ŠVEITS (0)

ŠVEITS
Šveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Šveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Šveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%.
Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich.
ÜLDANDMED:
Šveitsi lipp
Šveitsi vapp
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON
Ametlik riiginimi: Šveitsi Konföderatsioon
Pealinn: Bern
Rahaühik: Šveitsi frank (CHF)
Pindala: 41,285 km2
Rahvaarv: 7,5 miljonit
Haldusjaotus : 26 kantonit
SÕIDUVÕIMALUSED:
Kuna Šveits on väga mägine, on transpordi areng seal veidi raskendatud. Samas on Šveitsi asukoht hea ja see on Euroopa üks tähtsamaid transiitkaubaveo piirkondi. Nii sise- kui ka rahvusvahelistes vedudes on olulisimaks raudteetransport , sest raudteega saab lihtsalt tooteid vedada, kuna need liiguvad läbi kolme suure linna: Zürichi, Berni ja Baseli .
Autotransport: teedevõrk on hästi välja arendatud, maanteede kogupikkus on üle 70000 km. Raudteetransport: peaaegu täielikult elektrifitseeritud, kogupikkus umbes 5000 km ja ühendus on ka mõndade naaberriikidega, eriti tähtis on ühendus Itaaliaga.
Siseveetransport : kuna Šveitsis on palju jõgesid, siis seda kasutatakse, kuid sellel ei ole eriti suurt tähtsust. Peamine on Rein (65 km), veel on 12 järve, millel ka laevadega sõidetakse.
Meretransport: puudub, sest Šveitsil ei ole merepiiri.
Õhutransport: väga oluline, suurim lennujaam asub Zürichis(suurima reisjate arvuga lennuliikluskeskuste tabelis 39. kohal), aastal 2007 käis sealt läbi 20,7 miljonit inimest. Kaks suurimat lennujaama asuvad veel Bernis ja Baselis.
Eestist on Šveitsi kõige kiiremini võimalik jõuda õhutransporti kasutades. Selleks kulub umbes 4 tundi, sinna alla kuulub ka ümberistumine, sest otselende ei toimu. Veel saab sinna sõiduks kasutada autotransporti. Aega, mis selleks kulub, on üsna raske ennustada, sest kõik oleneb teede olukorrast ja sõidukiirusest, kuid kindlasti tuleb arvestada mitme päevaga.
HINNAD:
Turg avatakse Šveitsis hommikul kell kaheksa ja soovitud kaupa saab osta vaid keskpäevani. Igal aiasaadusi müüval talul on oma kaasavõetud lett , mis kohapeal kiirelt püsti pannakse ja dekoreeritakse. Loomulikult käib asja juurde talu nimi ja kontaktandmed. See ikka selleks, et linnainimesed, veendununa kauba headuses, ise maale hea ja parema järele sõidaksid. Kuigi turg on lahti vaid lühikest aega, ei heiduta see ostlejaid-kauplejaid. Linnainimesed on harjunud sellise korraldusega, samuti ka talunikud, kel alati aega napib. Aiasaadusi ja muud kaupa müütavad taluperemehed-perenaised ise, abilisteks vaid pereliikmed . Tihtipeale on talunikel väljakujunenud ka omad stammkunded, kes on harjunud tarbima just nende toodangut. Müügiks on laupäeval linna toodud peaasjalikult aiasaadused – köögiviljad, puuviljad ja marjad . Lisaks on hulganisti lillede ja taimedega kauplejaid. On ju igasugune potipõllumajandus levinud ning populaarne ka Šveitsis. Oma kaupa pakuvad ka juustumeistrid ja pagarid. Samuti saab osta maitseaineid ja –taimi, mune, mett ning mitmesuguseid koduseid hoidiseid. Marjadest- puuviljadest on müügil lisaks harjumuspärastele maasikatele, vaarikatele, õuntele jms ka kohalikud ja meile veidi eksootilisemad puuviljad nagu virsikud , murelid ja viigimarjad. Aga leidub ka metsaande nagu puravikud, kukeseened ja mustikad. Hind turul pakutaval kaubal pole sugugi kõrgem kui poes, kohati on see isegi madalam. Boonusena on kindel teadmine, et kaup on kohalik ja värske. Lisaks vahetu kontakt kauba tootjaga.
Valik hindadest (hinnad Šveitsi frankides, 1 sFr – umbes 10 kr)
Köögiviljad ja maitsetaimed Muu
sibul 3 - 6.80 kg tomat 4 – 6.80 kg leib 500g 7.-
kurk 5.80 kg kukeseened 100g 3.50 väike kukkel 1.60
lillkapsas 5.- kg porgand 3.- kg munad 6tk 6.80
peasalat , jääsalat, 1.60 tk till potis 4.- juust 100g alates 3.-
Puuviljad- ja marjad
viigimari 100g 2.- aprikoosid 6-9.80 kg
murelid 12.- kg mustikad 8.50 kg
rabarber 5.- kg punane sõstar 10.- kg
KLIIMA:
Šveits asub parasvöötmelises kliimas ning on mõjutatud Golfi hoovusest. Suvi on reeglina soe ja niiske koos mõningaste vihmaperioodidega. Talvine ilm mägedes on päikeseline ja lumega, kuid madalamatel aladel kaldub talv olema pilvine ja udune. Keskmine temperatuur suvel on 18,7 kraadi (juuli) ja talvel -0,84 kraadi (jaanuar). Aasta keskmine temp. On 10 kraadi. Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Aplid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Šveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved . Kogu aasta vältel puhuvad Šveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu.
PINNAMOOD :
Šveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane , osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.
Šveitsi kümme kõrgemat mäge on:
Nimi
Kõrgus
Mäestik
1.
Dufour
4643 m
Wallise Alpid
2.
Domi mägi
4545 m
Wallise Alpid
3.
Weisshorn
4505 m
Wallise Alpid
4.
Matterhorn
4478 m
Wallise Alpid
5.
Dent Blanche
4357 m
Wallise Alpid
6.
Grand Combin
4314 m
Wallise Alpid
7.
Finsteraarhorn
4274 m
Berni Alpid
8.
Aletschhorn
4195 m
Berni Alpid
9.
Jungfrau
4158 m
Berni Alpid
10.
Mönchi mägi
4099 m
Berni Alpid
TAIMED:
Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Šveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. 31 % Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga, millest umbes 25 % on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid(alpi seedermännid), nulud , kuused ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, šveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad . Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.
LOOMAD:
Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Alpiniidud on head heina- ja karjamaad . Tähtsaim on veisekasvatus .
USK:
Šveitsis valitseb usuvabadus . Kaks kõige enam levinud religiooni on rooma katoliku usk (ca 41,8 %) ja protestantism (40%). Immigratsioon on toonud Šveitsi ka islami usu (4,3%).
RAHVUSPÜHAD:
Šveitsi rahvupüha on 1. august.
MAJANDUSLIKUD HARUD:
Šveitsi tööstus ja põllumajandus on väga kõrgelt arenenud. Olulised sissetulekuallikad on ka turism , pangandus ka karjakasvatus . Šveits on maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus - ja rahanduskeskus. Šveits on kuulus oma turvaliste pankade poolest. 1991 aastal oli Šveitsis 457 panka. Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus.
Joonis 3. Šveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust.
Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia saadakse tuuma- ja soojusjõujaamadest. Tuumajaamu on Šveitsis neli. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika-, ravimi-, toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus. Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha ja karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus ning peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit , suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Väliskaubanduse mahult kuulub Šveits esimesele kohale. Šveits ekspordib masinaid, aparaate, keemiakaupu, kelli, riideid ja toiduaineid. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa suurriigid, USA, Austria ja Jaapan.
PILDID ŠVEITSIST:
Šveitsi 26 kantonit
KASUTATUD ALLIKAD:
http://aialeht.delfi.ee/news/varia/sveitsis-iga-paev-turul-kaia-ei-saa.d?id=32318399
annaabi.ee
eneke 4-köide
TEA LASTE ja NOORTEENTSÜKLOPEEDIA 3-köide
http://www.eures.ee/sveits/?lang =
http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits