteed, meresadamad Siseveetransport siseveeteed, jõesadamad Õhutransport lennukoridorid, lennuväljad - Muud Kosmose-, inim-, loom- ja kergtransport 3. Veoliigid: - Reisijatevedu Kaug-, lähi- ja linnavedu. - Kaubavedu Rahvusvaheline (eksport-, import-, transiitvedu), kohalik (linnadevaheline ja linnavedu) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................2 Transport.......................................................................................3-5 Turism...............................................................................................6 Ohud ja vaktsineerimine...................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................8 Kasutatud materjal............................................................................9 1 Sissejuhatus Nüüdseks referaadi teemaks on transport ja turism, oma töös käsitlen ma El Salvadori transporti ja turismi. Töö alguses räägin transpordist El Salvadoris: selle riigi transpordiliikidest, mis on sell...
1. Mis on logistika? Logistika määratlus. Logistika - materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Määratlus - Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3. Logistika areng, ajalugu Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigu...
lahendused. 9. Head suhted klientide, partnerite ja töötajatega. Positiivne suhtumine koostööpartnerisse ja kaastöötajatesse on eeldus heaks koostööks. 10. Suhtumine ja hoiakud. Hea logistikaettevõtte töötajad on hoolivad ning sõbralikud teenindamises ja suhtlemises. Peale selle peab edukas logistikaettevõte suutma heal tasemel oma klientidele pakkuda kümmet logistikateenust: lennutransport, autotransport, meretransport, tollivormistus, laoteenused, kohalik transport, logistika-alased infotehnoloogilised lahendused, logistika lahenduste väljatöötamine ja elluviimine, logistika-alane nõustamine. Balti Logistika. www.logistika.ee 230 LUGEMINE 3
Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja...
· pikad veoajad · raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus · võimaldab kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid · raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning arendamine nõuab suuri investeeringuid. 3. Õhutransport · tarne kiirus · loob võimalused tellimuste kiiremaks täitmiseks, mille tulemusel tarneahel lüheneb, laovaru väheneb ja klienditeeninduse tase tõuseb. · reisi- ja kaubalennukid 4. Meretransport · rahvusvaheliste kaubavedude kõige levinum veoviis · võimaldab transportida raskeid ja mahukaid kaubakoguseid · suhteliselt aeglane ja saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest Mereveod on · puistekaupade veod pakendamata kaubad (teravili, süsi) · tavaveos kaup, mida mingil põhjusel ei saa mahutada konteinerisse ja seetõttu veetakse seda laeva trümmis või laevatekil kinnitatuna
Geograafia riigieksam 2005 / 6 TRANSPORT JA SIDE 71. oskab analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetransport +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja ...
Kool Nimi klass Fidzi Referaat Juhendaja:.............. Linn 2011 SISSEJUHATUS Fidzi on saareriik Lõuna-Okeaanias. Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust. Riigis valitseb niiske troopiline kliima. Esimesed asukad saabusid saarele umbes 3500 aastat tagasi. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas. Fidzil on rikas kultuuripärand, mida jälgivad ka saarte teised rahvad. Turiste tõmbab Fidzi eriliste tantsude ja muusikaga, populaarsed on ka mudelkülad ja käsitööturud. FAKTID Pindala: 18 274 km2 Rahvaarv: 859 700 (2006) Pealinn: Suva Riigikeeled: inglise ja fidzi keel Rahaühik: Fidzi dollar Ajavöönd: maailmaaeg + 12 Liiklus: vasakpoolne AJALUGU Fidzi asustasid enam kui 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud melaneeslased. Nad tõid kaasa laias ulatuses söödavaid taimi , sea ja iseloomulikus stiilis keraamika, mida tuntakse Lapita kultuuri nime all...
TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: Metallurgiatööstuses on 4 erinevat ettappi, mis mõjutavad paigutust. 1. Kavandamine loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine, aheraine eemaldamine toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine, sulamite valmistamine toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked: Tootmiskorraldus: esimesed autod ...
Majanduse spetsialiseerumine => toodetakse neid tooteid või osutatakse teenuseid, mille valmistamiseks või pakkumiseks on olemas vajalikud eeldused ja ressursid. Loodusvarad Eestis: Taastuvad – tuul, vesi, mets/puit, kalavarud, muld, päikeseenergia Taastumatud – põlevkivi, turvas, liiv, kruus, lubjakivi, savi, fosforiit, puit Tegurid, mis mõjutavad Eesti majandust: o Asend Läänemere ääres Saab tegeleda kalandusega, arenenud on meretransport, merega seotud turismiharud ja majandustegevused, head eeldused tuuleparkide rajamiseks. o Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus Eestis on mitmeid loodusvarasid, mis on majanduslikult kasulikud. o Suhted naaberriikidega ning nende arengutase Eestil on head suhted peamiste kaubanduspartneritega – Soome, Rootsi ja Lätiga. Venemaal on küll suur turg, kuid kauplemisel on mitmeid piiranguid ja keerukas on turismi arendada idasuunal.
Mis on globaliseerumine? Üleilmastumine ehk kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaalane seotus. Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule. Globaseerimise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' Nähtused mis aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele (täpsemalt): IT kiire areng (info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv) transporrdi, eriti lennukite, kiire areng rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine (piirangute vähenemine ja kaubavahetuse kasv) toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (näiteks Nike'i jalanõud) kapitali ja tööjõu liikuvuse kasv majandusorganisatsioonide kasv Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks? Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma Võime minna ükskõik millisesse maa...
Andid takistavad teed Orinoco jõest Kariibi mereni, mis võiks olla tähtis siseveetranspordi tee. 2. Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt. Sisevedudes võiksid olulised olla autotransport ning raudteetransport, sest tähtsad linnad ei asu üksteisest kaugel ning see hoiaks aega kokku. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olulised olla õhutransport ja meretransport. Venezuela asub ookeani ääres, omab suuri nafta leiukohti ning saab eksportidapõllumajandustooteid. Siseveetransport ei ole kõige tähtsam, sest jõgesid pole palju ja asuvad linnadest eemal. 3. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis? a) Autotransport. Teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedam või hõredam, miks? Autoteede kogupikkus. Maanteid on 96 155 km, millest enamus on põhja- ja loodeosas, mägismaal on väga vähe.
2 miljonit kilomeetrit sillutatud teed. Transpordi infrastruktuuri arengut soodustab meri, mis võimaldab laevaliiklust, ning kuna saar pole väga suur siis võimaldab see katta suurema osa riigist teedevõrguga. Aga kuna Jaapan on väga mägine, siis raskendab see sillutatud teede rajamist igale poole. Riigi sisevedudes on olulised autotransport ja raudteetransport, kuna riik pole nii suur, et vajaks lennutransporti ning seal on väga suur teedevõrgustik. Rahvusvahelistes vedudes on lennu- ja meretransport kõige olulisemad, kuna tegu on saareriigiga. Autotransport Jaapanil on umbes 1 203 600 km maanteid, mis koosnevad 1 012 000 km-st linnade ja külade teedest, 129 000 km-st prefektuuri teedest, 55 000 km-st üldisest riiklikust maanteest ja 7600 km-st riiklikust kiirteest. Riigi põhjaosas on kõige hõredam ning saare lõunapool on tihedam, kuna seal asub rohkem suurlinnu. Raudteetransport Esimene raudtee ehitati Jaapanis Tokyo ja Yokohama vahele 1872aastal. Jaapanil on
Kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeline tööjõud. Transpordisüsteemid Jaapanis on infoajastu linnadevõrk juba väga arenenud. Väga oluline on kaubavedu lennukitega, sest tootmine liigub Ida-Aasia suunas aga tarbimine jääb suures osas ikkagi Euroopasse/Ameerikasse. Lennukitransport on oluline ka sellepärast, et veetakse kiirestiriknevat kaupa. Kuna riigid asuvad mere ääres siis on väga olulised meretransport ja sadamad. Tänu sellele toimuvad nii kaugveod, kui ka riigisisesed veod. Jaapani sadamad on väga modernsed, teistes riikides vanemad, rohkem aegunud ja vähese töövõimega. Jaapanis on väga arenenud raudteetransport, millega peamiselt veetakse inimesi. Hiinas kasutatakse sisevedudeks erinevaid kanaleid ja jõgesid. Transpordisüsteemid pidevas arengus. Panus maailma- Hulgaliselt eksporditakse autosid, kodumasinaid, keemiakaupu jms
23 Infrastruktuuri arengut Itaalias takistavad põllumajandusliku maa vähesus (80% riigi territooriumist on kaetud mägedega) ning loodusvarade vähesus ja otsa saamine (metsa, puidu, maakide). Riigi sisevedudes võiksid olulisteks transpordiliikideks olla autotransport ja raudteetransport, sest nende transpordivahenditega saab kõige kiiremini ja paremini riigis kaupa vedada. Rahvusvahelistes vedudes võiksid olululisteks transpordiliikideks olla meretransport, sest praktiliselt tervet Itaaliat ümbritseb meri ja mere kaudu saab vedada kaupa peaaegu igasse maailmanurka ja õhutransport, sest siis saab eksportida kergesti riknevaid ja õrnu kaupu, kuid ka autotransport on väga oluline. Autotransporti kasutades saab kiiresti ja ka odavalt eksportida oma maa toodangut naaberriikidesse. Autotransport: Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Teedevõrk on kõige tihedam Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest
tekkinud uued kiiremad võimalused kaupade transpordiks. Süstikrongide reisijate arv kasvas 0,7 % võrra, küündides 283 miljoni. Süstikrongid on väga kiired ja ka odavad ning seega ka rahva seas populaarsed. 19 11.3.3. Siseveetransport Jaapanis asuvad jõed on lühikesed ja kärestikulised, seega ei toimu nendel mingit erilised transporti 11.3.4. Meretransport. Rahvusvahelistes kaubavedudes domineerib kindlalt meretransport, millega 2001. veeti 880 mln tonni kaupu, mis moodustas üle 80 % kaupade ekspordist-impordist. Kaupade vedu on 1975 aastast kuni 2001 aastani suurenenud kuni 33%. Brutotonnaazilt on Jaapan maailmas kuues (Panama, Libeeria, Bahama, Kreeka ja Malta järel) laevandusriik 14,5 mln-ga, kusjuures võrreldes esimese viiega on Jaapanil aluseid rohkem 7 924 11.3.5Õhutransport Jaapani siseriiklikud kaubaveosed kasvasid 2001
nafta müügist 1999 ja 2000, hoolimata majanduslikust sanktsioonidest. Transport Takistavad teatud kohtades olev mäestikud, aga samas madalikud mis on lauged. Põhiline transport toimub mööda sõiduteid ja see tähendab, et ülekaalus on autotransport. Iraagis on sõiduteed kokku 45 550 km. Tihedamini on teedega asustatud linnade piirkonnad. Samuti on ka raudteed just asustatud tihedamini linnade vahel. Sisevee transport toimub Iraagis olevate suurematel jõgedel, mis on laevatavad. Meretransport on riigis aga väga tähtis, kuna riigis olev nafta enamjaolt eksporditakse välja ja see kõik toimub suurte tankerite abil. Suuremad sadamad on näiteks Umm Qasr, mis asub Pärsia lahe ääres. Iraagis on ka umbes 113 lennujaama millest suurim asub Bagdadis. Et Eestist Iraaki jõuda on kõige mõtekam kasutada lennutransporti kuna see on kõige lihtsam ja kiirem. Turism Iraagi kahjuks toimub seal sõda ja ma arvan, et ei leidu eriti palju turiste kes sinna
Kui riik ise ei suuda temale eraldatud püügimahu ulatuses kalavarusid püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Angola, Namiibia, USA, Kanada. Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? Kuna rahvusvaheliste lepete täitmine on osaliselt vabatahtlik, nende lepete eiramise eest mingit karistust ei määrata. Kalavarude vähenemise põhjused: * massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale * maailmamere reostumine- nafta ammutamine merepõhjast * meretransport * õnnetused tankeritega * aktiivne tegevus rannikualadel Keskkonnaprobleemid: * Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. * Kalavarade vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. * Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. * Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
•Loomasööt; •Telgid; •Primitiivne teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD I MAAILMASÕJAS •Toit(leib, konservid); Loomasööt; •Hobuveokid, raudteetransport, laevad; •Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); •Telgid, kaevikud, blindaazid; •Arenev teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD KAASAJAL •Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; •Õhu- ja meretransport (lennukikandjad); •Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid LOGISTIKA FENOMEN •Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. •Logistiliste süsteemidega on seotud 20-30 % lääneriikide SKT-st. Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi
Laevade jõuseadmete areng Minua arvates on üheks tähtsamaks liiklusvahendiks laev. Lisaks on meritsi võimalik ka tõhus kaubavahetus. Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja
Tarbib kõige rohkem ressursse, 1/3 naftatoodangust. Vajab head teede ja tihedat teenindusvõrku. Vedada saab vaid väikeseid koguseid. Saastab keskkonda, tee-ehitus hävitab pinnast, taimkatet. Raudteetransport (19.saj) Raudtee ehitus kallis tulus ainult pikkade vahemaade ja suurte veoste korral. Tööjõu kulu väike, mahud suured. Tulemuslikult toimib vaid koos teiste transportidega. Saab vedada mitte riknevaid kaupu. Tööviljakus kõrge, vedude omahind madal. Veetransport Jaotatakse: 1. Meretransport Mereteedel piiramatu läbilaskmisvõime, laevadel suur mahutavus, väike kütusekulu. 2/3 maailma kaubavedudest meritsi keskmine kaugus 5000 km. Sõltuv suurte veosekoguste koondamisest, looduslikest tingimustest. Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest. Põhja riikide sadamad universaalsed, Lõuna riikidel spetsialiseeritud. Mugavuslipumaa - Riik, mille laeva registrisse on võimalik laevu kanda laevaomanikel eriti soodsatel tingimustel
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus. Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse kasutamine säästaval viisil selleks, et ökosüsteemi säilitada ja taas...
2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees, jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3). 4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.] Logistika prioriteedid läbi aegade: kogukulude vähendamine; klienditeeninduse taseme tõstmine; rentaabluse ja likviidsuse tõstmine; kompromisside väljumine firmast ja kompromisside ...
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šass...
Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire arend, mille tõttu inimesed mõju meleelustikule on tohutult kasvanud. Moodsatel kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist. Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveits...
b) Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikudega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. c) Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Millised jõed on kanalitega ühendatud? d) Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurkaardile suuremad ja tähtsamad sadamad. e) Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kaardile suuremad lennuväljad. a) Autotransport: teedevõrk on hästi välja arendatud, maanteede kogupikkus on üle 70000 kilomeetri. b) Raudteetransport: peaaegu täielikult elektrifitseeritud, kogupikkus umbes 5000
Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid Infrastruktuuripõhised: Autotransport – teed ja tänavad, sillad Raudteetransport – raudteed, jaamad Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru) Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad Muud: Kosmosetransport, Inimtransport, Loomtransport, Kergtransport 3. Veoliigid: Reisijatevedu – kaug-, linnalähi- ja linnavedu; Kaubavedu – rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4
Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, tubakat ja kiutaimi. Loomakasvatuse põhiharud on piima-, lihaveise ja seakasvatus. Kesk- ja Lõuna-Itaalias peetakse rohkem lambaid. Veondus Sissevedudes on esikohal autotransport ja teisel kohal raudteetransport. Itaalias on 292 000 km maanteid ja üle 25 miljoni auto. Teestik on tihedam Põhja-Itaalias. Itaalias on 12 rahvusvahelist lennujaama. Sisse veetakse kütust, toorainet ja masinaid. Väljavedudes on valdav meretransport ning suureneb torujuhtmete osatähtsus. Suurimad sadamad on Genova ja Trieste sadam. Välja veetakse masinaid, lähistroopilisi põllumajandussaadusi, tekstiilitooteid ja jalatseid. 1996. a. toimus 53% impordist ja 54% ekspordist Euroopa Majandusühenduse maadega. Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Seal kehtib 1948. aasta põhiseadus. Riigipea on president. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Saadikutekoda ja Senat).
koguse transportimiseks) transpordivahendid, - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada maavarad) kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, Tihedasti asustatud vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu piirkondades reisijate kiirveod (kiirrong). Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav Veetavad kogused suured ja ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei mahukad (puit, kütus, kulu. transpordivahendid, - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub maavarad) ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud
Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA. Maailma kalavarud vähenevad · Suurem osa püügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine. Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka
8. Kes on siseturist? Inimene, kes reisib riigis, kus on tema elukoht vähemalt 24 tunni jooksul ja kaugemale, kui 80 km oma elukohast. 9. Nimetage turismi komponente. Looduslikud ressursid, tehiskeskkond, valitsused, turismiga otseselt seotud osapooled, külalislahkus ja kultuuriressursid, loodusressursid, ajaloo- ja kultuurimälestised, rahvuslikud tavad. 10. Nimetage turismimajanduse põhikomponente. Õhu, maa ja meretransport. Hotellimajandus. Atraktsioonid. Reisikortraldajad, reisibürood. Turismiinfopunktid ja keskused. Turismitöötajate koolitused. 11. Nimetage põhilised reisimotiivid. Haridus ja kultuur, lõdvestumine, seiklus, nauding, tervise taastamine, rahvusvahelised ja perekondlikud põhjused, sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused. 12. Kuidas tuleks reisimotiivist lähtuvalt mõtestada külastajate vajadusi, ootusi ja soove (tooge üks
maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud kalakasvatus. 59. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük püütakse rohkem, kui kalavarud suudavad taastuda, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel), püügivahendite täiustumine Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine.
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset ...
Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele). Nüüd, hakkas jahipood tootama meeste riideid ja Persson laiendas ka oma äri meesteriietele. H&M-il on üle1300 poe 29 riigis. Trantspordi iseloomustus. Meretransport. Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates
Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordide vahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugela saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse mööda teid teistesse Põhjamaadesse.
Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km)....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
