Eesti iseseisvumine ja vabadussõda (4)

Ajalugu
AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA
Eesti 1917 aastal.
1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon , mille tulemusel toimus võimuvahetus :
a) Kukutati keisri võim
b) Võimule tuli Ajutine Valitsus
Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska .
Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks
autonoomia .
26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon .
Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st.
a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks.
b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska.
c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu.
d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus .
e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte.
Millised olid pingete allikad Eestis ?
a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis( muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda)
b) Töörahva nõukogu üritas oma võimupiire laiendada.
c) Rahvuslikud vastuolud ( vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki aru saada eestlaste rahvuslikest sihtidest)
Esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit ..
I maailmasõja sündmused Eestis, mis mõjutasid Eesti poliitikute tegevust olid:
a) Augustis 1917.a. Venemaa võimuvahetus.
b) Sept.-okt. 1917.a. Enamlaste võimuvõtt.
Miks kasvas enamlaste ( bolševike ) populaarsus ?
Nende edu põhines vastutustundetul demagoigial, sõda talunud rahvast paelus loosung „Maha sõda“, maakehvikuid paelus maa ümberjagamise lubadus, neid rahastas Saksamaa.
1917.a. Oktoobripöörde tulemusena Petrogradis läks võim enamlastele (bolševikele), kelle võimuorganiks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
mida juhtis Jaan Anvelt .
Linna- ja vallaomavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega.
Kujunes välja ühe partei (enamlaste) diktatuur st. vägivallavõim. Tuua näiteid enamlaste reformidest Eestis:
Pangad riigistati, suurärid, hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, mõisatest püti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel.
Kuna Saksa okupatsioonioht I maailmasõja käigus muutus reaalseks, võtsid Eesti poliitikud uue kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele.
Millise otsuse võttis Maanõukogu vastu 15. novembril 1917? (lk. 26)
Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, enne Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeim võim Eesti Maanõukogul, Eestis kehtivad einult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas see riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja kõrgeimaks võimuks Maanõukogu.
Milliseid ettevalmistusi tegi Maapäev iseseisvuse väljakuulutamiseks enne Saksa vägede saabumist? (lk. 27)
a) Saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon et teada kuidas välisriigid sellesse suhtuvad, ja loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega.
b) Siseriiklik propaganda Eesti Iseseisvuse kasuks leidis toetajaid.
c) Koostati rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust.
Linnades ja külades võeti võim enamlastelt üle enne Saksa vägede saabumist rahva Omakaitse abil. Millal ja kus loeti esimest korda rahvale ette Iseseisvusmanifest ?
Pärnus 23 veebruaril kell kaheksa õhtul
Miks ja millal loodi Päästekomitee?
19. veebruaril erakorralisteks oludeks ja ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks.
Miks on Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril?
Sest 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest ja peaministriks sai Konstantin Päts.
Kuidas suhtusid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse Saksa sõjaväevõimud?
Mitte tunnustavalt, vaid kehtestas siin terrorirežiimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogriiki.Ei sallinud Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati , trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega ja ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel.
Millal oli (algus ja lõpp) Eestis Saksa okupatsioon ?
Algus oli 1941 a. Ja lõpp oli 1944 a.
Millal, miks ja kelle juhtimisel loodi Eesti Kaitseliit?
11. novembril 1918 a. Võimude aitamiseks ja kaitseks loodi esimene relvastatud kaitsestruktuur, Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel.
Millega on läinud Eesti iseseisvumise ajalukku järgmised isikud?
J.Poska Oli Rahvuskubermangu komissar ja Eesti Ajutise Valitsuse välisminister.
J.Anvelt Ta oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas olev isik ja Eesti Töörahva Kommuuni juht..
V. Kingissepp Oli enamlane kes võttis võimu üle kubermangukomissar J. Poskalt.
J.Vilms advokaat, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse abiesimees ja kohtuminister.
K.Päts poliitikamees, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse peaminister ja siseminister.
K. Konik Maavalitsuse organisaator ja arstist Päästekomitee liige.
Miks hakkas 1917.a. süvenema eestlastes arusaam Venemaast lahkulöömise möödapääsmatusest?
Sest kirjakeel ühtlustus, kujunes rahvuslik haritlaskond , aktiviseerus seltsielu, suurüritused, talupojad muutusid oma maa peremeheks, linad hakkasid eestistuma, erakondade loomine, eestlaste osatähtsus tõusis maa- ja llinnaomavalitsustes, arenes koperatiivliikumine.
Milline tähendus Eesti jaoks on 15. nov. 1917, a, Maanõukogu otsustel?
See et sellest sai alguse Eesti riikluse õiguslik teke.
Loe läbi allikad ja mõtle vastused küsimustele lk. 31
Iseseisvumine
Iseseisvumise eeldused:
Kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigast alates sajandi teise poole jooksul. Ühtlustus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi ( laulupidu , vanavarakogumine ), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu.
Majanduslikud eeldused kujunesid 19.saj. teisel poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseks ostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti aladest kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. Algas linnade eestistumine.
Poliitilised eeldused kujunesid välja 20.saj alguses.1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiiv-liikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I maailmasõja käigus. Sõja algul kitsendati baltisaksa mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Mobilisatsiooni käigus rindele võetute tagasitulnutest sai hiljem sõjalise karastuse saanud kaader tulevasele Eesti rahvaväele.
1917. aasta Veebruarirevolutsioon – tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutine Valitsuse loomine Venemaal, mille ühe tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiiv-üksuseks (Eestimaa kubermang), mis sai piiratud autonoomia (Ajutine Maanõukogu e. Maapäev). Loodi eesti rahvusväeosad. Järk-järgult muutus aina mõjukamaks äärmuslik enamlaste erakond, mis valmistus jõuga võimu haarama . 1917. a. septembris maabusid Lääne-Eesti saartel Saksa väed.
30.03/12.04.1917 kinnitas Ajutine Valitsus Eesti Omavalitsuse Seaduse, millega:

• Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks;
  
• keskvõimu kõrgemaks kohapealseks esindajaks (kubermangukomissariks) sai Jaan Poska;
  
• valiti Eesti esimene rahvaesindus – Maapäev – ja moodustati täidesaatev organ – Maavalitsus.
  

Suvel 1917 kujunevad poliitilised erakonnad :

• Maarahva Liit (suurtalunikud);
  
• Demokraatlik erakond (Lõuna-Eesti talunikud ja intelligents );
  
• Tööerakond (linna keskkihid);
  
• ! Suurimaks parteiks Eestis oli aga VSDTP (üle 7000 liikme aug. 1917), mis näitas enamlaste suurt mõju.
  

20.05.1917 anti luba Eesti rahvusväeosade moodustamiseks, mille tulemusel loodi Eesti diviis (ülem Johan Laidoner).
Oktoobripööre – enamlaste võimuhaaramine Vene riigis 1917. a. novembris (vkj oktoobri lõpus, Eestis 23.-25. okt), nõukogude võimu kehtestamine. Vastukaaluks enamlaste repressiivsele poliitikale kogunes Maapäev vkj 15., ukj 28. nov. 1917 Toompea lossi ja kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele.
1917/18 vahetusel enamlaste populaarsus langes, sest

• ühiskond soovis rahu ja olukorra stabiliseerimist, mitte maailmarevolutsiooni;
  
• bolševikud ei pooldanud omariiklust, vaid soovisid autonoomiat NV koosseisus;
  
• talurahvale ei jagatud maad, vaid hakati rajama kommuune;
  
• teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat, muutes kirikud rahvamajadeks;
  
• bolševikud võtsid suuna diktatuurile ja lõpetasid ise koostöö teiste ühiskondlike jõududega.
  

Iseseisvuse väljakuulutamine – Veebruaris 1918 alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Enamlaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel iseseisvuse väljakuulutamiseks loodi Eesti Päästekomitee eesotsas K. Pätsiga (liikmed K. Konik, J. Vilms). Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati kõigepealt välja 23. veebr. 1918 Pärnus ja 24. veebruaril 1918 Tallinnas, kus moodustati ka Eesti Ajutine Valitsus (peaminister ja siseminister K. Päts, abiesimees ja kohtuminister J. Vilms, välisminister J. Poska). EV väljakuulutamisest teavitati üleriigiliselt. Eesti Ajutine Valitsus andis välja 5 päevakäsku, milledes

• Eesti kuulutati sõjas erapooletuks;
  
• tühistati kõik enamlaste korraldused;
  
• peaülesandeks seati rahvusväeosade formeerimine;
  
• pöörduti välisriikide poole.
  

Iseseisvuse väljakuulutamise tähtsus väljakuulutamise momendil :

• lubas tõsta Eesti küsimuse rahvusvahelisele areenile;
  
• lubas tunnistada Saksamaa sissetungi okupatsiooniks;
  
• suurendas välisvõitluse võimalusi.
  

Saksa okupatsioon (veebr.-nov. 1918) – Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust, vaid kehtestas siin terrorirežiimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogriiki. Need plaanid nurjusid tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. 19. novembril andsid Saksamaa võimud maa valitsemise ametlikult Eesti Vabariigile üle.
27.11.1918. a. võttis Eesti Valitsus vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral.
Vabadussõda (28. nov. 1918 – 2. veebr. 1920) – Eesti Vabariigi võidukas sõda oma iseseisvuse kaitseks. Sõda algas ja lõppes võideldes Nõukogude Venemaaga. 29.11.1918 kuulutati bolševike poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (juht J. Anvelt), eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda, kuid ETK polnud mingil juhul iseseisev riik, sest

• selle väljakuulutamine ei olnud rahva tahteakt ;
  
• kommuuni juhtkonnal puudus tegelik võim;
  
• ETK juhid olid VSDTP liikmed;
  
• ETK-d ei tunnustanud ükski riik maailmas;
  
• enamlased ise eitasid omariiklust.
  

02.01.1919 algas eestlaste vastupealetung ja 19.01.1919 vabastati Narva. Rinne stabiliseerus Narva jõel.
Selle sõjaga paralleelselt toimus 05.06-03.07.1919 sõda Landeswehri vastu, mida peetakse Vabadussõja raskeimaks osaks, sest eestlaste vastas olid elukutselised ja lahingutes karastunud väeosad, kes võitlesid oma elu eest, olles väga hästi relvastatud. Nimetatud võitlust ja võitu Landeswehri üle nimetatakse Eesti armee küpsuseksamiks ja 23.06.1919, kui saavutati võit Cesise (Võnnu) all, kuulutati hiljem võidupühaks.
Oktoobris 1919 osalesid Eesti väeüksused operatsioonis Bermont-Avalovi vastu, kes püüdis Lätis valitsust kukutada . Vaenlane purustati.
Võidu põhjused:

Punaarmee üksused olid nõrgenenud, alahindasid EV võitlusvõimet ja sattusid tihti paanikasse;

Eesti mobiliseeris kiirelt oma relvajõud (veebruaris 1919 armees 30 000 meest);

Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest (3700), Rootsist (220) ja Taanist (170);

Eestil oli andekas väejuhatus (ülemjuhataja J. Laidoner, sõjalaevastiku kontraadmiral J. Pitka);

Valitsus suutis koondada Vabariigi ressursid:

• EV pani välja 100 000-mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast;
  
• 10.10.1919 vastuvõetud maaseadus , mis muutis talurahva pärisomanikuks, muutis sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid ;
  
• kõik majanduslikud ressursid (tööstus, side, põllumajandus, transport) rakendati rinde teenistusse.
  

Tulemus

langes 3588 sõdurit ja ohvitseri/ 14 000 haavatut/ ligi 2600 jäi invaliidiks/ 402 päeva

sõja käigus toimus eestlaste RAHVUSLIK-RIIKLIK enesemääramine , võideldi välja omariiklus ja kindlustati vabariigi piirid.

Eesti sõjavägi ~ 100 000 meest, mille relvastuses oli rohkem kui 300 suurtükki, 7 soomusautot, 6 tanki, 28 lennukit, 2000 kuulipildujat, 10 soomusrongi. Sõjasaak: ~ 100 suurtükki, 500 kuulipildujat, 6 lennukit, 26 vedurit/ 700 vagunit, 12 laeva.

Toimus järsk MURRANG EESTI ÜHISKONNAS demokraatia suunas (Asutava Kogu tegevus aprill 1919 – detsember 1920).
Tähtsus
ESIMENE EESTLASTE POOLT TÄIELIKULT VÕIDETUD SÕDA
Oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel: uued riigid: Eesti Vabariik, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia .
Lõppes Tartu rahulepinguga (02.02.1920), millele Eesti poolt kirjutas alla J.Poska .
Rahulepingu sisu

Piirid: Petserimaa jäi Eestile, piir Narva jõest 8-12 km ida poole;

Eesti sai 15 miljonit kuldrubla (Läti 4 milj, Leedu 3 milj) (Nõuti 75 milj) = 11,6 t;

Vangid vahetati (venelasi vabastati ~ 10 000; eestlasti ~ 1000);

Nõukogude Venemaa lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist Eestisse (kuid vaid 38 000 saabus ametlikult teelt);

Eesti lubas desarmeerida Judenitši (Vene valgete) vägede riismed ja Nõukogude Venemaa punaeestlaste väesalgad;

Lepiti kokku omavahelise kaubanduse arendamises;

Venemaa andis Eesti Vabariigile üle Eesti territooriumile jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad;

Nõukogude Venemaa tunnustas TINGIMUSTETA Eesti riigi iseseisvust ja loobus IGAVESEKS ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eestimaa ja rahva kohta.
Tähtsus:

Mõlemad riigid TUNNUSTASID TEINETEIST.

Sõlmiti diplomaatilised sidemed, diplomaatia õppetund

Pandi paika riigipiir
7