Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa
Talle allusid kiriklikult Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Saare-Lääni piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast. Selle pealinnaks oli algselt Vana-Pärnu, hiljem Haapsallu. Tallinna piiskop omas ainult vaimulikku võimu. Võõrvõimud ja maa põlisrahvas maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja jätsin mõned õigused. Jäi püsima Muinas-Eesti kombe- ja tavaõigus. Kohtus olid maarahva esindajad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud, kes kuulutasid tavaõigustele tuginedes välja otsuse. Suurimasse sõltuvusse langes Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi. Saaremaa säilitas olulisel määral iseseisvuse. Peale Saule lahingud vabastasid saarlased oma maa, aga 5 aastat hiljem alistati nad uuesti ja nad pidid uuesti vastu võtma ristiusu. Nad siiski säilitasid oma poliitilised õigused. Liivi ordu kaotus 1260. a. Durbe lahingus tingis 1261. a. Saaremaa metsiku
koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus.
lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela. Kolmandaks pingeallikaks kujunesid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist ning Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk. (www.htg.tartu.ee) 1917. a-l kujunesid välja mitmed Eesti poliitilised erakonnad. J. Tõnissoni Eduerakond sai endale uue nime: Eesti Demokraatlik Erakond. Eraldi asus tegutsema Eesti Maarahva Liit, mis varem koosnes Eduerakonna dissidentidest. (Raud 1991: 90) Uute parteidena kujunesid veel ka Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis. Täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamat. Hiljem asendas teda Konstantin Päts. (www.htg.tartu.ee)
Ajalugu 30.03/12.04.1917 kinnitas Ajutine Valitsus Eesti Omavalitsuse Seaduse, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · keskvõimu kõrgemaks kohapealseks esindajaks (kubermangukomissariks) sai Jaan Poska; · valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev ja moodustati täidesaatev organ Maavalitsus. Suvel 1917 kujunevad poliitilised erakonnad: · Maarahva Liit (suurtalunikud); · Demokraatlik erakond (Lõuna-Eesti talunikud ja intelligents); · Tööerakond (linna keskkihid); · ! Suurimaks parteiks Eestis oli aga VSDTP (üle 7000 liikme aug. 1917), mis näitas enamlaste suurt mõju. 20.05.1917 anti luba Eesti rahvusväeosade moodustamiseks, mille tulemusel loodi Eesti diviis (ülem Johan Laidoner). Oktoobripööre enamlaste võimuhaaramine Vene riigis 1917. a. novembris (vkj oktoobri lõpus, Eestis 23.-25
Leiti, et Eesti aarelinnade ning külade välisilme jätab palju soovida. Kodukaunistamiskampaania kõige suuremaks saavutuseks kujunes elumajade ja kõrvalhoonete laialdane värvimine. Maal püüti just maanteede äärseid maju värvida ja igas mõttes korda teha. Riik toetas jõudumööda odava värviga ja muulgi viisil. Kodukaunistamiskampaania juhid pidid tunnistama, et edu oli visa tulema. Takistuseks oli ainult vaesemate kihtide rahapuudus. Maarahva ja äärelinnade elanike ilumeel polnud ka vajalikul kõrgusel. Kõigele vaatamata muutus Eesti mõne aastaga palju kaunimaks ning pikema aja jooksul oleks enamik kodusid muudetud ilusaks nii väljast- kui seestpoolt. 1935. aastal alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti, et äride raamatupidamine ja kirjavahetus oleks eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. See aasta kuulutati raamatuaastaks. Niiviisi
kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hakkasid saksa pastorid ka eesti kooride ühiskontserte organiseerima. Alguse tegi
Tallinna Teeninduskool Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri arengut. Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................2 Rootsi aeg ............................................................................................... 3 Eesti haldusjaotus Rootsi võimu all ................................................................. 4 Talupoegade ja linnaelanike olukord Rootsi ajal .................................................. 5 Muudatused eestlaste usuelus ........................................................................6 Eestikeelse hariduse algus ............................................................................ 7 Kokkuvõte ........................................................
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 16.mai 1819. a. 13. juuli 1890. a. (Referaat ajaloost) Maria Kaare, 5 c klass Juhendaja: Tuuli Hiiesalu Tartu 2006 2 Sisukord Jannseni elukäik lk 3 Jannsen Pärnus. "Perno Postimees" lk 5 Jannsen Tartus. "Tartu Postimees" lk 7 Kasutatud materjalid lk 11 3 Jannseni elukäik. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mail 1819 aastal Vana-Vändra vallas, kui Vana-Vändra mõisa möldril ning Tõrvaaugu kõrtsimehel Adol ja tema naisel Mallel sündis poeg, kelle nimeks pandi Jaan. Priinime Jensen sai ta paari aasta pärast. Kui ta 23-aastas...
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusroma...
Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. *Talupoeg oli isiklikult vaba, tal oli oma maa ning kasutada oli tal ka osa küla ühisvaldusest. Talumehel oli õigus kaubitsemiseks. 14.- 16. sajand Peale Jüriöö ülestõusu, mis toimus aastail 13431345, karistati talurahvast laialdaselt ning aina vähenema hakkas feodaalide arvestamine talupoegade õigustega. Jüriöö ülestõusu eesmärgiks oli maarahva vastuhakk sakslastest ja taanlastest võõravallutajatest ning ka muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemiseks. Ülestõus leidis aset nii Põhja- kui ka Lääne-Eestis. 14. sajandi lõpus hakati võtma trahvi talupoegadelt, kes omavoliliselt lahkunud olid, sõnakuulmatuse korral hakati aga kasutama füüsilist jõudu, k.a. sõjalis jõudu. Kui 15. sajandil hakati Lääne-Euroopas tundma suurt huvi Eestimaa teravilja vastu,
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu......................................................................................4 Looming.......................................................................................6 Perno Postimees ehk Näddalileht.........................................................7 Eesti Postimees ehk Näddalaleht..........................................................8 ...
jalad oli lahti saanud, munk tahtis aga, et villu tal põgeneda laseks, kuid villu ei olnud sellega nõus. Villu hakkas munka kolikambri poole tagasi lükkama, kuid ta ei suutnud munka sammugi paigast liigutada. Munk haaras äkitselt sepa jämeda keha ümbert kinni ja surus teda nii kõvasti enese kaissu, et Villu kondid raksusid ja ta hing rindu kinni jäi. Nüüd sai Villu aru, et ta munga jalge ees lamas, mille peale munk talle ütles, et nõnda on maarahva paremad jõud ikka isekeskis tülitsenud. Villu päris, et kas sa oled ka siis maamees, et sa ei saa ju maamees olla kui sa munk oled. Vastati , et ma pole munk , ma olen Tasuja. Villu silmad olid pärani, ta tõusis istukile ja ei suutnud uskuda. Munk ütles, et jah ma olen see mees, kelle ainus mõte on võõrast kurjust nuhelda ja oma rahvast vabaks teha. Nüüd sai Villu aru , et tegemist on tõsiselt Tasujaga. Tasujal oli plaan hakata kahe riigi vastu ja vabastada eesti talupojad
Parts) · valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid + · kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6
mitmete valitsevate rahvaste aegade läbi, samal kohal, kus töötab praegugi (Kloostri tänav), ehk küll käesoleval ajal koolina ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimetusega. Tartu gümnaasium muudeti 1632. aasta 30. juunil Gustav Adolfi poolt alla kirjutatud otsusega ülikooliks. Ülikoolil on tulnud selle aja kestel töötada ka Pärnus (1656-1710) ja olnud kohapeal täiesti suletud tegevuses, kus töötas vaid ülikooli surrogaat (asekool) Järvamaal Albu mõisas, mõisnikele. Maarahva lastel oli ülikooli pääsemine võimatu. Sama kehtib gümnaasiumide kohta, mis loodi Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Kuid ka küladesse tekkisid koolid ning kodudes hakkasid inimesed õppima lugemist. Eestlased jäävad igavesti võlgu eriti ühele mehele, Risti ja Harju-Madise pastori pojale Bengt Gottfried Forseliusele. Forselius pani aluse eesti kiriklikule rahvakoolile kirjaoskuse levitamisele ja koolmeistrite koolitamisele. (Tartu lähedal töötas B. G. Forseliuse Õpetajate Seminar)
See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti 4 ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võis, pidi tulema rahumeelsest kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Eesmärgiks nimetas ta rahvast sellelt tasemest, kus ta asus, harida ja edasi viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust omandama ja talusid
Sõnal jõul, on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. ,,Talistepüha" on levinum Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on nimetatud viimaseks jõuluks, sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks 2. Veebruaril kui on küünlapäev; pudrupäev. Tähendus Jõulud tähendasid eestlaste jaoks pühasid päevi, mil üks aasta hakkas lõppema ja teine algama.
Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Vene Ajutise Valitsuse toetusel õnnestus luua 1.Eesti Polk, mis kujunes tugevaks toeks eesti poliitikute järgnevateke ettevõtmistele. - Rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüslusi revolutsioonijõudude nõrgendamisega. Poliitiline areng Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitlised erakonnad Eesti Demokraatlik Erakond- J. Tõnisson-jõukad talupojad, linnakodanikud, intelligents Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot -Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus föderatiivse Vene riigi kooseisus. Sõjasündmused
kindla kooli. Ettevalmistuseks oli filosoofiateaduskond. Nii võetigi ülikooli suisa lapsi, teismeeas noorukid olid tavalised. Juba tollal viidi uute õpilaste vastuvõtmisel läbi veidraid ja lõbusaid tseremooniaid, millega uued akadeemilise pere liikmeiks võeti. Õppetöö peamisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Heade õpitulemuste eest võis saada stipendiumi. Tartu ülikoolis õppisid rootslased, soomlased ja sakslased. Kohaliku maarahva seast pärit tudengeist on kindlalt teada ainult üks lätlane. Eestlaste kohta kindlad andmed puuduvad, kuigi üks ülikoolis käinud tallinlane oli suure tõenäosusega eesti päritolu. Siiski leidus ülikoolis professoreid ja üliõpilasi, kes huvitusid maarahvast ja uurisid eestlaste ajalugu ja rahvakultuuri. 1638-Luteri kirik Eestis. Piiskop Joachim Jhering astus ametisse. Eestis hakati üles ehitama luteri kirikut. Kiriku üldine olukord oli Liivi sõja tagajärjel hull:
aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võis, pidi tulema rahumeelsest kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Eesmärgiks nimetas ta rahvast sellelt tasemest, kus ta asus, harida ja edasi viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust omandama ja talusid päriseks ostma, propageeris karsklust, andis nõuandeid
Tühja jutu tegija on käojaan. Pealekaebaja on kaebejaak, manguja on mukerjaan. Kiitlejat kutsutakse kelkants, jõudejaak, jõudejüri. Naljahammas on pulmajüri, naljamats, narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats. (Mäearu 2002: 3031) Ameti järgi nimetamine Eesnimelisi isikunimetusi on antud ka mitmetele ametimeestele ja -naistele. Mehenimedega on olemas karvajaagup 'harjusk', hulljaan 'noorsõdur', joodijüri 'arst või velsker', pillijüri 'pillimees', pindejüri 'lihtsõdur', tindijüri 'kantseleiametnik', torujüri 'torulukksepp', õlijüri 'autolukksepp', aabitsajüts või koolijüts 'õpilane', karjakusti 'karjapoiss',
aastal anti koos kaaslastega kohtu alla Stockholmis. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda ning temast sai Põhjasõja eelõhtul üks vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal. 6. Talurahva olukord (1) NB! mõisnikud olid valdavalt sakslased; mõisamaad omandanud rootslased enamasti elasid Rootsis, rentisid mõisaid esialgu Rootsi kuninga püüd maarahva olukorda parandada, ebaõnnestus rootsi talupojad vabad, parlamendis (Riigipäev ehk Riksdag) oma esindus Eestimaa kindralkuberner fikseeris 1645.a. sunnismaisuse ja pärisorjuse mõisapõldude kasv > kasvasid ka talupoegade koormised Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt "kuningate alamateks" Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest
november 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis Saksamaal. Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos Risti koguduse vaimuliku Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus rahvakoolmeistrite seminari (nn Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema aabits (ei ole küll säilinud, isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust ilmselt ilmus selline aabits 1685 või 1686. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi
S�ts -e S��m -u S��r -i S�de -me S�inas S�ina S�lg S�lu S�ra S�uk S�ugu S��sk S��se � ka �kotkas� Sygys -e Tabaja Taim -e Tali Talv -e Tamm -e Tarn -a Tart Tardu Tarvas Tarva Tarvet -u < �tarvas� Tasu Tasuja Tasulemb -e Teder Tedre Tee Tera Terane Terase Teras -e Terav -a Tihane Tihase Tiiu < �tihane� Tirk Tirgu Tirt Tirdi Tont Tondi Toom -e Tore -da Tugev -a Tugi Toe � NB: �ks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas Tuglas Tukla Tuhat Tuhande Tui Tuisk Tuisu Tuju Tujukas Tujuka Tukk Tuki Tuli Tule Tuline Tulise Tume -da Tunne Tunde Turges -e � lv. �sulg� Tutkas Tutka Tuul -e Tuuline Tuulise Tuur -a T�eleid -leiu T�hv -a � LE �tammet�ru� T�iv -u v. T�o � �t�otus�, �ohver� T�ivulemb -e T�ll -u T�lv -a T�mmu T�nn -i T�rges T�rksa T�rvand -i T�rvas -e T�si -se T�sine T�sise T�hn -i
pidid moekunstnikud produtseerima kostüüme nõukogude naise erinevatele inkarnatsioonidele: arstist ehitajani, õpetajast sportlaseni. Olulisimaid ülesandeid oli üle trumbata Lääne "vulgaarseid" moode; tõestada, et ka moekunstis on NSVL "planeedi eesotsas". Nendest reeglitest sai siiski tahtmise korral kõrvale hiilida ning selles võiski peituda Eesti NSV "Moealbumi" üleliiduline edu. Toitumine. Eesti majanduslik seis 1950- tel aastatel oli raske. Kõige raskemad maarahva elus olid 1949-1955-ndad aastad, kuna 1949.aasta märtsis toimus küüditamine ja sellele järgnes kolhoosidesse minek. Sel põhjusel ei olnud ENSV-s talurahvast, talud olid ühistatud ja maa riigistatud. Kohati elasid maal inimesed paremini kui linnas. Maaperedes olid säilinud loomapidamine ja köögiviljakasvatus. Endistes talumajades elavatel peredel oli lubatud pidada 1 lehm, 1 siga, mõni lammas ja kodulinde.
Püüti vastu seista ka siia levinud usuvooludele. Näiteks pietismile, mis levis siia Saksamaalt. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Kiriku taastamisele aitas kaasa ka kannatanud kirikuhoonete taastamine ja uute rajamine. Paranes ka pastorite haridustase. Rootsi aja lõpuks oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega ja olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles. Kõik see tõi kiriku lähemale ka talupojale. Koguduse majandusasjadega tegeles maarahva hulgast valitud vöörmündrid, kes valiti maarahva seast. Võitlus väärusuga: 17. sajandil oli luteri usk veel üsna tundmatu eestlastele. Ka juba keskajal segunes eestlaste muinasusundid katoliiklike tavadega. Kuna taolist rahva uskumisi peeti ebausuks hävitati mitmed ohverdamispaiku. Väärusuga seostati ka 1642. aastal talurahva rahutusi, mis leidsid aset Urvaste kihelkonnas Osulas. Seda sündmust on nimetatud ka Pühajärve mässuks.
- Tänapäeva seisukoht (Ligi, Tarvel, Kahk): Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes 1550-1650 - Sunnismaisus (alates 15.saj): 1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus talupoeg ei tohi elukohta vahetada 2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga - Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja millal see siin kujunes?? - Teised maarahva kategooriad: 1. Vabatalupojad 2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4. Linnadesse ärajooksnud Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine varauusajal: 1. 1558-1721: Saja-aastane sõjaperiood ja Suur-Rootsi ajastu - Vana-Liivimaa riigimoodustise lõplik likvideerumine 1561 - Kohalik eliit pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel A
rajati 1220. aastate lõpul 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi need esialgsed kloostrid ei jäänud püsima, ei loobunud ordu keerulistest poliitilistest oludest hoolimata misjonitegevusest Liivimaal ning alates 13. sajandi keskpaigast tegutsesid Tallinna ja Riia dominiiklaste kloostrid juba järjepidevalt. 1300. aasta paiku jõudsid dominiiklased kloostri rajamiseni ka Tartus.. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed, sest isegi kui missat peeti ladina keeles, jutlustati alati eesti keeles. Poolehoiu teenisid nad ka oma apostelliku vaesuse põhimõtte tõttu.(mõlemad,nii frantsiskaanid ja dominiiklased) Hilisematel sajanditel muutusid küll ka kerjusmungaordud jõukamateks, ent 13. sajandil eristas rõhutatud vaesus ja kasinus neid selgelt mitmetest vanematest rikastest ja vähem range elukorraldusega ordudest.
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste j...
Teised Liivimaa kloostrid püsisid valdavalt 16. sajandi teisel poolel puhkenud Liivi sõjani, Tallinna naistsistertslaste klooster koguni 17. sajandi kolmanda kümnendini. Mil viisil ja millises tempos kulges luterliku kirikukorralduse juurutamine maal, on halvasti jälgitav. Tõenäoliselt ei toimunud suuremaid muudatusi enne sajandi lõppu. Erinevalt Saksamaast ei toonud reformatsioon Liivmaa talupoegade seas kaasa ka mingit reaktsiooni. Paganlik-katoliikliku sünkretismi jooned püsisid maarahva uskumustes visalt pea kogu uusaja vältel. Oma osa oli selles 1558. aastal puhkenud Liivi sõjal, mis hävitas esimese hapra luterliku kiriku struktuuri maal ning katkestas seal igasuguse regulaarse hingehoiutöö. Kokkuvõte Eesti keskajast. Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558- 1629). Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM JOHANN VOLDEMAR JANNSEN referaat 10b klass Juhendaja: õp. Aida Tender Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 Elulugu.....................................................................................4 Looming.....................................................................................7 Perno Postimees...........................................................................9 Eesti Postimees..........................................................................11 Eesti esimene üldlaulupidu............................................................13 Kokkuvõte................................................................................15 Kasutatud kirjandus.....................................................................16 SISSEJUHATUS ...
rahapuudus, siis andis riik aadlile järele ja läänistas järjest rohkem mõisaid. Taani · Poliitika Taanile kuulus Saaremaa. Aadlile kinnitati endised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, kuid tema mõju oli väiksem. Riik teostas reduktsiooni (võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mis omakorda jagunesid vakusteks. · Talupoegade olukord Olid vakusekohtud, kuhu kuulusid ka maarahva esindajad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. Rootsi aeg 1561 algas PõhjaEestis Rootsi võim. 1583 Pljussa vaherahu, millega tunnistas Venemaa Rootsi võimu Eestis. 1629 Altmargi vaherahu, millega läks mandri Eesti Rootsile 1645 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile ·Halduskorraldus PõhjaEestis oli neli maakonda? Eestimaa kubermang, LõunaEesti 2 maakonda? Liivimaa kubermang, Saaremaa. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner.
kaks muna, kuid enamasti koorub poeg ainult ühest. Teine muna ei pruugi olla viljastatud ning esineb ka vennatappe ja muid õnnetusi, mis ühele poegadest saatuslikuks saab. Ta on üpriski haruldane lind, keda arvatakse Eestis olevat 30-35 haudepaari. Ta on levinud põhjapoolkera metsades ja metsasteppides, kuid teda on nähtud ka mägedes. Eesti paikadest on ta levinud Alutagusel, Aegviidus ja Alam-Pedja loodusmassiivides. Kanakull (Accipiter gentilis) Kanakulli peetakse maarahva kõige vihatumaks linnuks. Ta on umbes ronga suurune lind, kelle kehapikkus on 50-60 cm, millele lisandub veel 30-80cm tiivapikkust. Kanakulli kehakaaluks on 700-1500g ning emane on isasest tunduvalt suurem. Linnu keha alumine pool hele või kreemjas koos tumedate ristvöötide või- triipudega. Ta keha ülemine pool on pruunikashallide või helepruunide sulgedega. Kanakulli saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud.
Pisuhänd, mille tõeliseks autoriks oli Piibeleht. Lõpuks tuli ikkagi välja, et Ludvig ei kirjutanud raamatut, mille peale Vestman ja Matilde olid Ludvigi peale natuke solvunud ja pettunud. 11. Autorist Mõnda eluloost Mõnda eluloost Eduard Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. Näidendid "Tabamata ime" (1912), "Pisuhänd" (1913) ja "Side" (1917) kujutavad sajandialguse kultuuritõusiklust, ärimoraali. Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Kirjandusliku tegevuse eelduseks oli loomupärane anne, mis avaldus juba saksakeelseis koolikirjandeis ja paaris eestikeelses katses
Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. 5 Köler ja Eesti Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Peale poliitikamehe oli Köler ka Eesti rahvuskultuuri eluõiguse eest võitleja. Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja
I teooria: rahvas ja ülikud olid võrdsed – rikkam kiht on kui jõukamad talupojad. II teooria: arheoloogid väidavad, et muinasajal oli varanduslik ebavõrdsus suur. Rikkaid suurmaaomanikke võidi nimetada kuningateks. Põhiosa moodustasid talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Külad jagunesid maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Ühel ülikul oli 2-3 vakust. 2) Maarahva usk. Reformatsioon (Õ lk 78-81) Keskajal püüti luua kristlik keskkond ja eeldati, et rahvas muutub ise kristlikuks. Kirikud ja kabelid olid rajatud muistsetele pühapaikadele. Rahvas austas salaja oma hiisi, puid ja allikaid, kuid tõid ohvreid ka kirikule. 1517. aastal algatas Martin Luther usupuhastuse ehk reformatsiooni. Liivimaal 1523. 1524. pildirüüste – kirikutesse tunginud rahvamassid purustasid kraami. Järgmisel
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid.........................................................
2. Rahvakirjandus a. Katsed koolikohustuse kehtestamiseks Liivimaal: · 1739 kooli need lapsed, kes kodus lugemist selgeks pole saanud. · 1765 rahvakoolid rajada suurematesse mõisatesse. · 18. saj. lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 50% talurahvast, Eestimaa kubermangus vähem. 3. Eestikeelne kirjasõna a. Peamiseks endiselt usukirjandus: · 1739 Piibli esmatõlge Jüri kirikuõpetajalt A. T. Helle'lt b. Maarahva kalendrid c. Ajakirjanduse algus A. W. Hupeli ja P. Wilde ajakiri "Lühike õpetus" (1766- 1767)
Eestlaste maa ühendati esmakordselt üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks, keskus Tallinnas, kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks eesti keel, vallandati hulk vene ametnikke, Maapäev võttis otsuseid vastu Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised mai lõpus andsid enamuse sots parteridele nagu esseerid, vähemlased, Tööerakond, Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond, Pätsi Maarahva Liit. Maapäeva etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Eestlaste iseseisvustaotlus jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri parem- ja pahempoolsed. Enamlased olid Eestimaa vastu. Enamlaste riigipööre 1917 otsustasid vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise valitsuse kukutada. Tema plaani kohaselt tuli mõnes paigas juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jne.
olnud kohustuslik. Keskaegsed linnad Keskajal Eesti ajadel kujunenud 9 linna,:Tallinn,Tartu, Narva, Haapsalu ,Viljandi, Uus Pärnu ,Vana Pärnu, Rakvere,Paide Hansa liitu kuulusid Tln, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu nendest. Kõige tähtsam oli raad-nö linnavalitsus, kuhu kuulusid raehärrad. Bürgenmeistrid nö juhatuse liikmed. Raadi kuulus ka sündik, kes tundis seaduseid.Linnafoogt raes esindaja(maahärra esindaja) Eesti aladel sõjaks maarahva ja feodaali vahel ei läinud aga see kelle maa peal linn asus , temal oli ka esindaja raes ehk linnafoogt. Tallinnas oli raes linnafoogt Taani kuninga esindajaks jne. Keskaegne Tallinn oli jaotatud kahte otsa.Linnafoogt elas Toompeal. Oli Ülemine linn kus elas linnafoogt ja aadlikud (feodaalid ja aadlikud) Toompea oli erladi eraldatud linnamüüriga ja teine oli All.linn, kus oli raad ja elasid ülejäänud inimesed (kaupmehed, käsitöölised jne)Omavahel väikesed tülid.Piirati inimeste
laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel
· KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted · ETNOLOOGIA - Maarahva ehitistes, kommetes, esemetes jm võib olla säilinud veel mitmeid elemente, mis ulatuvad muinasaega · RAHVALUULE - Rahvaluules esineb sageli vanu pärimusi. 1 Eesti ajaloo periodiseering protsentides 1.2.KIVIAEG EESTIS · MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. V at e.Kr.) Arheoloogiline kultuur- Sarnaste muistete rühm, mis peegeldab selle ala elanike
valitsusvägede vastu. 1973 nimetati ta Iraagi relvajõudude kindraliks. Saddamil raskendas võimu kindlustamist pärast 1968. aastat Iraagi ühiskonna jagunemine etniliselt, usuliselt ja keeleliselt erinevateks leerideks, kes olid omavahel vaenujalal. Need olid araabia sunniidid, kurdi sunniidid ja araabia siiidid. Ühiskonda lõhestasid veel hõimudevahelised konfliktid, ilmalike natsionalistide ja religioossete fundamentalistide vaheline konflikt ning konflikt hõimudeks koondunud maarahva ning linnarahva vahel. Saddami valitsuse võimubaasiks olid keskklassist ja töölisklassist araabia sunniidid riigi keskosas, kelle vaated on natsionalistlikud ja modernsed. Ent nemad moodustavad kõigest ühe viiendiku Iraagi elanikkonnast. Ba'ath 'i teise valitsemise ajal oli tarvis tõsta elatustaset, et tagada stabiilne võim konfliktidest lõhestatud riigis. Uus reziim tegeleski moderniseerimisega ning kujundas
1892 muudeti õppetöö venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi Ülikool. Haridusreform-kehtestati 4-astmeline ühtluskool:1)maal vallakoolid, linnas elementaarkoolid. 2)kreiskool-igas linnas. 3)gümnaasium-tlnas ja Tartus. 4)ülikool- Tartus. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 tartusse Elementaarkooli õpetajate seminar.Valgas hakkas tegutsema Janis Cimze seminar. 19saj keskel hakati üle minema koolisunduseke. 1880-ndateks saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemis ja vähemalt 30-40% lugemisoskus. Eestikeelne kirjasõna-19saj Ip muutus valitsevaks ilmalik kirjandus-peamiseks levitajaks kalendrid.1806 ilmus 1. eestikeelne ajaleht-"Tarto maa rahwa näddali-leht" 20- ndatel andis Otto Wilhem Masing näddali-lehte välja. 1848-49 andis Kreutzwald välja ajakirja "maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".1857 Jansen-"perno postimees". Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür. Krjakeele levik
Jaan Kross "Keisri hull" väga põhjalik kokkuvõte Jaan Kross "Keisri hull" Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi -...
sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a. loodi riigi kulul juurde kolme õpetajaga elementaarkool e. klassikakool. Seal õppisid eesti, soome ja läti noorukid
Ning Saksamaa on samuti igati ettearvatav koht ida prostituudile ta ei lähe ju Hispaaniasse või Rootsi! Ka Ingel on klisee. Alustades juba ta nimest. Jah, raamatus on tegu rivaalist õe kirjeldusega, kes ehk liialdab oma õe täiuslikkust, ent ,,faktid" kinnitavad seda samuti. Teiste tegelaste lausutud arvamused, autasud. Ingel on ingellikult täiuslik naine, pikad blondid juuksed palmikusse punutud ja põll ees, nagu üks õige maarahva idüllist välja astunud Linda ema muiste. Nimedest rääkides on sama hoolikalt leitud nimi ka Truu mis on küll pigem iroonia, sest selle neli kandjat raamatus on kõike muud kui truud ( Aliide, Martin, Talvi, Konstantin). Ent samas jäävad nad truuks mingisugule arusaamale, mingisugusele usule, isegi kui see ei ole laiemas mõttes midagi nii heroilist ja püha kui ,,truudus". Nimest Ingel on aimatav inglise keeles angel ning Truust true
Palju mõjutab Eesti kultuuri immigrandid, kes tulevad tööle, õppima jne. Kindlasti tekib tulevikus küsimus keelte suhtes, kas eesti keel saab Euroliidus ametliku keele või lepingukeele staatuse? Paljusi keeli ei suudeta juba praegu tõlkida. Hetkel toimib vabatahtlik keele ja kultuuri angloseerumine, mida paraku ka infotehnoloogia areng toetab. Kas üldse tasub raha raisata eestikeelsetele aabitsatele? Võib-olla loobuda üldse sellest maarahva keelest? Selge on aga see, et Euroliidu esindajate juba praegune aktiivne huvi meie kodakondsus- ja keelepoliitika "täiustamise" vastu võib pikemas perspektiivis suurendada üldlevinud hirme rahvusliku iseolemise ja eesti kultuuri kadumisest. Samuti on aeg näidanud, et võõramaalsed, kes on Eestisse elama asunud, ei suuda meie kombeid ja tavasi omaks võtta. Seejärel hakkavad nad oma kultuuri n-ö peale suruma, mis põhjustab jällegi lahkhelisi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
