Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalandus ja metsandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega?
  • Kuidas kasutatakse puitu?
  • Milles seisneb metsade tähtsus?

Lõik failist

METSAMAJANDUS , METSATÖÖSTUS JA KALANDUS
Kordamine, õ lk 32-56
*Õ lk 97-106
  • Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal.
    Kalarikkad piirkonnad on:
    • Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega)
    • Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel
    • suurte jõgede suudmealad

  • Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda .
    • süvaookean (valguse ja toidu puudus)
    • Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus)
    • ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur)

  • Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük , kalakasvatus . Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised.
    • Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu- Aasia , arengumaad )
    • Avamerepüük – kala töödeldakse koheselt ning see annab suurema osa kalatoodangust
    • Ookeanipüük - suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad (USA, Jaapan, Venemaa jt.)
    • Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu meres ja/või mageveekogudes

  • Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi.
    Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia , Tšiili , Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad .
  • Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks?
    Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid. Maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist , meretransport , tööstuse (ja ka põllumajanduse) reostus juhitakse jõgedesse/merre) vähendab samuti kalavarusid.
    Maalimamere kalavarude kaitseks on loodud erinevad piirmäärad, püügipäevade piiramine, kalastusvahendite maksustamine (nt. ÜRO mereõiguste konventsioon , jõustus 1994.a.). Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab teatud kalade väljapüügimahtu. 1970. aastal kehtestati merekaitse üldleping, mille eesmärk on rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainete vähendamine.
  • Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid.
    Mõõtmis- või hindamisviis
    Mõõtühik
    Eelised või puudused
    Näitaja Eestis
    Metsamaa pindala
    ha/km2
    lihtne mõõta, aga ei anna infot puude kohta
    2.26 mln ha/km2
    Arvestuslank e. metsa keskmine juurdekasv
    m3a/ha
    väga täpne, aga töömahukas
    5 m3a/ha
    Metsasus
    %
    lihtne mõõta, aga ei anna infot puude kohta
    52%
    Puiduvaru
    tm/m3 või tm/ha
    väga täpne, aga töömahukas
    201 tm/ha
    liigiline koosseis
    metsatüüp või valdav puuliik
    Puuhulgast infot ei saa, aga annab hea ülevaate puiduliikide kohta antud metsas
    Kõige rohkem, 40% männimetsi
  • Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust.
  • Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad , niiske lähistroopika metsad , ekvatoriaalsed vihmametsad ).
    Metsatüüp
    Riigid,kus selline metsatüüp valdavalt kasvab
    Peamised puuliigid
    Metsa iseloomustus,juurdekasv ha kohta
    Ekvatoriaalsed vihmametsad
    Kongo DV, Brasiilia, Uus-Giunea, Indoneesia, Kamerun
    palmid, punane puu, kameripuu
    Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest,aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha + suur liigirikkus
    Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
    Brasiilia, Austraalia , Venezuela , India, Vietnam
    eukalüpt, oakaatsia, palmid
    20 m3/ha juurdekasv, ühtlase iigilise koosseisuga ja n.ö. “kõvad” lehtpuud
    Lähistroopika metsad
    Niiske
    Hiina, Jaapan, Põhja-Korea, Brasiilia, USa
    mahagon , loorber, kampripuu, eukalüpt jne.
    15-20m3/ha, selliseid metsi on vähe säilinud
    Kuiv
    Hispaania , Itaalia, USa, Tšiili, Kreeka
    tamm, loorber, küpress , pählipuu, eukalüpt jne.
    1-2m3/ha, mullastik toitainete vaene ja erodeerunud
    Parasvöötme metsad
    Leht
    Kesk- ja Ida-Euroopa (Poola, Läti,, Leedu), USA, Jaapan, Korea, Hiina
    tamm, vahtrad, pöögid, kastanid
    5-10m3/ha, “kõvad” lehtpuud (mööblitööstuses kasutatav)
    Sega
    kuused, männid
    2-3m3/ha, segametsa kasutatakse tarbepuiduna
    Okas
    Põhja-Ameerika, Euraasia
    Euroopas kuusk , mänd , Aasias seedermänd, lehis, P-Ameerikas nulg , tsuuga
    kasutatakse peamise tarbepuidu allikana 1-2m3/ha
  • Selgita metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomusta arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust.
    Arengumaades on enam kui 2 miljardile inimesele peamiseks kütteks puit. Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust energia saamiseks. Arenenud maades keskendutakse rohkem tulu saamisele.
  • Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme.
    Metsade hävimisega tulevad kaasa järgnevad kesskkonnaprobleemid:
  • Vasakule Paremale
    Kalandus ja metsandus #1 Kalandus ja metsandus #2 Kalandus ja metsandus #3 Kalandus ja metsandus #4 Kalandus ja metsandus #5 Kalandus ja metsandus #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liivapesa Õppematerjali autor
    Põhiteemaks on metsamajandus, metsatööstus ja kalandus. Küsimused on:
    1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal.
    2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda.
    3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised.
    4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi.
    5. Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks?
    6. Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid.
    7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust.
    8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad).
    9. Selgita metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomusta arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust.
    10. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme.
    11. Kuidas kasutatakse puitu?
    12. Milles seisneb metsade tähtsus?
    MÕISTED

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    Maailma Metsad

    märkimisväärselt kasvanud. Mõnede metsatulekahjude taga arvatakse olevat kohalikud naftafirmad 2. Nimetage kolm metsarikkamat riiki maailmas 3p. 1) Brasiilia 2) Soome 3) Venemaa 3. Nimetage kolm metsavaesemat riiki maailmas. 3p. 1) Austraalia keskosa - kõrb 2) Egiptus - kõrb 3) Island – tundra, jää – ja külmakõrb 4. Kuidas hinnatakse metsavarusid maailmas? 4p. • Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta • Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha “ +” iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu

    Geograafia
    thumbnail
    8
    docx

    PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS

    PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut;  Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.  Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.  Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja

    Põllumajandus
    thumbnail
    6
    pdf

    Pollumajandus, kalandus, metsandus

    kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58

    Geograafia
    thumbnail
    5
    doc

    Ühiskonna geograafia

    väärispuit. Tootlikkus 15-20 tm/ha. ekvatoriaalsed vihmametsad ­ kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas. Metsad on väga liigirikkad, leidub väga väärtuslikke puulike (punane puu, mahagon, eebenipuu). Metsa raiutakse eelkõige, et väärispuuni jõuda, selleks tuleb langetada hulgaliselt vähemväärtuslikku puitu. Tootlikkus väga suur, kuni 50 tm/ha. 3.Iseloomusta metsakompleksi tähtsust kaasaegse metsanduse korraldamisel. Kaasaegne metsandus koosneb metsa kasvatamisest, metsa hooldusest, istutamisest, uue metsa külvamisest, kahjurite tõrjest, hooldusraiest, seemne varumisest. Hooldust, ümbertöötlemist teevad ühed ja samad inimesed. 4 4. Selgita metsandusega seotud keskkonnaprobleeme. Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused

    Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2

    Geograafia
    thumbnail
    8
    docx

    Geograafia - Mets (konspekt)

    Milliste riikide metsatööstusettevõtted on kõige eesrindlikumad ja tulemuslikumad? Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafi rmad. Arenenud riigile. Tabelist on näha, et riik ekspordib töödeldud puitu, mis annab suuremat kasumit. Töötlemata (ümarpuitu) ekspordis ei ole. Järgnevalt võib õpilastele lisaks õpiku tekstile rääkida, et: • Peaaegu 350 mln inimest elavad metsades või nendega piir - nevatel aladel ning mets on nende jaoks tähtis elu- ja tuluallikas. • Metsades elab 80% maismaa bioloogilistest liikidest. • 20% maailma süsinikdioksiidi (üks kasvuhoonegaasidest) mahu globaalsest suurenemisest on seotud metsade väljaraiega. • Metsad kaitsevad muldi, ühtlustavad jõgede äravoolu ning vähendavad selliste loodusõnnetuste esinemist nagu üleujutused ja maalihked. • Metsamajandus on tähtis majandusharu ning pakub tööd tuhandetele inimestele. Milles seisneb metsade tähtsus?

    Geograafia
    thumbnail
    6
    docx

    Põllumajandus

    Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun),

    Geograafia
    thumbnail
    4
    docx

    Metsavarud ja metsatüübid

    Metsavarud ja metsatüübid 1. Mis on mets? 1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust). 2) Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast. (FAO definitsioon) 2. Milles seisneb metsade tähtsus? 1) Metsakooslused on elu-ja kasvukohaks paljudele taime-ja loomaliikidele 2) Oluline roll globaalses aineringes. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. (süsinikuringe). Puud

    Metsandus, Kalandus, Põllumajandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun