Veeldatud gaaside vedu referaat (0)

Sisukord

Veeldatud gaasid ja nende omadused 2
Looduslikud gaasid 2
Keemilised gaasid 3
Ammonium 3
Vinüülkloriid 3
Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud 3
Tuleoht 4
Mürgistusoht 4
Lämbumisoht 4
Külmapõletuse oht 4
Keemilise põletuse oht 4
Aurupilve teke ja süttimine 5
Allikad 6

Veeldatud gaasid ja nende omadused

Veedldatud gaasiks nimetatakse normaaltemperatuuri ja-rõhul gaasilises olekus oleva aine vedelat olekut. Veeldatud gaasid jaotatakse looduslikeks ja keemilisteks gaasideks . Looduslikku gaasi saadakse kas gaasi-või naftaleiukohtades või nafta töötlemise tulemusena. Peamiseks looduslikuks gaasiks on metaan ehk kaevandusgaas. Keemilised gaasid saadakse kas nafta või teiste gaaside keemilisel töötlemisel.
IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8C on suurem kui 2,8 baari .

Looduslikud gaasid

Veeldatud maagaas (LNG) on kogu maailmas aktiivsemalt kasutusel olnud juba ligikaudu 50 aastat.
LNG ohtlikkus seisnebki peaasjalikult tema aurustumisproduktide tuleohtlikkuses. 
Looduslik gaas sisaldab sõltuvalt leiukohast metaani, etaani, propaani , butaani, pentaani ja mittesüsivesinikke – lämmastiku ja süsihappegaasi. Maagaas ehk looduslik gaas on tekkinud maakoores orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul. Maagaasi saadakse ka koos naftaga koguses 10…50% toodetava nafta massist. Gaas eraldatakse puuraugust väljuvast naftast separaatorites ja kogutakse rõhku alandades metallmahutitesse. Sellist gaasi nimetatakse nafta- ehk kõrvalgaasiks. Koostiselt on naftagaas küllaltki ebapüsiv.
Leiukoht
Metaan
Etaan
Propaan
Butaan
Pentaan
Süsihappegaas
Lämmastik
Urengoi (Venemaa)
98
0,1
0,3
1,6
Dašava ( Ukraina )
98
0,4
0,2
0,1
0,1
0,2
1,0
Troll (Norra)
93,2
3,7
0,4
0,5
0,6
1,6
Ekofisk (Norra)
85,5
8,3
2,8
1,2
1,5
0,4
Groningen ( Holland )
81,3
2,8
0,4
0,4
0,9
14,2
Eestis kasutatav
98
0,67
0,2
0,07
0,02
0,03
0,95
Kemikaaliseaduse järgi tuleb iga seadet ja ettevõtet, kus käideldakse ohtlikku kemikaali teatud minimaalmäärast suuremas koguses, käsitleda kui ohtlikku või suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Sellega kaasneb kohustus hinnata kõiki selle kemikaali käitlemisega seonduvaid riske, mis võivad viia õnnetuse tekkimiseni. Kuivõrd LNG on kemikaaliseaduse järgi ohtlik kemikaal , siis koostatakse iga LNG-käitise kohta riskianalüüs , kus määratletakse võimalikud LNG käitlemisega seotud ohud, nende tekkimise tõenäosus ja mõju ulatus ning kirjeldatakse kasutusele võetud ohtude leevendamise meetmeid. LNG-käitiste puhul keskendutakse järgmistele LNG käitlemisega seotud ohtudele.

Keemilised gaasid

Veedeltutena veetakse harilikult ammooniumi, vinüülkloriidi, eteen -ja propeenoksiidi.

Ammonium

Ammoonium üksi ei ole kuigi mürgine, aga vesilahuses tekib ka ammoniaaki, mis on üsna toksiline. Ammooniumi suhe lahuses võrreldes ammoniaagiga oleneb pH tasemest. Hingamisteedele omab ammoniaak ärritavat toimet, tekitades köhimist, silmade ärritust ja piisavas koguses ka hingamise seiskumist. Nahale sattumisel võib tekkida, olenevalt kogusest, ärritusi ja põletusi. Neelamisel on tõenäolised kahjustused seedeelundkonnale, kuid otsest mürgitust tavaliselt ei järgne.

Vinüülkloriid

Vinüülkloriid on värvuseta gaas, millel on nõrk kloroformilõhn. Vinüülkloriid on toksiline,  kantserogeenne  ja kergesti süttiv aine.

Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud

Üldiselt ei puutu gaasiveolaevade meeskond ekspluatsioonieeskirjade täpse täitmise korral lastiga kokku. Seda tagavad gaasiveolaevade ehitamise reeglid. Meeskond võib sattuda veeldatud gaasiga seotud ohtudesse avariilise lekke korral. Veeldatud gaaside leke kätkeb järgmisi ohte:
-Tuleoht
-Mürgistusoht
-Lämbumisoht
-Külmapületuseoht
-Keemilise põletuse oht
- Plahvatus
- Aurupilve teke ja süttimine

Tuleoht

Veeldatud gaaside kiire aurumine tekitab lekke ümber kiiresti põleva (plahvatava) segu. Kõrge tuleohtu tõttu kehtestatakse veeldatud gaasi lastikail tuleohutustsoonid, mille mõõtmed sõltuvad kohalikest tingimustest ja gaasipilve suurusest . Süttinud gaasi kustutamisel peab kindlasti kandma kaitseriietust, sest kiire aurumise tõttu kiirgab gaas põlemisel rohkem soojust kui põlevvedelikud.

Mürgistusoht

Mürgistuse all mõistetakse ainete võimet kahjustada eluskudesid. Mürgistus võib tekkida gaaside sissehingamisel ja selle tagajärjeks võivad olla püsivad või ajutised tervisekahjustused. Püsivad tervisehäired on seotud raskelt ravitava või kutsehaigusega. Arvatakse, et vinüülkloriiidil ja butadieenil on vähki tekitav toime. Kõrge sagedamini põhjustavad veeldatud gaaside aurud joobumust: tasakaalu on raske hoida, reaktsioon aeglustub või puudub üldse. Joobumust põhjustavad kõikide veeldatud gaaside aurud. Mürgistuse vältimiseks tuleb analüüsida atmosfääri koostist, avastamaks mürgiste gaaaside olemasoluja määramaks nende kontsetratsiooni.

Lämbumisoht

Lisaks mürgistusele võivad veeldatud gaaside aurud põhjustada lämbumist. Õhku sattunud veeldatud gaaside aurud võivad suletud ruumides osaliselt või täielikult välja tõrjuda hapniku, kuigi inimesele on normaalseks elutegevuseks vajalik 21% hapnikusisaldus sessehingatavas õhus. Kui inimene siseneb niisugusesse ruumi, kaotab ta hapnikupuuduse tagajärjel teadvuse ja lämbub. Laevadel kuuluvad selliste ruumide kategooriasse tankid , koferdamid,lastitankid jne. Vältimaks lämbumist kinnistes ruumides, on kehtestatud kindlad protseduurid neisse sisemiseks. Enne sisenemist täidetakse ohutusmeetmete kontroll-leht ja alles pärast selle täitmist ning allkirjastamist võib ruumi siseneda.

Külmapõletuse oht

Külmetushaavade oht veeldatud gaaside veol on suhteliselt suur eriti nende gaaside puhul, mida veetakse survestmata tankides madalatel temperatuuridel . LNG leviku piiramiseks rajatakse LNG-mahutite ümber vallitusala või mõni muu sarnane konstruktsioon . Vältimaks lülmetushaavu, ei tohi paljaste kätega puudutada neid lastimis-lossimisseademete osi, mis puutuvad kooku veeldatud gaasiga ja tuleb LNG-seadmeid käitaval personalil kanda kaitseriietust ning kasutada kaitsevahendeid.

Keemilise põletuse oht

Ammoonium, eteen-ja propeenoksiid ning kloorin on sööbiva mõjuga ja nahale sattumisel tekitavad keemilisi põletushaavu. Vältiselt sarnanevad keemilised põletushaavad harilike põletushaavadega, kuid nende puhul tungib vedelik läbi naha ja võib põjustada organismi mürgistuse.
Plahvatus, millega kaasneb aine ruumala ja/või temperatuuri ülikiire tõus ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine. Plahvatus toimub, kui aine teeb ülikiiresti läbi keemilise reaktsiooni, näiteks reageerib hapnikuga (põleb) või pääseb kontrollimatult suure rõhu alt välja.
LNG kontrollimatuks väljapääsemiseks nii esmasest kui ka teisesest LNG-hoiumahutist peavad need mõlemad olema vigastatud . LNG-d hoitakse hoiumahutites küll ülimadalal temperatuuril (u −160 °C), kuid selle temperatuuri säilitamiseks vajatakse vaid üsna madalat rõhku. Betoonist väliskestaga mahutite tavapärased töörõhud ulatuvad 2–3 baarini, terasest kestaga LNG-hoiumahutite kõrgeimad rõhud on 7 baari juures. Kuna kasutatavad rõhud on suhteliselt madalad, siis ei saa ka mõlema LNG-hoiumahuti üheaegne vigastus tekitada märkimisväärset plahvatust.

Aurupilve teke ja süttimine

Kui krüogeenne aine pääseb kontrollitud temperatuuriga hoiumahutist välja, hakkab ta aurustuma ja tema olek muutub vedelast taas gaasiliseks. Algselt on tekkiv gaas ümbritsevast õhust külmem ja raskem ning see tekitab soojeneva vedeliku lombi kohale udutaolise moodustise ehk aurupilve. Aurupilv hakkab õhuvoolude kaasabil nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas liikuma ning võib enne täielikku atmosfääris haihtumist ulatuda vedelikulombist üsna kaugele. Aurupilve kokkupuude süüteallikaga põhjustab selle süttimise.

Allikad

Lastikäsitlus, 2003, Tallinn, Rein Loodla

Wikipedia.merendus

http://jetgas.ee/lng-kasutamine/meretransport