Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine (7)

4 HEA
Punktid
Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine #1 Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine #2 Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 718 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nazz89 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Uus ärkamisaeg ja taasiseseisvumine

8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Ajalugu
thumbnail
12
odt

Eesti taasiseseisvumine

Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Eesti ajalugu
thumbnail
6
odt

Eesti vabariigi presidendi ja L. Meri elulugu , EV iseseisvumine ja taasiseseisvumine

Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald ­ 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn ­ 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992­2001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001­2006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9.

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine

Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine - sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvumine toimus 24. veebruaril aastal 1918. Sellel aastal kuulutati välja iseseisvusmanifest. Eesti taasiseseisvumine toimus 20. augustil aastal 1991. See toimus rahumeelselt tänu Nõukogude Liidus alanud perestroikale ja Ülemnõukogu vastuvõtt otsusele, et Eesti on nüüd iseseisev riik. Nendel kahel tähtsalt Eesti sündmusel on sarnaseid, kui ka erinevaid külgi. Mis on Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasusteks ja erinevusteks? Eesti iseseisvumisel võideldi korraga mitme võimsa välisvaenlasega, kelleks osutusid Nõukogude Venemaa ning Saksamaa. Nii jõudiski olla Eesti rahulikult ainult üks päev iseseisev, kuna järgmisel päeval tungisid sisse juba Saksa sõdurid, kes okupeerisid Eesti. Saksa okupatsioon kestis 1918. aastal veebruarist novembrini. Siis kukutati Saksamaal

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti taasiseseisvumine

majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk ­ sotsialismi parandada ja täiustada ­ tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast ­ Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel

Ajalugu
thumbnail
3
docx

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE

Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti

Ajalugu




Kommentaarid (7)

kristiii- profiilipilt
kristiii-: väga mahukas, lihtne ja ülevaatlik materjal :)(Y)
21:43 14-04-2009
Liiiiiiiiiis profiilipilt
Liiiiiiiiiis: Kasulik ja hea materjal referaadi koostamiseks!! :)
20:44 18-11-2011
Tuumatehnik profiilipilt
Tuumatehnik: supersupersuper, aitas palju
22:02 22-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun