Transpordimasinad (0)

Transpordimasinad. Kordamisküsimused 
1.  Transpordimasinate  kasutusala  ja  liigitus. Transpordimasinad  on  ettenähtud  mitmesuguste 
veoste ( kaubad ,  ehitusmaterjalid , -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate 
vahemaade   taha.  Liigitatakse:  1.  Tööprotsessi  iseloomu  alusel  a)  pideva  tööprotsessiga  b) 
tsüklilise  tööprotsessiga  2.  Töökeskkonna  alusel  a)  maismaatransport-  (raudteetransport, 
rööbasteta  horisontaal-transpordi   masinad ,  pidevtranspordi  vahendid)  b)   meretransport -  c) 
õhutransportvahendid 
2.  Autode  kasutuala,  põhielemendid,  jaotus   kere   tüübi  ning  läbimisomaduste  alusel. 
Kaasajal  levinuimaks transpordivahendite  liigiks  nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. 
Eelisteks  suur   liikumiskiirus ,  kõrged  läbivusomadused  ja  manööverdusvõime  ning  lai 
kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja  kogustes  lastide 
vedamiseks  erinevates  tingimustes.  Auto  kolm  põhielementi:  mootor,  kere,  šassii.  Kere 
moodustub  veoautodel  kabiinist  ja  sellega  seotud  elementides  ja  tööseadmetest.  Kere  tüüpi 
jaotatakse: a) porte- e madelautod – universaalseim, millega saab kallutada igasuguseid laste v.a 
taarastamata  vedelikud  b)   sadul -  e  vedukautod  –  töötavad  ainult  koos  poolhaagistega  c) 
kallurautod  –  ettenähtud  peamiselt  puiste-  peene-  ja  keskmise  teralise  materjalide 
transportimiseks  d)  tsistern-  e  paakautod  –  peamiselt  taarastamata  vedelike  või  pakendamata 
pulbriliste materjalide transpordiks e) furgoonauto –  veosed , mis on tundlikud ilmastikunähtustele 
või  välistemp-ile  f)  eriotstarbeline  auto  –  varustatud  spetsiaalsete  tööorganitega,  mis  määravad 
selle  masina  täpse   otstarbe .  Läbivusomaduste  alusel  jaotatakse  autod:  a)  normaalse  läbivusega, 
rataste valemiga 4x2 b)  suurendatud  läbivusega, rataste valemiga 4x4 c) suure läbivusega, rataste 
valemiga  6x4  või  6x6  d)  ülisuure  läbivusega,  mille  vedav   sild   võib  olla  varustatud 
roomikkäiguosaga . 
3.  Traktorite  kasutusala  ja  liigitus.  Iseliikuvad   masinad   põllumajanduslikeks  ja 
transporttöödeks  ning  baasmasinaiks  väga   paljudele   ehitusmasinatele.  Liigitatakse:  1.  Käiguosa 
tüübi  alusel  a)  ratastraktorid  b)  roomiktraktorid  2.  Otstarbe  ja  kasutusvaldkonna  alusel  a) 
põllumajanduslikud 
b)   tööstusliku  
c)  transportveotraktorid  d) 
metsaveotraktorid  e) 
jäätmetöötluseks  3.  Raami  konstruktsiooni  alusel  a)  šarniir- liigend   raamiga  b)  jäiga  raamiga 
(raamita,  poolraamiga  ja  täisraamiga)  4.  Kabiini  ja  mootori  paiknemise  alusel  a)  ees   asetseva  
mootori ja taga  asetseva  kabiiniga  traktorid,  milledel  tööseadme  eelistatuim   paigutus   on  masina 
taga b) ees asetseva kabiini ja taga asetseva  mootoriga , milledel tööseadme eelistatuim paigutus 
on  masina  ees  c)  keskel  asetseva  kabiiniga  ja  taga  või  ees  asetseva  mootoriga,  millede 
tööseadmed võivad paikneda nii ees kui taga.  
(Ratastraktorid  jaotatakse  rataste   mõõtmete   alusel:  a)  erineva  diameetriga   rattad   eri   telgedel   b) 
võrdse  diameetriga  rattad  eri  telgedel  ja  roomiktraktorid  roomiku  mõõtmete  alusel:  a) 
normaallaiuse  ja  pikkusega  b)  normaalpikkusega  laiendatud  c)  ette  või  taha  pikendatud  ja 
laiendatud  roomikutega  ja  roomiku  elementide  materjali  järgi  :  a)  terastaldmikuga  b) 
kummeeritud terastaldmikuga c) terastrossidega armeeritud kummilindist roomikud.) 
4.  Vedukite  kasutusala  ja  liigitus.  Peamiselt  transportmasinad  ning  laialdaselt  kasut.  neid 
baasmasinateks  teistele  ehitusmasinatele.  Töötavad  komplektis   haagiste   või  poolhaagistega. 
Liigitatakse:  1.  Käiguosa  tüübi  järgi:  a)   pneumoratas   vedukid  b)  roomik  vedukid  (ainult 
sõjatehnika   transpordivahenditena).  Pneumoratas  vedukid  jaotatakse  1.  Raami  konstruktsiooni 
alusel  a)  jäiga  raamiga  b)  šarniir-liigendraamiga  2.   Telgede   arvu  alusel  a)  ühteljelised  b) 
mitmeteljelised (ühe või mitme juhitava teljega) 
5.  Pidevtranspordivahendite  ülesanne  ja  liigitus.  Pidevtranspordivahendid  võimaldavad 
määrata ettevõtte efektiivseima tootmisrühma, tõsta ettevõtte tootlikkus maksimumini ja panevad 
aluse  ettevõtte  tööprotsessi  täielikuks  automatiseerimiseks.  Kasutatakse  väiksemamõõduliste 
tükklastide,  puiste-  ja  pulbriliste  materjalide  horisontaal-,  kald-  ja  vertikaalsuunaliseks 
transportimiseks  mõnekümne  meetri  kuni  mõne  kilomeetri  kaugusele.  Pidevtranspordivahendite 
grupi  moodustavad:  a)   konveierid   b)  elevaatorid  c)  pneumotranspordi  vahendid  d) 
aerotranspordivahendid. 
6.  Lintkonveierite  kasutusala  ja  liigitus.  Lintkonveierit  saab  kasut  tükklastide  ja  teraliste 
puistematerjalide  transportimiseks  horisontaal-  ja  kaldsuunas.  Liigitatakse:  1.  Liikuvuselt  a) 
statsionaarsed  b) teisaldatavad 2. Transportimise suunalt: a) horisontaalsed b) kaldkonveierid c) 
horisontaalkaldkonveierid  d)  mitme  murdega  konveierid  3.  Lindi  materjalilt  a)  kummeeritud 
puuvillane    tekstiil   b)  kummeeritud  sünteetiline  tekstiil  c)  terastrossidega  armeeritud  kumm  d) 
terasleht   või  –võrk  4.  Lindi  kandva  haru  kujult  a)  sirge  tasapinnaline  b)  tasapinnaline 
künakujuline  c)  sirge  tasapinnaline  äärikutega  5.  Ajajaama  koostuselt  a)   elektrimootor   b) 
mototrummel 6. Lindi paigutuse viisilt a) pingutuskruvidega b) pingutuskruvide ja –vedrudega c) 
pingutusraskusega.  
7.  Kraap-  ja  plaatkonveierite  kasutusala  ja  liigitus.  Konveieritega  transporditakse  puiste-  ja 
tükklaste 50m… 100m  kaugusele. Kraapkonveierid liigitatakse: 1. Veoelementide arvult : a) ühe b) 
kahe  veoelemendiga  2.Transportimise  suunalt:  a)  horisontaalsed  b)  kaldega  3.Renni 
konstruktsioonilt:  a)  lahtise  renniga  b)  suletud  renniga  4.  Materjali  kihi  paksuselt:  a)   lahtiste  
kraapidega  b)   uputatud   kraapidega.  Plaadi  kuju  määrab  transporditava  materjali  iseloomu:  ilma 
ääristeta   plaadid   võimaldavad  transportida  ainult  üksik  ja  suuretükilisi  laste,  ääristega  plaadid 
aga  peenemateralisi  puistelaste.  Lainelise  pinnaga  krabikujulised  plaadid  võimaldavad 
suurendada  konveieri  tõusunurka,   tasapinnalised   ääristeta  plaadid  on  kasutusel  peamiselt 
suuremõõtmeliste  tükkidega  tükkmaterjalide  transportimiseks.  Tasapinnaliste  terasplaatidega 
plaatkonveierid  on  tavaseadmeteks  kivimaterjalide   purustus -sorteerimis-tehaste  vastuvõtu 
sõlmedes just tänu nende tööpinna suurele kandevõimele 
8.  Tigukonveierite  kasutusaala  ja  liigitus.  Tigukonveiereid  kasut  kuivade  pulbriliste, 
peeneteraliste  ja  granuleeritud  materjalide  ning  märgade  betooni-,  mördi-  ja  savisegude 
transportimiseks  30m…40m  kaugusele.  Tigukonveier  koosneb  toru-  või  rennikujulisest 
korpusest,  teoniidiga  varustatud  tiguvõllist,  teovõlli  tugedest,  reduktorist  ja  sidurist, 
elektrimootorist,  täiteavadest,  lossimisavadest,  mis  suletakse  vastavalt  vajadusele  siibrite  või 
sulguritega.    Tigukonveierid:  a)  kahe  täisseinalise  teoniidiga  b)  kahe  latt-teoniidiga 
vastassuunalise keermega U-kujulise renniga c) täisseinalise teoniidiga ja torurenniga. 
9.  Võnkeliikumisega  konveierite  kasutusala  ja  liigitus.  Võnkeliikumisega  konveieritega  saab 
materjale transportide horisontaalsuunas ja kaldsuunas nii kaldest üles kui alla. Võnkeliikumisega 
konveierid jaotatakse tööpinna võnkesageduse järgi kahte gruppi: a) võnkekonveierid sagedusega 
kuni 500 võnget minutis ja amplituudiga 10…300mm b) vibrokonveierid sagedusega kuni 3000 
võnget minutis ja võnkeamplituudiga 0,5…15mm. Liigitatakse ka 1. Konveieri paigutuse järgi: a) 
riputatud  b)  põrandal  asetsevad  2.Tööorganite  arvu  järgi:  a)  ühetorulised  b)  kahetorulised  3. 
Tööorgani liikumise iseloomu järgi a) sirgjoonelise liikumisega b) kõverjoonelise liikumisega.  
10. Elevaatorite kasutusala, liigitus ja põhimõtteline skeem. Elevaatoreid kasut mitmesuguste 
puistematerjalide ja tükklastide transportimiseks vertikaalsuunas või suure, üle 60 kraadi  kalde  all 
kuni 50m  kõrgusele.  Liigitatakse: 1.  Veoelemendi tüübi järgi:  a) kummeeritud tekstiilist lint b) 
puks-  või  veerikpukskett  2.  Veoelemendi  liikumiskiiruse  järgi  a)  aeglasekäigulised  b) 
kiirekäigulised 3. Tööorganite sammu järgi a) lühikese  sammuga  b) pika sammuga 4. Tööorgani 
tüübi  järgi:  a)  koppelevaatorid  (puistematerjal)  b)  korvelevaatorid  (taarastatud  üksiklastid)  c) 
riiulelevaatorid  (üksiklastid).  Koosneb  veetav  trummel  või  ketiratas,  laadimiskolu,   kopp , 
veoelement, korpus, vedav trummel või ketiratas, lossimisrenn, veoelemendi pingutusseade. 
11. Pneumotranspordivahendite liigitus, töö põhimõte ja kasutusala. Kasut peamiselt kuivade 
pulbriliste  ja  peeneteraliste  puistematerjalide  transportimiseks  horisontaalsuunas  kuni  2km  
kaugusele  ning  kald-  ja  vertikaalsuunas.  Tööpõhimõte  seisneb  transporditava  materjali  osakeste 
tõstmises  aerodünaamiliste  tõstejõudude  arvel  hõljuvasse  olekusse  kiiresti  liikuvas  õhuvoolus, 
millega koos need kantakse edasi mööda torustikku. Tükklastide transportimine mööda torustikku 
toimub  õhu  surve  toimel.  Kasut  kolme  erinevat  seadme  varianti:  a)  vaakumsüsteemi  b) 
surusüsteemi c)  kombineeritud süsteemi 
12.Aerotranspordivahendite  töö  põhimõte  ja  kasutusala.  Masinate  nim  tuleneb  pulbriliste 
materjalide  liikuvuse  muutmise  võttest,  mida  nim  aereerimiseks.  Selle  põhimõte  seisneb 
pulbriliste  ja  väga  peeneteraliste  puistematerjalide  rikastamises   õhuga   sel  määral,  et  nende 
osakestevahelised  kontaktid  kaoksid  ning  need  materjalid  muutuksid  voolavaiks  sarnaselt 
vedelikega  st  omandaksid  vedelvoolavuse  omaduse.  Nimetatud  põhimõtet  kasut  laialdaselt 
pulbriliste materjalide transpordivahendite lossimis- ja laadimissüsteemides. 
Aerorenn koosneb renni pealmisest poolest, mis varustatud akendega õhu väljapääsuks ja tihedate 
filtritega,  vältimaks  materjali  eraldumist  ümbritsevasse  keskkonda,  alumisest  renni  poolest  ja 
nende  vahele  asetatud  perforeeritud  diafragmast.  Olemas  oleva  ventilaatori    abil  antakse  õhk  renni 
alumisse  poolde   diafragma   alla.  Läbinud  diafragma  avad,  satub  õhk  diafragma  peal  olevasse 
materjali  ja  rikastab  selle  sel  määral,  et  osakeste  vahelised  kontaktid  kaovad,  kuid  osakesed  ei 
hakka  õhuga  kaasa  liikuma.  Tänu  sellele  kaob  materjali  osakeste  vaheline  sisehõõrdumine  ja 
pulbriline  materjal  muutub  voolavaks  nagu  vedelik.  Kui  rennile  vastab  teatud  kalle,  hakkab 
materjal  seda  mööda  voolama.  Vedelvoolavus  säilib  materjalil  seni,  kuni  õhk  ei  ole  materjalist 
täielikult väljunud. 
13.  Konveierite  ja  elevaatorite  tootlikkuse  arvutused.  Konveierite  tootlikkuse  arvutamiseks 
kasut 
valemeid 
Ta= 3600 *S*v 
(3600*materjalivoolu 
ristlõikepindala*materjali 
voolu 
liikumiskiirus) 
ja 
Ta=3600*V1*v/s 
(3600*ühe 
portsjoni 
maht*materjali 
voolu 
liikumiskiirus/ portsjonite    vahekaugus )  vastavalt  sellele,  kas  materjali  transportimine  toimub 
pideva  vooluna  või  portsjonite  kaupa.  Elevaatorite  tootlikkuse  arvutamine  toimub  valemiga  
Ta=3600*V1*v/s 
(3600*ühe 
portsjoni 
maht*materjali 
voolu 
liikumiskiirus/portsjonite 
vahekaugus)