3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurseid sidemeid LINC kompleksi kaudu a. koosneb lamiinidest, sisemisest tuumamembraani proteiinist ja interakteeruvast välimisest tuumamembraani proteiinist (see seob tsütoskeleti elemente) 4) Laamina kiht pakub platvormi signaaliülekande radades olevate valgukomplekside kokkupanekuks Karüoplasma – rakutuuma sisene plasma Tuuma maatriks – sisemine membraan sopistub sisse ja moodustab harjakesi, mille vahele jääb vedel maatriks. 1) Kinnituskohtade abil aitab organiseerida kromosoome, lokaliseerida geene ja reguleerida DNA transkriptsiooni ja replikatsiooni tuumas. 2. Tuumaümbris mitoosis, selle taastamine Mitoosi käigus laguneb tuumaümbris lamiinide fosforüülimise tõttu. Defosforüülimine taastab protsessi. Mitoosi ajal on tuumaümbris fosforüülitud ja lagunenud kujul. 3
elavhõbedat!! Elavhõbe, alumiinium, formaldehüüd on närvimürgid (neurotoksiinid) nad hävitavad olemasolevaid aju närvirakke ja takistavad uute rakkudevaheliste ühenduste teket. Seega võivad vaktsiinide kahjustused lapsel avalduda alles hiljem kõne, õppimisvõime, kõndimis jm. häiretena. Vaktsiinid on eriti ohtlikud just vastsündinutele ja imikutele kuna vastsündinu hematoentsefaalbarjäär (kaitsev membraan ajus, mis selekteerib verest välja ajule kahjulikud ained ning ei lase neid ajju tungida) ei funktsioneeri veel ja seetõttu pääsevad kõik mürkained otse ajju. Imiku tormiliselt arenevale ajule võivad sellised mürgid pöördumatult kahju teha. Seega, mida väiksem laps, seda ohtlikum. · imiku maks ei suuda veel kehasse sattunud raskemetalle ja mürke eemaldada, · imiku immuunsüsteem ei ole veel välja arenenud ning tal puudub võime
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
ja soola vahel. 5. Elektrolüüs. See on vee soolatustamine ioniit6sete membraanide abil positiivsete ja negatiivsete ioonide vahetamise teel. Need membraanid pideva elektrivoolu olemasolu korral lasevad läbi töödeldava lahuse ioonid, mis asuvad membraani ühel pool kontsentreeritud lahusesse, mis asub teisel pool. Selle meetodi puuduseks on suur elektrikulu ja pidev membraani ouhastamise vajadus. 6. Pöördosmoos. Vee soolatustamisel vedelik läbib poolläbilaskva membraani. Membraan laseb läbi vee, kuid peab kinni soola ioonid ja orgaaniliste ühendite molekulid. Pöördosmoosi protsessis lähtevesi antakse aparaati osmootset rõhku ületava rõhu all. Aparaadist väljub ühest avast filtraat ehk pehmendatud vesi ja teisest lahustunud ainete kontsentraat. Selleks, et vältida poolläbilaskva membraani määrdumist juhitakse nende pinnalt ära kinnipeetud osakesed. Poolläbilaskvad membraanid on pöördosmoosi aparaadi kõige tähtsamaks sõlmeks.
BIOKEEMIA III TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat...
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
Glütserool-3- fosfaadi C2 on kiraalne süsinik. - Glütserool 76. Millised toodud lipiididest on fosfolipiidid? Fosfolipiid Fosfolipiidid on lipiidide klass, mis koondab fosfaatgruppi sisaldava peaga lipiide. 77. Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid? Sfingolipiid(sfingomüeliin) 78. Millisel rasvhappel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan oleks kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? b, sest kui süsivesinikahel sisaldab kaksiksidet on membraani T m negatiivne. 79. Miks on küllastumata rasvhapete baasil moodustunud fosfolipiidide poolest rikastel membraanidel madalam faasiülemineku temperatuur? V: cis konfiguratsioonis põhjustab kaskikside süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja
Moodustavad lümfifolliikuleid, mille aktivatsioonil arenevad folliikuli keskel heledamalt värvuvad idutsentrid blastrakud, millest üks osa moodustab mälurakud ja teine osa transformeerub immuunglobuliine sünteesivateks plasmarakkudeks. B-lümfotsüüdi pinnal on IgM pinnaantigeen, mis määrab pinnaretseptori. Sellele lisaks ekspresseeruvad pinnal veel CD19, CD20 ja CD21 molekulid. Küpse B raku pinnal on retseptoriteks membraan seotud antikehad. Ekspresseerib veel teisi molekule membraanile: B220- sageli kasutatakse B-raku pinnamarkerina, ei ole unikaalne. CD40 reageerib TH pinnal oleva CD40-ga. MHCII molekulid lubavad B-rakul antigeeni esitleda. CDR 1 ja CDR2 on retseptorid komplemendi valkude jaoks. B7-1 ja B7-2 on retseptoriteks TH jaoks. Puhkab B-rakk on väike. Antigeeni poolt aktiveeritud B rakk läbib rakutsükli. T-lümfotsüüdid on saanud oma nime tüünuse järgi, kus nad küpsevad
suurte liiki : 1. Dünaamilise rõhu pumbad : pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- , propellerpumbad . 2. Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad; - pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net
fosfaatgruppi: "fosfolipiidid moodustavad lõviosa bakterite, taimede kui loomade membraansetest komponentidest..." 83. Millistel rasvhapetel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan on kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? (erinevad rasvhapped) faasiüleminek muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära temperatuuri mõjul (membraan sulab: geelias...poolvedel) Kaskikside põhjustab süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgemal temperatuuril sulab. 84
Mikrofibrillid piki tüve ja mille tipp lõpeb pungaga.Säsi koosneb õhukeseseinalistest asuvad kõigis kolmes kihis paralleelsete kihtidena spiraalselt ümber rakkudest,mis sisald toitainete tagavarasid.Säsi läbimõõt on ainult paar mm ja raku.Poorid rakuseinas-võimaldavad radiaalsuunaliselt vedelikke tema läbilõige võib olla puuliigiti erinev(ümmargune,hulknurkne).Juveniilpuit transportida.Võib esineda liht-,poolliht- ja koobaspoore.Poori membraan koos 10-20 esimesest aastarõngast.Sellist tüüpi puidu tihedus on madal ja koosn raku primaarseinast ja vahelamellist.Toorus-koobaspoori pikem kuivatamisel võib tekkida lõhesid.Aastarõngad-Kevadel mood puukoes läätsekujulne paksem osa.Koobaspoorid ühendavad omavahel okaspuu puidu õhukeste seintega rakud,mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike trahheiide,lehtpuudel koobaspoorid soontes.Kiududevahelised koobaspoorid transporti
jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : Dünaamilise rõhu pumbad : Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7
regulatsiooni. · Mitokondrite osa apoptoosis. Tsütokroom C hingamisahela ensüüm (mitokondri sisemembraan). Apoptoos -> läbi mitokondri. Kordamisküsimused 5. prax: 1. Millised taimeraku iseärasused takistavad taimerakke transformeerimast samamoodi kui loomarakke. Milliste tehnoloogiate abil sellest üle saadakse? Erinevalt loomarakust ümbritseb taimerakku paks tsellulooskest, mis on märksa tõsisemaks takistuseks kui lihtsalt membraan. Perhaps the most successful method involves the pathogenic bacterium Agrobacterium tumefaciens, which has the innate ability to transfer DNA to plant cells. In nature, this transfer results in formation of plant tumors (crown galls) at the infection site. Molecular biologists, however, have disarmed this bacterium and constructed domesticated strains that no longer cause tumors but transfer any DNA of interest to plant cells. The major disadvantage of the highly efficient Agrobacterium
>toimub raku nakatumine >viirus vabaneb apsiidist ja viirusosake sisestab oma DNA peremeesrakku >algab viiruse DNA alusel regulaatorgeenide süntees, et pidurdada peremeesraku ainevahetust. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja apsiidi valkude süntees. >moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest) Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. II VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 1. Vee omadused. Kõrge sulamis- ja keemistemp (0 ja 100). Suur sulamissoojus (540 kcal/kg). Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus. Kõrge dielektriline konstant. Maksimaalne tihedus vedelas olekus. Struktuur:
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab pal...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
Mõnikord on spoor ümbritsetud õhukese kattega, mida nimetatakse eksospooriks ja mis katab spoori kesta. Spoori kest funktsioneerib sõelana, mis elimineerib suured toksilised molekulid, näiteks lüsosüümid. Kest on resistentne paljudele toksilistele molekulidele ning võib koosneda ensüümidest, mida on vaja germinatsiooniks. (Wikipedia, 2014). Kesta all on välismembraan, selle all peptidoglükaanist koosnev koor ja seejärel iduraku sein ning sisemine membraan (Setlow, 2014). Tuum sisaldab spoori kromosomaalset DNA-d, mis on kapseldatud kromatiinilaadsetesse proteiinidesse, mis kaitseb seda UV-kiirguse ja kuumuse eest. Tuum sisaldab ka tavalise raku struktuure, näiteks ribosoome ja ensüüme, kuid ei ole metaboolselt aktiivne (Wikipedia, 2014). Kuni 20% endospoori kuivainest moodustab tuumas asuv kaltsium-dipikolinaat. Arvatakse, et see aitab DNA-d stabiliseerida. Dipikoliinhape võib olla seotud spoori resistentsusega kuumusele.
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess. Seenerakus esineb palju viirusi ja plasmiide, mis võivad osaleda geenide ülekandel erinevate organismide vahel. Plasmiid võib olla mtGenoomi koosseisus või iseseisvalt paljuneda ja omada kindlaid funktsioone (raku kasvu pidurdamine, vana...
võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 4.2.3 Rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus. Rõhu reguleerimine toimub membraani (1) abil, millele ühelt poolt mõjub töörõhk ja teiselt poolt kruviga (3) reguleeritav vedru. Töörõhu tõustes liigub membraan alla ja klapi (4) läbivool kas väheneb või sulgub klapp täielikult. Töörõhu vähenedes klapp jällegi avaneb. Rõhu tõustes ülemäära suureks liigub membraan veelgi alla, avades õhule väljapääsu. 33 Sele 33 - Õhu väljalaskega rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalasketa rõhuregulaator Toodetakse ka rõhuregulaatoreid, kus puudub õhu väljalaske võimalus. Reguleerimine toimub analoogiliselt eelmisele regulaatorile.
efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Lihasraku membraan on polariseeritud, et saaks tekkida tegevuspotensiaal. See tekib nii, et raku sees on rohkem negatiivseid laneguid ja K + ning rakust väljas pool on positiivseid laengud ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne
võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 4.2.3 Rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus. Rõhu reguleerimine toimub membraani (1) abil, millele ühelt poolt mõjub töörõhk ja teiselt poolt kruviga (3) reguleeritav vedru. Töörõhu tõustes liigub membraan alla ja klapi (4) läbivool kas väheneb või sulgub klapp täielikult. Töörõhu vähenedes klapp jällegi avaneb. Rõhu tõustes ülemäära suureks liigub membraan veelgi alla, avades õhule väljapääsu. 33 Sele 33 - Õhu väljalaskega rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalasketa rõhuregulaator Toodetakse ka rõhuregulaatoreid, kus puudub õhu väljalaske võimalus. Reguleerimine toimub analoogiliselt eelmisele regulaatorile.
rakkudes (nendes moodustuvad uued subviraalsed partiklid) 3.2.8. Virionide moodustamine ja vabanemine Rotaviiruse virionide moodustumine on erinevalt reoviirustest seotud membraanidega. Subviraalsed partiklid (double-layered particles) moodustuvad viroplasmas ja punguvad läbi ER membraani, omandades ajutise membraani. See toimub tänu VP6 interaktsioonile membraanides asuva NSP4 valgu tsütoplasmaatilise (C-terminaalse) domääniga. Järgnevalt ajutine membraan eemaldatakse ja asendatakse valgukihiga (virioni väliskiht, VP4 ja VP7). VP7 seondamine (ER-ist virionidele) sõltub Ca2+ ioonidest (Ca2+ puudumisel virionide väliskiht ei moodustu). Virionide vabanemine võib toimuda sarnaselt reoviirustele rakkude lüüsimisel. Andmed rotaviiruse infektsioonist polaarsetes epiteelrakkudes lubavad aga oletada, et eksisteerib ka alternatiivne viiruse vabanemise tee vabanemine mittestandardse vesikulaarse transpordi abil. 3.2.9
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpret...
Kruvi surub survevedru kokku, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab membraanil olev ketas varda abil üles klapi, surudes kokku tagasilükke vedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu veel ka tagasilükke vedru, mis on survevedrust hulga nõrgem. Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt: gaasi tarbimisel väheneb rõhk madalrõhukambris, survevedru pikeneb ja membraan liigub ülespoole, ketas tõukab vardaga klappi, avades selle ja gaas voolab madalrõhukambrisse. Kui gaasi rohkem ei tarbita, siis rõhk madalrõhukambris tasakaalustab vedru surve, mis surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas vardaga laskub allapoole ning vedru toimel istub klapp pesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse kuni selle lakkamiseni, s.t et rõhud tasakaalustuvad. Tarbimise alustamisel kordub protsess analoogselt uuesti.
§ Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikesed ioonid läbi väikeste pooride läbimõõt 0,8 nm Viburid § Lühikesed, rigiidsed valgulised struktuurid, § Koosneb 3 osast: filament, klamber ja basaalkeha. § Kinnitub tsütoplasma membraanile, molekulaarne mootor, mis paneb viburi pöörlema (kuni 270 p/min)
kasutatakse veel praegugi ja mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on leiutatud vaslinpress, silinder, mille otsakettad metallkettidega kokku tõmmatakse, nii et need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbamise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergeks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb välja. 5.2 Valge veini kääritamine Valged viinamarjad pumbatakse purustist pressi, esialgu ilma pressimata. Marjad jäetakse seisma (või liigutatakse, kui tegemist on rotaatorpressiga), et neist rohkem mahla välja nõrguks. Sellest mahlast saab kõige värskemat ja peenemaitselisemat veini. Kui see on välja jooksnud, hakatakse pressime, mida tehakse harilikult mitu korda. Toormahla
ratsioonide ühtlustumisele süsteemis (S > 0) Cm CM = 2.0 mol/L Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. T k = 3 0.52 2 = 3.1 °C Poolläbilaskev membraan - õhukene vedel või tahke kile (paber, tsellofaan, pärgament, elusraku seinad vms.), mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. Tk = 100 + 3.12 = 103.1°C (lahuse keemistemp.) Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat T s = i K k Cm
1. Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahh...
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid, tõstsid pulgad kange, mis olid traadi abil haamritega ühendatud. Kaks varaseimat linnakella, mis ühendati tornikelladega, olid Monsis (1328) ja Strasbourg'i katedraali astronoomiline kell (1354). Trummid Trummiks võib olla iga õõnes ese, mille peale on pingule tõmmatud membraan ehk kile. Kogu maailmas on leiutatud tuhandeid erinevaid trumme nii häälestuvaid kui mittehäälestuvaid - ,et anda muusikale ja tantsule rütmilist alust, edastada signaale, tegelda nõidumisega või kütta lahingus emotsioone üles. Tamburiin on vanaaegne pill, mis pole Rooma aegadest praktiliselt üldse muutunud. Koosneb madalast võrust, millel on harilikult pärgamentkile. Võru külge kinnitatud metallkettakesed tilisevad
ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suuruse...
aktsioonipotentsiaalide registreerimiseks (ühendatud ostsilloskoobiga). Rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, ehk tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, sellega kaasneb membraani osaline depolarisatsioon. Kui see jõuab teatud kriitilise piirini, avanevad naatriumikanalid ja naatriumiioonid tungivad laviinina rakku. Membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Membraan depolariseerub ja tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaalil eristatakse de- ja repolarisatsioonifaasi. • Depolarisatsioonifaas: väga kiire potentsiaali muutus. Väheneb membraani läbilaskvus naatriumi ja suureneb kaaliumi suhtes. • Repolarisatsioonifaas: Puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumine. • Hüperpolarisatsioon: Kaaliumi kanal jääb veidi kauemaks lahti ja laeng läheb kergelt positiivseks.
Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõr...
omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub transduktsioon. Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani ning madalad helid - kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni.
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
5.3 Munaraku viljastamine. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist (zona pellucida). Selleks peab ta mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on ühe seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise seemnerakuga enam ühineda ei saa. Seemne- ja munaraku tuumade liitumine, mille tulemusel moodustub diploidne rakk – sügoot. Sperm on 48h tundi viljastumisvõimeline. Koeral läheb sperma tuppe, hobustel emakakaela. Emaka ja hiljem munajuha kontraktsioonidega kantakse edasi. Sperm peab emakakaela läbima, emaka läbima, jõudma munajuhasse ja seal munaraku üles leidma. Selle käigus väga paljud surevad. Enne peavad spermid kapatseeruma.
1. Aktiiv –ja passiivtranspordi erinevused: Lihtne difusioon ehk passiivne transport – lahustunud ained ja CO 2 , O2 ning H2O sisenevad mikroobirakku kontsentratsioonigradiendi suunas. Rakus aine kontsentratsioon tarbimise tõttu väheneb. Enamasti eelneb sellele rakuväline ainete hüdrolüüs (nt disahhariididest tekivad monosahhariidid). Difusioon toimub läbi aspetsiifiliste poriinide. Siiski enamus toitaineid ei suuda rakumembraani läbida – membraan on efektiivne barjäär paljudele molekulidele bakteriraku homeostaasi säilitamiseks. Aktiivne transport – kasutatakse energiat; energiat on vaja selleks, et vabastada transporditav molekul kandja küljest. Lisamolekulide transpordiks mikroobirakku on vaja prootonites akumuleeritud energiat (nn prootonjõudu). Vajalik energia saadakse prootonite (s.o vesinikioonide) väljutamisel rakust. Vesinikioonid vabanevad raku ainevahetuses
viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist (läbipaistvast vöötmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on ühe seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise ssemnerakuga enam ühineda ei saa. Seemne- ja munaraku tuumade liitumine, mille tulemusel, moodustub diploidne rakk (loote esimene rakk), lõpetab raseduse esimese staadiumi. Viljatuse puhul ning üksikute naiste ja lesbiliste paaride puhul kasutatakse ka alternatiivseid viljastamismeetodeid, sealhulgas tehisseemendust ja katseklaasis viljastamist. Loote areng vaata ka Trimester Implantatsioonieelne faas Rakkude pooldumine munajuhas
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist Mustus koosneb keemiliselt ja füüsikaliselt omadustelt erinevatest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Puhtuseprotsessis osalevad tegurid: keemia+vesi ...
Akrosomaalreaktsiooni käigus toimuv ensüümide eksotsütoos ja hüperaktiveeritud spermide füüsiline jõud tagavad nende tungimise läbi granuloosarakkude ja rebukesta (ZP; zona pellucida) munarakuni Granuloosarakkude kihi läbimisel mängib olulist rolli spermi pinnal ja akrosoomis paiknev ensüüm hüaluronidaas, mis aitab lagundada ekstratsellulaarset maatriksit 40. Spermi ja munaraku ühinemine: Piirkonda imetajate spermi peaosas, kus akrosoomi sisemine membraan ja spermi membraan kokku saavad, nimetatakse ekvatoriaalpiirkonnaks (sellest algab spermi ja munaraku membraanide ühinemine). Munaraku mikrohatud (Juno) ja spermi ekvatoriaal-segment sisaldavad molekule (IGL Izumo), mis on vajalikud ühinemiseks (polaarkeha piirkonnas mikrohatte pole. Sperm esmalt seondub ja seejärel sulandub munaraku membraaniga. * Spermiga sisenevad munarakku lisaks spermi genoomile, mitokondrid, tsentriool (kasutatakse lõigustumisel) ning väike kogus
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
Näiteks M. genitaliumi ja Haemophilus influenzae genoomide võrdlemine näitas, et kui H. influenzae'l on aminohapete biosünteesi tarvis 68 geeni, M. genitalium'il ainult üks. Kofaktorite biosünteesiks on M. genitalium'il 5 geeni H. influenzae 54 vastu. Mõned mükoplasmad vajavad kasvuks kolesterooli (ebatavaline bakterite puhul), mida nad lülitavad membraanidesse. Selline tsütoplasmamembraan on tugevam, kui ilma steroolideta membraan. See on ka arusaadav, sest mükoplasmadel kesta pole. Steroolidevajaduse järgi jagataksegi mükoplasmad 2 gruppi: steroole vajavad ja mittevajavad perekonnad. Steroole ei vaja *Acholeplasma ja *Asteroplasma. Neil mükoplasmadel, kel steroole membraani ei lülitata, on membraanis karotinoidid, mis tugevdavad seda. Osadel mükoplasmadel on membraanis lipoglükaanid, mis meenutavad ehituselt lipopolüsahhariide, kuid lipiid A puudub neis
ei anna täielikku pilti. Esmalt taibati, et string on vaid selliste objektide klassi üks liige, mille ulatuvus ei piirdu ühe mõõtmega. Paul Townsend, kes kuulub Cambridge'i ülikooli rakendusmatemaatika ja teoreetilise füüsika osakonna liikmete hulka ja kes on selliseid objekte palju ja põhjalikult uurinud, andis neile nimetuse ,,p-braanid"3. p-braani pikkust saab mõõta suundades, mida on arvuga p võrdne hulk. Nõnda on p = 1 braan string, p = 2 braan on pind või membraan jne. (joon 2.7). Pole mingit põhjust eelistada stringi, mille p = 1 teiste võimalike p väärtustega stringidele. Pigem tuleks omaks võtta p-braanide demokraatia põhimõte: kõik p-braanid on Joon. 2. 7 loodud võrdseina. Kõik kümne- või üheteistkümnemõõtmeli- p braanid sed p-braani on leitavad supergravitatsiooniteooria võrranditep braanid on objektid, millel on p ulatust. Erijuhtudeks
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill- müofilmandites(peenemad,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui lihas tõmbub kokku, siis peenemad hakkavad arkomeeri ulatuses teineteisele lähemale. Tulemusena jämedate osa läheb järjest väiksemaks ja peenemad kaovad ära. Lihaskiud. Koosnevad srkolemm-lihaskiu ümber olev elastne membraan, mille sisemuses on sarkoplasma. Sarkoplasma. Sarkoplasmaatiline maatriks-vedelik, milles on lahustunud kõik lihase jaoks vajalikud ained. Kutsutakse esile erinevate ainete tulemusena. Lihase glükogeen, rasvatilgad, ioonid, keemilised ained. Sarkoplasmaaatiline retiikulum- abistav süsteem, kuhu on koondatud need ained, mis kutsuvad esile maatriki koondamine. Kotikesed-kaltsiumi, toruksed-mida mööda toimub ärritus. Kui on kotikestes kinni(kaltsium), siis on liiges lõõgastunud. Lihaskiud
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
nimetatakse osmootseks rõhuks. Osmootne rõhk p – on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimist lahusesse läbi membraani. 65. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Osmoosi korral difundeerub lahustunud aine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kahte erineva kontsentratsiooniga lahust. Oluline on teada, et eeskätt difundeeruvad läbi membraani vee molekulid, kuna need on väiksed ja membraan neid oluliselt ei takista. Seega toimub osmoos suunas, kus vee molekulide tihedus on väiksem ehk madalalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Osmoos on iseeneslikult toimuv füüsikaline protsess, s.t. süsteem ei vaja selleks energiat lisaks. 66. Millised tegusrid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku? =CRT C-molaarne kontsenratsioon R-gaasi konstant T-absoluutne temperatuur
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I arvestuseks 2017 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud monomeeridest (nukleotiididest). Nt nukleiinhapped. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri bioploümeere nukleiinhappeid (DNA, RNA). Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest(adeniin, tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate läm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
