Jõulud - referaat (1)

TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM
JÕULUD
Referaat
Tartu 2008
SISUKORD
Mis on jõulupüha? lk 3
Pühade ajalugu
Jõulud välismaal
Jõulud Austraalias
Jõulud Ameerikas
Jõulud Inglismaal lk 4
Eestlaste jõulud
Tähendus lk 5
Kombestik
Jõulutoidud lk 6
Maagilised toimingud
Meelelahutus
Uusaastakombestik lk 7
Kasutatud kirjandus lk 8
Mis on jõulupüha?
Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste jaoks on see Jeesuse sünnipäev ning kolmandate jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sünnipäeva tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik.
Pühade ajalugu
Paljudes maades tähistatakse 25. detsembril jõule. Protestandid ja Rooma katolik kirik peavad jõuleteenistusi samuti 25. detsembril. Bütsansi kirkud ja õigeusu kirikud tähistavad jõule 6. või 7. jaanuaril. Tuhandeid aastaid on olnud sellel aastaosal erinevaid rituaale ning pidustusi.
Jõulud on Jeesuse sünnipäeva tähistamine. Kirstlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes saadeti taevast maad päästma. „Jõulujutt“ räägib Jeesuse sünnist ühes Petlemma tallis, sellest kuidas inglid kuulutavad karjastel, et Jeesus on sündinud ning sellest, kuidas Targad külastasid talli ja pakkusid vastsündinud lapsele kingitusi.
Rooma almanahh kinnitab, et 25. detsembril tähistai jõule ka 366 e.K.r, kuigi kirikud lõid sellise jumalateenistuse ligikaudu 600 aastat hiljem.
Usutakse, et kuupäeva valikut mõjutas põhjapoolkeral olev talvine pööripäev ning iidsed paganlikud ritualid, mis kattusid pööripäevaga. Need rituaalid hõlmavad Vaikuseperioodi, mida tähistati Kreekas ning Saturnaaliat, mida tähistasid Roomlased . Sellel ajal pidutseti, vahetati omavahel kingitusi ning orjad said siis mõni aeg puhata .
Jõulukuusk on osa pikaajalisest traditsioonist, kus püüti talvel tuppa tuua natukene rohelust. Mujal maailmas (Ameerikas, Austraalias, Inglismaal) on ka väga populaarne puuvõõrik, mis on samuti talvel roheline. Veel usuti , et astelpõõsa oks ukse kohal peletab kurja eemale. Puuoksade kojutoomist on täheldatud esimesena almanahhides aastal 1494. 1600-ndate aastate kohta on tehtud märkemeid, et sel ajal kaunistati kuusepuid tubades õuntega.
Jutud jõuluvanast ( Santa Claus ) pärinevad legendide põhjal, mis ümbritsevad tagasihoidlikku ning alandlikku Püha Nikolast (Saint Nicholas), kelle pidipäeva pühitsetakse 6. detsembril. Püha Nikolas oli neljandal sajandil piiskop, kellest sai laste kaitsepühak. Saksamaal ja Poolas poisid riietusid piiskoppideks ja kerjasid almuseid vaeste jaoks. Hiljem Kristuse lapsed ( the Christkindlein ) ütlesid, et nad on saadetud Nikolase poolt. Püha Nikolast ( Sant Nicholas ) hakati tundma jõuluvana ( Santa Claus) nime all.
Jõulud välismaal
Jõulud Austraalias
Varajane suvkuumus mõjutab jõulude tähistamist Austraalias palju. Paljud austaallased veedavad jõulud väljas: olles päev läbi rannas või suunduvad matkama pikemaks ajaks, et murda jõulupüha tähistamise aega. Välismaallastele, kes on jõuluajal Sydneys, on saanud Bondi ranna külastamine traditsiooniks. Seda külastab jõululaupäeval ligikaudu 40 000 inimest.
Alates 1937. aastast tähistatakse seal jõuluõhtut jõululaulude tseremooniaga, kus süüdatakse palju küünlaid. Sellele pani aluse raadiodiktor Norman Banks . Nüüdseks on sellest saanud rahva ühine väliüritus, mida tähistatakse Melbournis iga aasta.
Jõulud Ameerikas
Ameerika traditsiooniline jõuluõhtusöök on röstitud kalkun juurviljade ja kastmega. Magustoiduks on magus puding brändi kastmega või kõrvitsa pirukas .
Ameerikas on teadu pärast väga suur ning seal on palju erinevaid osariike ja piirkondi. Selle tõttu esineb ka jõuluajal erinevates piirkondades selle tähistamisel iseärasusi.
Alaskal viivad tüdrukud ja poisid posti ostas olevat tähte uksest-ukseni. Nad laulavad jõululaule, mille peale nad kutsutakse tuppa einele.Uksepealsed on kaunistatud ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks.
Washingtonis süütab erakordse jõulupuu tuled suure tseremoonia saatel president .
Bostonis on jõululalulude laulmine üheskoos väga populaarne. Lauljaid saadavad tuhanded kellukesed.
New- Orleansis toimub tänavatel suur paraad . Paraadi keskel on härg, kes on kaunistatud astelpõõsa okstega ning kelle sarvede otsas on paelakesed.
Arizonas peetakse Mehhikoo rituaali Las Posadas. Rituual seisneb selles, et erinevad perekonnaliikmed näitlevad Maarjat ja Joosepit, kes otsivad endale öömaja. Nad käivad kodudest-kodudesse ja näitlevad, seal juures vaatavad üle üksteise kodud .
Havail algavad jõulud jõululaeva saabumisega, millega saabub ka jõuluvana.
Jõulud Inglismaal
Inglismaal olid 12 päeva jõululaupäevast kolmekuningapäevani üldise pidutsemise aeg, kui rikkad vaesemaid kostitasid. Nii peeti jõulusid 16.–17. sajandini, kui puritaanide mõjul pühakute päevi ja pühi keelustama hakati. 18. sajandist ja 19. sajandi algusest on vähe teateid jõulude kohta, eeskätt on teada, et vaestele jagati raha, helistati kirikukellasid, söödi ja lauldi rikkalikult. Sellele perioodile jäi ka hulk traditsioonilisi külaskäike, sanditamine, Tahma- Tooma valmistamine jm kombed. Põllutöödega oli vaheaeg, oli tavaks koguneda ülikute majapidamisse, tava kostitada esinejaid muutis need teretulnuiks.
Inglismaale levis kingituste tegemise ja jõulupuu alla panemise komme ilmselt nii kuningliku abielu kui ka turismi kaudu. Erinevad varasemad (jõululaulud, lihapirukad, võõrikpuuoks, naabrite võõrustamine) ja uued (kingid, ilutulestik, kalkunipraad, kaardid, jõulupuu, jõuluvana) jõulukombed juurdusid lõplikult alles Teise maailmasõja järel. Sellele aitas kahtlemata kaasa kaubandus – reklaam, klantsajakirjad, tööstuse huvi postkaartide ja mänguasjade tootmise vastu. On tähelepanuväärne, et kõik uued elemendid on ilmalikud ; ainus religioosse taustaga komme on almused.
Eestlaste jõulud
Otseseid andmid selle kohta, kuidas muistsed eestlased jõule tähistasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid.
Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud , talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõnal jõul, on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. „Talistepüha“ on levinum Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine ) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on nimetatud viimaseks jõuluks, sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks 2. Veebruaril kui on küünlapäev; pudrupäev.
Tähendus

Jõulud tähendasid eestlaste jaoks pühasid päevi, mil üks aasta hakkas lõppema ja teine algama . Maa pööras ennast valguse, toidu, soojuse ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnut omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.
Kombestik

Jõuludeks koristati kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, siis tuli ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõuujõulukroone ja –krassasid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulisi küünlaid. Hädapärast ajas ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on ka tehtud viieharulisi küünlaid. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu mjajapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.
Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud.
Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina – usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema.
Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks.
Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla – kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides .
Jõulutoidud

Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea ), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad , keedetud oad, herned , naerid, kala ja või.
Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.
Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.
Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluöösi tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata.
Maagilised toimingud

Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid . Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad peale pühi põletada.
Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste . Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele. Tõrjeks kurja vastu pandi raudesemeid lauta või talli, tõmmati rist laudauksele, suitsutati kariloomi. (Nõiad omakorda käisid võõraid lambaid niitmas.) Rist tehti peaaegu kõigile esemetele, leivale, toitudele, loomadele ja viljale, samuti tööriistadele - seda kaitseks kurja vastu.
Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat.
Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni.
Aknad tuli kinni katta , et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid .
Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere lammaste niitmine , tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat..
Meelelahutused
Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg
Uusaastakombestik
24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. Saun pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Oldi kodus oma perega. Südaööst, kui algas uus aasta, võisid poisid ja mehed minna küla peale head uut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuli külla naisterahvas , pidi talle meeste püksid kaela viskama – siis ei kaduvat õnn kodust ära. Uue aasta öösel või hommikul viskas peremees kaevu soola ja tõi sealt vett. Vesi valati kaussi ning selle põhja pandi nuga ja midagi hõbedast. Peremehest alates pesid kõik seal nägu - see pidi hoidma inimest uuel aastal haiguse ja kõige kurja eest. Uue aasta juurde kuulus ka õnnevalamine ja igasugune ennustamine.
Kasutatud kirjandus
[1] Vikipeedia,2008:Jõulud,http: //et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud
[2] American Christmas,http: // www.santas. net/americanchristmas.htm
8