Euroopa riikide tundmaõppimine 2 riigi võrdlusena (0)

Nimi: Patrik Sebastian Unt
EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA.
VÕRDLUSE ALUS
RIIK - Horvaatia
RIIK - Portugal
Pealinn
Zagreb
Lissabon
Pindala 1p.
56 610 km2 (UMA)
92 345 km2 (UMA)
Asukoht: geograafilised koordinaadid
2p.
Põhi - 46°33′ N, 16°22′ E
Lõuna - 42°23′ N,16°21′ E
Ida - 45°12′ N, 19°27′ E
Lääs - 45°29′ N, 13°30′ E
Põhi - 42°9' N, 8°11' W
Lõuna - 36°57' N, 7°53' W
Ida - 41°34' N, 6°11' W
Lääs - 38°46' N, 9°30' W
Avatus ookeanidele ja meredele
(N; E; S; W suhtes)
2p.
N – ei piirne
S – Aadria meri
E – ei piirne
W – Aadria meri
N – ei piirne
S – Atlandi ookean
E – ei piirne
W – Atlandi ookean
Riigikord
Parlamentaarne vabariik
Parlamentaarne vabariik
Suuremad linnad
1p.
Zagreb, Split , Rijeka, Osijek
Lissabon, Porto, Coimbra
Rahvastik : 6p.
Rahvaarv
Rahvastiku tihedus
Keskmine eluiga
meestel:
naistel:
riigis:
Rahvused ja etnilised grupid:
4 489 409 (2009)
~79,3 in/km2
73,9 eluaastat
80,4 eluaastat
75,3 eluaastat
Horvaadid, serblased, bosnialased, ungarlased , sloveenid, tšehhid ja mustlased
10 707 924 (2009)
~115,96 in/km2
77,6 eluaastat
84 eluaastat
78,6 eluaastat
Peamiselt ainult portugallased (99,7%)
Kõneldavad keeled
Horvaadi , itaalia, ungari
Portugali
Valitsevad usundid
1p.
Katoliiklus , õigeusk
Katoliiklus, protestantism , islami (muslimid)
Tööhõive riigis ( töötus , hõive erinevates sektorites)
3p.
Töötav elanikkond moodustab 59,2 % Horvaatia rahvasikust. Töötuse määr ületab 16%, mis on riigile juba kahjustava mõjuga.
Tööhõive jaotus sektorites:

• Primaarne sektor - 4.7%
  
• Sekundaarne sektor - 33.1%
  
• Tertsiaalne sektor - 62.2%
  

Töötav elanikkond moodustab üle poole Portugali elanikest ehk enam kui 5,6 miljon töötajat. 2013.aasta juulikuu seisuga oli tööpuudus Portugalis 16%; eriti murettekitav on noorte tööpuudus ligi 30 %.
Tööhõive jaotus sektorites:

• Primaarne - 59,8%
  
• Sekundaarne - 28,5%
  
• Tertsiaalne - 11,7%
  

Kliima: 5p.
kliimavöönd:
min. temperatuurid
max. temperatuurid
sademete hulk aastas
sademete režiim
Kontinentaalne kliima, kesk-Horvaatias mägeline kliima, ranniku lähedal Vahemereline kliima.
-8o...8oC
16o...24oC
600- 3500 mm
Kõige enam (100 mm) sajab juunis. Kõige vähem (40 mm) sajab veebruaris .
Lähistroopiline Vahemereline kliima
0o...16oC
16o...32oC
500-2000 mm
Kõige rohkem sajab oktoobris , novembris, jaanuaris ja veebruaris. Kõige vähem (alla 30 mm kuus) sajab juulis ja augustis.
Pinnamoe kirjeldus:
5p.
Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa.
Drava, Doonau ja Sava jõega piiratud Pannoonia tasandik idas on seevastu viljakas põllumajanduspiirkond.
Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik .
Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge.
Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks .
Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.
Suuremad jõed
1p.
Drava, Sava, Lika, Kupa, Zrmanja
Minho, Douro, Tejo , Guadiana
Kõrgemad mäed, mäestikud , tipud ( kõrgustikud )
3p.
Ivanšcica (1061m), Vaganski (1758m), Dinaari mäestik, Brezevo polje (984m)
Estrela (1993m), Marao (1415m), Sao Mamede (1025m), Foia (902m)
Madalikud, tasandikud
2p.
Pannoonia madalik
Mullastik :
Mullatüübid, omadused
3p.
Metsapruun- ja leet - pruunmullad -
nad on viljakad, sellepärast võib öelda, et loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule.
Valdavalt kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruun- ja hallid pruunmullad.
Mullad nõrgalt happelised, huumusekiht õhuke
Maavarad ja loodusvarad
3p.
Raud, naftasaadused
Rauamaak,
vask, tsink ,
tina, hõbe,
kuld , uraan,
volfram , marmor,
savi, kips,
soolad
Majandus:
Peamised majandusharud
4p.
Laevaehitus , meretransport, vahemereline
põllumajandus, karjakasvatus , puhkemajandus/ suusaturism ,
metsatööstus, intensiivne põllumajandus,
teenindus, tööstuspiirkonnad
Majandus põhineb peamiselt maaviljelusel ja karjakasvatusel.

• Peamisteks majandusharudeks on:
  
• Terasetööstus
  
• Veinitööstus
  
• Tekstiilitööstus
  
• Keraamikatööstus
  
• Keemiatöötstus
  
• Autotööstus
  
• Kalatööstus
  
• Laevaehitus
  

Põllumajandus ( taimekasvatus , loomakasvatus – mida kasvatatakse)
4p.
Tubaka-, kanepi-, ja teraviljakasvatus ,
Taimekasvatus – mais, nisu, suhkrupeet , oder , päevalill
Loomakasvatus -
Sead, lambad , veised , kitsed
Toiduainetööstus -oderi õlu, suhkur, melass, vein, või ja margariin.
Taimekasvatus -
Basic terad , nisu, mais, uba, kaer , rukis, oder ja riisi, kartul , oliivid, viinamarjakasvatus, muskaatpähkel
Loomakasvatus -
Lambad, sead, veised ja kitsed, lehmad
Toiduainetööstus -
lehmmapiima, veiseliha, kanamune, õlu, rasvata piim,
Väikeses koguses toodetakse ka või, juustu- ja päevalilli õli.
Peamised ekspordiartiklid
3p.

• transpordivarustus
  
• tekstiil (nahk, jalanõud)
  
• kemikaalid
  
• toiduained
  
• kütus (naftasaadused)
  
• Rauda ja terast
  
• nisu, mais
  
• suhkur
  

• Korki ja paberitooteid
  

• Kangast
  
• Jalatseid
  
• Nahka ja karusnahka
  
• Autosid
  
• Elektrikodumasinaid
  
• Ketšup
  
• Vein
  
• Kummitooted
  
• Mitteväärismetallid
  

Peamised impordiartiklid
3p.

• suhkrupeet
  
• sojauba
  
• piim
  

• Masinaid
  

• Veondusseadmeid
  
• Põllusaadusi
  
• Keemiatooteid
  
• Tekstiilitooteid
  
• Naftat
  

Millel põhineb energiamajandus (energia liigid)
3p.
Hüdroenergia, tuumaenergia , soojusenergia , tuuleenergia
66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia.
Sarnasused kahe riigi vahel: 10p.

Toodavad väikeses koguses võid, õlu.

Peamised majandusharud põhinevad peamiselt meretööstusel, laevaehitusel, kalandusel.

Kaevandatakse rauda, rauamaaki.

Mõlema riigi põhjaosad on mägised piirkonnad.

Töötav elanikkond moodustab poole mõlema riigi elanikkonnast (üle 50%)

Peamine usund on Katoliiklus.

Mõlema riigi riigikord on parlamentaarne vabariik.

Avatus ookeanidele/meredele samadest ilmakaartest (N-ei piirne, S-piirneb, E-ei piirne, W-piirneb)

Töötuse määr ~16%

Energiamajandus põhineb osaliselt nii hüdro- kui ka tuuleenergial.
Erinevused kahe riigi vahel: 10p.

Portugalis kaevandatakse paljusid erinevaid metallimaake, mida Horvaatias ei kaevandata (nt tina, hõbe).

Portugal impordib naftat, Horvaatia ekspordib naftat.

Horvaatias on valitsevalt metsapruun- ja leet-pruunmullad, aga Portugalis valdavalt kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruun- ja hallid pruunmullad

Portgalis sajab kõige rohkem oktoobris, novembris, jaanuaris ja veebruaris, kõige vähem aga juulis ja augustis. Horvaatias seevastu kõige enam sajab juunis ja kõige vähem sajab veebruaris.

Portugalis on rahvastiku tihedus ~115,96 in/km2, Horvaatias aga ~79,3 in/km2.

Portugalis on rahva oodatav eluiga (78,6) 3 vanuse võrra kõrgem, kui Horvaatias (75,3).

Horvaatias kõneldakse lisaks horvaadi keelele ka itaalia ja ungari keelt. Portugalis on portugali keel põhiline kuna enamus riigi rahvastikust on portugallased.

Portugalis töötab enamik inimestest primaarses sektoris, Horvaatias aga tertsiaalses sektoris.

Horvaatia impordib peamiselt toiduaineid, Portugal aga keemiaaineid, naftasaadusi jms kuna kasvatavad ise rohkesti toitu, seetõttu vaja vähem toiduaineid importida.

Horvaatia piirneb merega, Portugal ookeaniga.
Hindamine: 75-70p /69-60p /59-40p/39-...