Iraak (0)

Üldandmed
Pindala 437 072 km²
Rahvaarv 24 683 313 (2003)
Pealinn Bagdad
Keel araabia , kurdi (28. juunist 2004)
Rahaühik dinaar
Geograafiline asend
Iraak kuulub Lähis-Ida riikide hulka. Asub samas ka Aasia mandril. On põhimõtteliselt piiri koht kus ristuvad Euroopa, Aafrika ning Aasia. Ning koordinaadid on 32°00′ N, 44°00′ E.
Looduslikud tingimused
Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim ( 3600 m). Kirde-Iraagi künkad tõusevad Zāgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m). Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi. Põhiliseks maavaraks on nafta . Kuigi leidub ka teisi nagu näiteks maagaas jne.
Riigi arengutase
Tegemist on arengumaaga. Iraagi majanduses on valdav naftasektor, mis on traditsiooniliselt andnud umbes 95% ekspordituludest. 1980. aastatel sundisid tohutud kulutused 8 aastat kestnud Iraani-Iraagi sõjale ja Iraani tekitatud kahju nafta eksportimise võimalustele rakendama säästumeetmeid ning võtma suuri laene, mille tagasimaksetähtaegu tuli hiljem pikendada. Sõja majanduslikud kahjud moodustasid peaaegu 100 miljardit USA dollarit. Pärast sõja lõppu 1988 hakkas nafta eksport aegamööda kasvama, sedamööda kuidas rajati uusi naftajuhtmeid ja taastati tootmisvõimsusi. Kui Iraak augustis 1990 hõivas Kuveidi, järgnesid rahvusvahelised majandussanktsioonid ning Lahesõda jaanuaris 1991, mis majandusaktiivsust tunduvalt vähendasid. Majandust nõrgendas see, et valitsus pidas ülal suurt sõjaväge ja julgeolekuorganeid ning investeeris ressursse režiimi toetajatesse. Detsembris 1996 käivitati programm "nafta toidu vastu", mis aitas keskmise iraaklase elu parandada. Programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati Iraagil eksportida piiratud koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi.
Detsembris 1999 lubas ÜRO Julgeolekunõukogu Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati ÜRO Kompensatsioonifondi ja ÜRO halduskulude katteks. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2001. aastal tulenes suuresti maailmamajanduse kasvu aeglustumisest ja naftahindade langusest. Pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki on majandus suuresti seiskunud. Praegu püütakse majandust pärast sõja ja ohjeldamatu kuritegevuse poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata.
Rahvusvahelised organisatsioonid

• Organization of the Petroleum Exporting Countries (OPEC)
  

Iraagis puuduvad suuremad rahvusvahelised ettevõtted.
Rahvastik
2003. aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313. Aastal 1993 elas Iraagis üle 19 miljoni inimese. Suhteliselt keskmise suurusega riik. 56,5 in/km² on keskmine rahvastiku tihedus. Näiteks Türgis on rahvastiku tihedus peaaegu poole suurem, 90 inimest/km2, Iraanis 41,4 in/km². Tihedamini on asustatud suurlinnade piirkonnad.
Üle 40% Iraagi elanikest on alla 15-aastased. Järgmise suurema osa moodustuvad tööealised kuni 65 aastased ja väga väike osa jääb ka vanemaealisele elanikkonnale. Iraagi rahvastik ei vanane , kuna paljud surevad kesk eas. Naiste keskmine eluiga on 45 aastat ja meeste eluiga 51 aastat. Ja need näitajad on suhteliselt madalad. Sündimus on aastatega vähenendud.
Linnastud
Kaardil on märgitud suuremad linnad. Suurimaks linnaks on Bagdad, kus elab 5,7 miljonit inimest. Teistes suuremates linnades elab vähemalt üle poole miljoni inimese ja see teeb suhteliselt suure osa rahvastikust, kes elavad linnas. See teeb umbes 65% kogust rahvastikust. Kuna Iraak asub kuival ja kõrbe alal siis suuremad linnad on kõik tekkinud jõgede ja suuremate veekogude äärde.
Energiavarad
Põhilised energiavarud on nafta ja maagaas. Ekspordib ta naftat välja ja impordib naftast saadud produkte. Elektrit toodetakse saadud maagaasist ja naftast, ehk siis on seal tüüpilised elektrijaamad. Kasutusel on ka hüdroelektrijaamad. Arvan, et kuna Iraak on suhteliselt asustamata ja esineb palju tühjamaad ning on tegemist riigiga kus on palju päikest, oleks kasulik rajada päikeseenergia elektrijaamu. Kuigi on ka tegureid mis piiravad nende kasutusele võtmist. Esiteks on riik suhteliselt sõjaline ja võib esineda palju rünnakuid just nendele elektrijaamadele kuna nad vajavad palju ruumi ja neil on raskem silma peal hoida. Teiseks on need enamus alad ka jah sõjalises piirkonnas kus on elu täitsa võimatu.
Põllumajandus
Iraagi põllumajandussektor on väike, kuid oluline osa Iraagi majandust.
Viimase mitu aastakümmet põllumajanduse osa majanduses on tugevalt
mõjutanud Iraagi osalemine sõjalise konflikti puhul, eriti 1980-88 Iraani-Iraagi
Sõda ja 1991 Lahesõda ning erineva valitsuse jõupingutusi, et edendada
kontrolli ja / või põllumajandustootmises. Aastal 1980, põllumajanduse moodustasid vaid
umbes 14 protsenti on riigi SKTst. Pärast kehtestamist U.N. sanktsioonid ja
Iraagi valitsuse täitmata jätmise kavandatava ÜRO nafta toidu vastu programm
1991, põllumajanduse osakaal SKT on hinnanguliselt kasvanud 35 protsenti. Elanikkonna kiire kasv kolme viimase aastakümne jooksul koos piiratud viljelusmaa
maa ja üldist seisakut põllumajanduse tootlikkuse, on pidevalt suurenenud
sõltuvus impordist, et katta siseturu toitumisvajaduste rahuldamiseks. 1980
importis umbes poole oma toiduainetega varustamist. 2002, 80 kuni 100 protsenti
paljudele põhi klambrid nisu, riis , suhkur, taimeõli, jahu-ja valgurikaste imporditi.
Metsandus

Koguriigi pindalast moodustava metsad ainult 2 % ja seda on suhteliselt väga vähe. Suuremad alad mis on metsaga kaetud asuvad jõgede ja veekogude ääres. Metsi kasutatakse ainult edasi arendamiseks ja hoolitsetakse edasikasvu pärast. Iraak ei osale metsaga seotud majanduslikus sektoris. Kui ainult siis vajadusel impordib puitu.
Tööstuse areng
Peamised tööstusharud on nafta rafineerimine , toiduainete töötlemine, tekstiil , nahktooted, tsemendi-ja muu ehitusmaterjali-, tubaka-, paberi-, ja väävliühendeid ekstraheerimist. Iraagis on kümne rafineerimistehast, kõik, mida haldab valitsuse naftarafineerimistehaste administratsioon . Iraagi-Iraani ja Pärsia lahe sõdades sai tõsiselt kannatada Iraagi rafineerimisega tegelevad ettevõtted. Iraak on kokku rafineerimistehaste tootmisvõimsus 350000 barrelit päevas (Iraagi valitsus väidab 700.000), mille suurim rafineerimistehaste Baiji Northini hinnanguliselt 150,000 barrelit päevas. Teise suurima rafineerimistehase, kell Salaheddin on Võimsusega 140,000 barrelit päevas. Suurem osa Iraagi rafineerimistehaste tootmisvõimsus on koondunud Baiji. Aastal 1964, valitsus võttis üle kõik ettevõtted toodavad asbestist, tsement , sigaretid, tekstiil, paber, parknahajäätmed ja jahu. Avaliku sektori tööstusettevõtetest sisaldavad väävlit tehase Kirkuk, väetis tehase Basras, antibiootikumide tehase Samarra , põllumajanduskomponenti rakendab tehase Iskandarīyah ning elektriseadmete tehase lähedal Bagdadis. Aastal 1970, Iraak pandud suurt rõhku arengut rasketööstus ja mitmekesistamise oma praegusest tööstuse, poliitikat, mille eesmärk on vähendades sõltuvust naftast. 1980ndatel, tööstussektoris näitas pidev kasv, mis näitab, et on oluline pöörata sõjaväetööstus Iraani-Iraagi sõjale. Aasta alguses 1992 ametlikult väitsid, et tööstustoodangu oli taastunud 60% eel võimsusele. ÜRO nafta toidu vastu programm on lubatud piiratud nafta müügist 1999 ja 2000, hoolimata majanduslikust sanktsioonidest.
Transport
Takistavad teatud kohtades olev mäestikud, aga samas madalikud mis on lauged. Põhiline transport toimub mööda sõiduteid ja see tähendab, et ülekaalus on autotransport . Iraagis on sõiduteed kokku 45 550 km. Tihedamini on teedega asustatud linnade piirkonnad. Samuti on ka raudteed just asustatud tihedamini linnade vahel. Sisevee transport toimub Iraagis olevate suurematel jõgedel, mis on laevatavad. Meretransport on riigis aga väga tähtis, kuna riigis olev nafta enamjaolt eksporditakse välja ja see kõik toimub suurte tankerite abil. Suuremad sadamad on näiteks Umm Qasr , mis asub Pärsia lahe ääres. Iraagis on ka umbes 113 lennujaama millest suurim asub Bagdadis. Et Eestist Iraaki jõuda on kõige mõtekam kasutada lennutransporti kuna see on kõige lihtsam ja kiirem.
Turism
Iraagi kahjuks toimub seal sõda ja ma arvan, et ei leidu eriti palju turiste kes sinna puhkama kipuvad ja selle tõttu ei ole ta peaaegu üldse tuntud turismimaa. Kuigi on maailmas mõningad turismi firmad kes pakuvad sinna ka reise .
Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Iraak
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Iraq
  
• http://www.fao.org/forestry/6469/en/irq/
  
• http://www.census.gov/ipc/www/idb/summaries.html
  
• http://www.nationsencyclopedia.com/
  
• http://iea.org./Textbase/country/n_country.asp?COUNTRY_CODE=IQ&Submit=Submit#botto m
  

Jõhvi Gümnaasium
Iraak
referaat
Õpilane: Martin Venela
Õpetaja: Ene Sokman
2009