- Mõisted: üheparteiline valitsus, koalitsioonivalitsus, valitsuskriis, ministeerium, portfellita minister, kantsler, riigikantselei, riigisekretär - Kuidas toimub valitsuse moodustamine? - Valitsuse koosseis: peaminister ja ministrid - Valitsuse ülesanded 7) Kohalik omavalitsus (õpik lk 70-74; TV ül 56.-62.) - Põhiseaduse XIV ptk §-d 154-160 - Maakond kui riikliku halduse üksus: maakonna juhtimine, Eesti maakonnad (NB! Eesti maakondade kaart!) - Kohaliku omavalitsuse üksused - Kohaliku omavalitsuse valimised: kui tihti toimuvad, kes saavad osaleda, kes saavad kandideerida - Kohaliku omavalitsuse ülesanded - Haldusreform Eestis vajalikkus ja raskused selle läbiviimisel 8) Eesti Vabariigi õigus- ja korrakaitseorganid (õpik lk 75-79; TV ül 63.-66.) - Riigikontroll põhiseaduse XI ptk §-d 132-138
Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Veneaa alla. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.
Vahenduskaubandus-kaup osteti edasimüügiks. 23. Milline oli peamine eluase ja peamised külatüübid? Vastus. Elamuks oli suitsutuba- väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Rehielamu eelkäija. - Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos - Ridaküla-ridastikku rajatud talud - Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal 24.Kui palju tekkis kihelkondi ja maakondi?Loetle maakonnad. Vastus.45 kihelkonda 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. ( Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopoolitse, Jogentagana) MUINASUSUND 1. Millised tegurid mõjutasid eestlaste usundit? Vastus. 2.Vägi? Vastus. Vägi oli üheks muinasusundi põhimõisteks ja- elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge oli teatud
riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid
Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke. Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212. sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. Vallutus ajajärk 12151221(2) 1215. uue hooga, sakslased ja latgalid teevad rüüsteretki Ugandisse, jõuavad ka Läänemaal ja KeskEestisse. Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast palusid ugalased ja sakalased rahu ja võtsid ristimise vastu 1217. ugalased koos sakslastega sõjakäik Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist. Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada
Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ridakülad. Lõuna-Eesti künlikulmaastikul hajakülad talud üksteisest kaugemal. KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk- Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD Ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid vähe, sp eriarvamused. 1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed
· Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid. · Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227. · Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika. KESKAEG (ka ORDUAEG) (1227-1558):
(wikipedia 2007) 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega Naaberriigi Slovakkia rahvaarv on 5 430 033 in, 111,2 in/km2; Austrias 8 188 207 in, 97,6 in/km2; Sloveenias 1 935 677 in, 95,5 in/km2; Horvaatias 4 495 800 in, 85 in/km2; Rumeenias 21 698 181 in, 91,3 in/km2 ja Ukrainas 46 749 200 in, 77.4 in/km2 kohta. 1.2 Haldusjaotus Ungari on jaotatud 19 komitaadiks ja 34 komitaadi õigustega linnadeks, pealinn on Budapest. (wikipedia 2007) Joonis 3. Ungari maakonnad Suuremad linnad Ungaris on Budapest, Debrecen,Miskolc Gyõn. (wikipedia 2007) 5 2. Loodus 2.1 Maavarad Ungaris on maavarasid vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud, ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida eksporditakse.
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspi...
Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa, Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik; Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve; Rahvuspargid: Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu, Karula; Looduskaitsealad: Nigula, Alam-Pedja, Endla, Viidumäe. SOOVITATAVAD ÕPPEMATERJALID PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA EKSAMIKS VALMISTUMISEL Õpikud 1) Raivo Aunap, Are Kont, Ülle Liiber, Ene Saar. Loodusgeograafia põhikoolile 1. osa. AS BIT, 2002. 2) Are Kont. Loodusgeograafia põhikoolile 2. osa. AS BIT, 2003. 3) Are Kont, Jussi Jauhiainen. Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT,
ühesugusele keisrivõimule. · 1764 ringsõit Eestis · 1765 George Browne positiivsed määrused: · talupoja õigus vallasvarale · koormiste ülejäägi vaba turustamise õigus · piirid mõisakoormistele · talupojal õigus mõisniku peale kaevata · 1783 seati sisse asehalduskord peale Katariina II surma taastati vana korraldus · loodi Paldiski, Viljandi ja Võru maakonnad · mõlema kubermangu ette tuli ühine asehaldur · maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele · linnade valitsemiseks valiti linnaduumad · sisse seati pearahamaks otsene maks riigile · talupojad arvasid, et see vabastab neid koormistest ja 1784 toimusid
· 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse · 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest · TOIMUB MADISEPÄEVA LAHING 1217 · 1219 sekkuvad Taanlased --- aastaks 1220 on vallutatud suur osa P-Eestist · 1222 saabuvad Taani väed Saaremaal, kuhu ehitatakse ka kivilinnus, kuninga
aastased. Allikas: [Töötuse määr maakonna järgi aastatel 1997-2007, Statistikaamet] Joonis 2. Töötuse taseme muutumine Harju, Tartu ja Võru maakonnas 1997-2007.a Joonisel 2 näeme, et kõige kõrgem töötuse määr on olnud Võru maakonnas. Järsult tõusis töötute arv 1999. aastal 21,1 %- ni ning 2000. aastal veelgi, saavutades 22,8 %. Järgnevatel aastatel on töötuse määr pidevalt Võru maakonnas vähenenud, langedes 2006. aastal 8,4 %- ni. Harju ja Tartu maakonnad on töötute arvu poolest olnud tagasihoidlikumad võrreldes Võru maakonnaga. Tartu maakonnas oli töötuid samuti kõige enam 2000. aastal 11,4 %. Järgnevatel aastatel on töötute osakaal Tartu maakonnas stabiilselt langenud, mis 2005. aastal oli ainult 4,5 %. Harju maakonnas on olnud uuritavate aastate kõrgeim töötuse protsent 2001. aastal 11,6 % ja madalaim 2006. aastal 4,3%. Eesti keskmine töötuse protsent on langenud 2003-2006 iga aastaga paari protsendi võrra
AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa ...
Põlluharimisviisid ja -tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus (naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Muinasaeg ja XIII sajandi algus Eestis Eesti on riikluse-eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused ehk maakonnad. Teatud piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli Muinas-Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Peale selle olid Kesk-Eestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga.
Kõige radikaalsem samm tehti aga 1933.aastal, mil põhiseadusest kaotati teise tasandi kohalik omavalitsus. Paljuski just see muudatus oli riigielus niivõrd põhimõttelise tähendusega, et 1933. aastal üksnes juriidilisest seisukohast muudetud 1920. aasta põhiseadust nimetatakse vahel ka Eesti Vabariigi teiseks põhiseaduseks. Võrreldes suhteliselt nõrkade valdade ja linnadega elas Tallinnas kolm korda vähem inimesi kui tänapäeval, kujutasid maakonnad potentsiaalset opositsiooni keskvõimule ja nii jäi see kogu vaikivaks ajastuks. Maakondade likvideerimise taotluse taga ei seisnud seega mitte kohaliku omavalitsuse süsteemi täiustamise ja efektiivsuse tõstmise, vaid poliitilise rivaliteedi kõrvaldamise soov. Juba esimestel iseseisvusaastatel eesmärgiks seatud oma kohaliku omavalitsuse seadusteni jõuti alles paarikümne aastaga. 1937. aastal võeti vastu vallaseadus ning 1938. aastal linnaseadus ja maakonnaseadus
suurendamiseks õhutas paavst balti ja soome sugu rahvaste ristmisele. ÜHISKONDLIK KORRALDUS JA MAJANDUS. 1000.a. oli muinas-Eestis juba riiklik korraldus. Eesti ühiskondliku struktuuri moodustasid perekond ja sellest edasi sugukond. Veresugulusele põhinevast sugukonnast arenesid välja regionaalsed maakondlikud üksused, mille eesotsas seisid vanemad. Eesti jagunes kaheksaks suuremaks maakonnaks, millest suurem osa on säilinud siiani. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Nii maa- kui kihelkondi juhtisid vanemad, valitud vabadde meeste kogu ,, keräjä" poolt. Maakonnad tegutsesid omaette, kuid koonduti ühise vaenlase puhul. Eesti ühiskondlikus korralduses (kihelkonnad) , vaimses kultuuris ja merenduse alal leiame palju skandinaaviapärast. Aastatuhandete vahetusel, eriti teise sajandi algus kujunes Eestile jõukuse ja kultuuri tõusuajaks. Kaubateed Lääne- ja Ida-Euroopa vahel kulgesid läbi
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus)...
Rootsile. 9) Taani säilitas oma valdused Saaremaal. NB! Eesti ala oli jaotatud kolme kuninga vahel! 2. ROOTSI VÕIMU KEHTESTAMINE EESTIS: 1. Rootsi aegne halduskorraldus: Rootsi valdusd Baltikumis jagunesid: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru Eesti alal Pärnu ja Tartu maakonnad. maakondadeks Saaremaa oli eriseisundis maakond; seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond 2. Kubermangude valitsemine Rootsi ajal: Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused:
Tallinna Ühisgümnaasium Manfred Mletsin Hiiumaa Referaat Juhendaja : Merike Tuisk Tallinn 2009 1 Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar
Järk-järgult vallutasid ristirüütlid siinsed alad. Algas ka eestlase sõjaline areng ja paljud alad suudeti tagasi võita. Alates 1224 oli kogu mandrieesti jällegi sakslaste käes ja Lõuna-Eesti taanlaste käes. 1227 tekkis suur pakane, mis jäätas mere ja rootslased said sinna viia oma sõjavarustuse ja mehed. Viimane lahing toimus Muhus ja Valjalas ei toimunud lahingut, sest saarlased alistusid ilma võitluseta. !!!Üheks põhiliseks kaotamise põhjusteks oli organiseerimatus maakonnad olid eraldi ja puudus koostöö. Puudusid nii võimsad relvad. Suletud ühiskond, ei olnud juurde võtta mehi, kes oleks valmis võitlema. Väga palju välisvaenlasi, kelle vastu tuli võidelda. Positiivsed tulemused Negatiivsed tulemused Kaupmeeste tulek Hansaliidu teke siinsetele Kadus vabadus, sellega otsustusvabadus ja aladele. oma saatuse määramine) Eesti alad läksid ühtsesse kaubandusruumi
rünnakute põhiraskuse lõunasse.1290. aastal andsid alla semgalid.Selelga oli Liivimaa sõda lõppenud. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega nim Liivimaaks. 2.vallutatud alade poliitiline jaotus-Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud aladest. Tartu piiskopkond-sakala, ugandi ja kesk-eesti maakonnad Eestimaa piiskopile, Läänemaa Riia piiskopile, puhverriik, Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja saaremaa. Mõõgavendade ordust sai saksa ordu Liivimaa haru. Eestimaa hertsogkond- Tallinn rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Lääniaadli tekemaaisandatel tuli ruttu oma valdused üles ehitada, rajati kiiresti linnused, linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed, lääni võis saada igaüks kes oli lojaalne, tuli välja osta, mõis vasalli elupaik.
Kahekojaline parlament: näited, kodade moodustamise alused, tööjaotus. Riigikogu ülesanded. Parlamendipoolne järelevalve valitsuse tegevuse üle. Seadusloome Riigikogus. Valitsuse moodustamine Eesti Vabariigis. Loetle taasiseseisvunud Eesti valitsusjuhid. Eesti Vabariigi valitsuse praegune koosseis. Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine (vastavad näited). Eesti kahetasandiline haldussüsteem. Eesti maakonnad ja halduskeskused (kaart). KOV rahastamine. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Riigikogu näitel. Euroopa Liidu institutsioonid (Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa parlament, Euroopa Kohus). Eestlased Euroopa Liidus. Euroopa Liidu juhtivad ametikohad. Euroopa Liidu kujunemine. Euroopa Liit enne ja nüüd (nn vanad liikmesriigid ning 2004. ja 2007. aasta laienemised). Euroopa tänapäeva poliitiline kaart.
-1950-1978- EKP juht Ivan Käbin- Elas üle neli võimu: Stalin, Beria, Brežnev, Hruštšov). Täitis piisavalt Moskva käske, kuid arvestas ka võimalikult palju Eesti oludega. -Peale Käbinit Karl Vaino. -1978-1988 Karl Vaino EKP peasekretär.Kõige truum ja venemeelsem EKP juht. Vene keele pealetungi algus. -1988-1990- EKP peasekretär Vaino Väljas. Rahvusmeelne kommunist. -Territoriaalsed muudatused: Eesti ala vähenemine Jaanalinna ja Petserimaa arvelt. -Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid; Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus- >põlevkivi kaevandamine) -Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le -Vastupanuliikumine: mestavendlus (40-50ndad); põrandaalused organisatsioonid (u 80tk,
Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks. Valdkond Jäi samaks Muutus Majandus Toodeti nii maal kui linnas. Rõhk läks kaubandusele. Ühiskond Üritati enamvähem rahvast võrdsustada. Ühiskond kihistus, talupojad, rahvas jagunes jõukuse järgi, maakonnad, kihelkonnad jne. Linnad Käsitöölised asusin peamiselt linnas. Raad, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, bürgermeister. Usk Usuti rohkem lihtsatesse asjadesse. Ristiusk, kirikute ehitamine. Kultuur Võeti üle teistelt rahvastelt. Saksastumine.
Absoluutarvudes väljendatuna oli eri rahvuste arv Eestis 1934. aastal järgmine: eestlasi 992 000, venelasi 93 000, sakslasi 16 300, rootslasi 7600 ja juute 4400. Sakslastest kodanluse majandusliku jõu säilimist näitab muuhulgas see, et 1936. aastal kuulus sakslastele veerand Eesti kõigi tööstusettevõtete aktsiakapitali väärtusest, kusjuures 84% kõigist töösturitest olid eestlased. Kohaliku omavalitsuse üksused olid maakonnad, vallad, linnad ja alevid. Maakondi oli 11 ja valdu 365-387, aga kuna osa neist olid oma väiksuse tõttu elujõuetud, vähendati nende arvu 1939. aastal 248-le. Linnu oli kuni 1936. aastani 13 ja aleveid paarkümmend. Juba 1920. ja eriti 1930. aastatel muudeti aleveid linnadeks, nii et nende hulk kasvas 33-ni. Linnaelanike arv näitas kasvutendentsi alates 19. sajandi lõpust, ent Eesti oliRahvaarvu 1920.-1930.mõjutasid aastatel siiski
Ainuke ÜRO üksus mis võtab vastu täitmiseks kohustuslikke resolutsioone. Peakontor New Yorkis. Allasutused- UNICEF, ILO, UNESCO. NATO Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon Asustatud 1949aastal. On sõjalispoliitiline liit.Asutajaid oli 12, nüüd liikmeid 28. Peakorter asub Brüsselis. Juhiks on peasekretär,praegu Jens Stoltenberg. Eesti kuulub selle alla 2004. Aastast. NATO sõjalised missioonid-nt Afganistan. Artikkel 5-kollektiivne kaitse 9. Kohalikud omavalitsused ja maakonnad. Linna-,valla-ja omavalitsused, 15 maakonda 10. Eesti poliitiline süsteem: seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu üldiseloomustus! (ptk.3.1.,3.2.,3.4.) Seadusandlik võim- võtab vastu ja töötab välja seadused. Kuulub riigikogule Täidesaatev võim- rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Täidesaatvaks võimuks on valitsus. Nt vallavalitsus on vallas täidesaatvaks võimuks Kohtuvõim- õigust mõistev võim 1)esimese astme kohus- maakohtud ja halduskohtud
Lähtesadama kirjeldus 5 Kõige turbarikkam on Pärnumaa, mille arvele tuleb peaaegu üks kolmandik kogu turbamassist. Seega lähtesadamaks on valitud Pärnu Sadam. Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning ta on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa. Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Sadam asub Liivi lahte suubuva Pärnu jõe suudmealal. Sadama keskpunkti (esimene laevade manööverdusala keskkoht) koordinaatideks on φ=58°23’N; λ=24°28,8’E. Sadama akvatooriumi üldpindala on 2 256 800 m². Sadama maa-ala üldpindala on 396 598 m².
1296 Taani Muistne vabadusvõitlus 1525 Saksa ordu Jüriöö ülestõus 1629 rootsi Pljussa rahuleping, liivisõda Nimeta ajalooperiood, millal kehtis järgmine ajaloojaotus 1. Kontuurkond, foogtkond, piiskopkonnad orduaeg pärast jüriööd 2. Eestimaa hertsogkond, vajevoodkond kolmekuninga aeg 3. Maakonnad, kihelkonnad - muinasaeg 4. Eestimaa hertsogkond, piiskopkonnad, komtuurkonnad, foogtkonnad orduaeg enne jüriöö ülestõusu Tartu Võim Sündumus, mille tagajärjel kadus võim XII sajand Eestlaste käes Muinstne vabadusvõitlus XIV sajand II veerand Tartu piiskopkond Liivisõda
jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru). 1154 esmakordne tallinna mainimine (al--idrisi kaardil koluvan) b) Eluviis elamuks suitsutuba. Lähitalud moodustasid küla: sumbküla(talud keset põldu koos), ridaküla(talud ridastikku), hajaküla(talud üksteisest kaugemal). c) Haldusjaotus (kaart) kihelkonnad (eesti tähtasaim haldusüksus, moodustasid ühe pk. Küladest), maakonnad (mitme kihelkonna liit peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). Kutsuti ennast maakonna nime järgi. d) Rahvas ja ülikud: - Rahvakoosolekud vabade eestlaste kokkutulekud töhtsamate küsimuste arutamiseks. - Kihistumine (eraomand, varanduslik ebavõrdsus). ülikud (vanemad, jüukamad taluperemehed), vaesem kiht (vähemjõukad
Elatusala *maa suurust arvestati adramaades (Adramaa) *Raskemad tööd tehti ära talgude korras. *Kogukonnast lahku löönud talusid kutsuti mõisateks. *Võeti kasutusele kolme välja süsteem. *Kõik talus vajaminev tehti oma perega. *Luksuslikumad kaugad imporditi venemaalt. Ühiskondlik kord *13 sajandi algul puudus oma riik *Ühtse riigi asemel tegutses kaheksa maakonda Maakonnad *Läänemaa *Saaremaa *Harjumaa *Revala *Järvamaa *Virumaa *Ugandi *Sakala Välisohu korras pidid maakonnad koostööd tegema. Muinasusund ja ristiusu mõjud *Vähe teavet eestlaste muinasusundist. *Austati esivanemaid ja nende hingesid.(Hingede aeg meenutati lahkunuid) *Loodust peati pühaks.(Ohvrikivid, allikad) *Kummardati loodushaldjaid. *Üleloomulike jõududega pidasid sidet nõiad eks targad.(Ennustamine, ravimine, õptamine) *13 sajandi alguseks oli kogu euroopa kristik. *Usu eest võitlesid: Katoliiklased(Rooma) ja Õigeusukirik(Kreeka) *Esimesed missionärid jõudsid Eestisse.
Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks (Joonis 1). Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa. Teised, nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja Rapla, on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. Joonis 1. Eesti maakonnad [2] 10 Maavalitsust juhib maavanem, kes esindab Vabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks.
(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti
Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227 km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn onTallinn. 1,34 miljoni elanikuga on see Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Nimi Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat ...
Janar Käos Norra Rahvastiku tihedus: 16 in/km²(01.01.2008 seisuga) Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu) Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltberg Poliitiline süsteem: Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke). Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Rahaühik: Kroon (NOK) 1 kroon = 100 ööri Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg GEOGRAAFILINE ASEND Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium
Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeris...
6) Rahvuslik asustussüsteem. 2C. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, hiljem suhteline stabiilsus (tagasihoidlik kasv) Pigem kiire rahvastikuvähenemine 2000ndatel aastatel – keskuste nõrgenemine; Üldine kontsentratsioon linnapiirkonda, tagamaa osatähtsuse kasv Maakonnad erinevad REGIONAALSED ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, kasvu kiirenemine 2000ndatel aastatel Suhteliselt stabiilne rahvastikudünaamika 2000ndatel aastatel Üldine kontsentratsioon linnapiirkonda, linnastu keskuspositsiooni tugevnemine; Tagamaa osatähtsuse kasv, selge valglinnastumise muster TARTUMAA RUUMILISED VÖÖNDID:
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
Talurahvakultuuri kõrvale kuulus lahutamatult torupill. Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused: 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada,
HALDUS. Eesti riigi juhtimine on kahetasandiline- riigi tasand ja kohalik järgi. Loobuti lõplikult kindlaks fikseeritud kulla standardiks, võtsid arvelduse tasand. Kohalik tasand on linnad ja vallad. Kohaliku halduse tunnused: valitav aluseks dollari, mis oli väga stabiilne. Dollar muutus maailma rahaks, seda volikogu ja oma eelarve ja maksude kehtestamise õigus. Maakonnad on riigi oldi kohustatud vahetama ka kulla vastu, selle kõige tulemusena USA haldusüksus mitte kohalik. Maavanem määratakse valitsuse poolt ja on riigi majandus konkurentsitult ees. Kogu maailma toodangusse 53% USAst. 70% esindaja. Vajalik ka kohalike volikogude nõusolek. Kohalike haldusüksuste maailma kullavarudest koondus USAsse. 1970ndatel uuesti finantskriis, tulu tuleb maksudest ja ka trahvidest
33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa 4. Läänemaa LIIVIMAA 1. Tartu maakond KUBERMANG 2. Pärnu maakond 3. Riia maakond 4. Võnnu maakond Kõrvuti Rootsi poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad
aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid u 5% Eesti territooriumist, seal elasid valdavalt venelased. Jäädi ilma olulistest sõjalis- strateegilistest piirialadest. 1945. aastal jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Lisaks loodi valdades võimuorganitena külanõukogud. 1950 viidi läbu rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati, moodustati 39 maarajooni. Relvastatud vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu keskmes metsavendlus. Samal ajal loodeti, et Lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust. Metsavendade hulgas oli erinevate ühiskonnakihtide esindajaid: kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni. Kohalikud elanikud varustasid metsavendi toiduga, andsid vajadusel peavarju ja jagasid informatsiooni. Metsavennad ründasid
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
Caterina de' Medici ja Henri III poliitiline geniaalsus, ühe dünastiat alalhoidev vaim ja teise vaieldamatult rahvuslik meelsus ei suutnud kustutada rahva viha itaalialiku valitsuse ega põlgust ajajärgule omase peenutsemise vastu. Henri IV," oma tõu Mooses", nagu ütles Saint-Simon muutis selle ära ja taastas kahesajaks aastaks puudunud ühtsuse Oma alamatele antud laps pühitses tema võitu. See imik liitis üheks pereks nii paljud erinevad maakonnad, mis ikka veel sõltumatust ihkasid, nii paljud erineva päritolu, seisuse, tõekspidamiste ja huvidega inimesed, kes üksteist ei sallinud! 2 Louis XIII lapsepõlv ja kasvatus Kaheksa aastasena mängis Louis mitmeid muusikainstrumente ( kitarri, laatot, metsasarve), juhatas koore, laulis ja hiljem isegi komponeeris. Talle meeldis oma kätega teha tööd; köögis toimetada, herneid külvata, krohvi segada ning kella parandada
Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ridakülad. Lõuna-Eesti künlikulmaastikul hajakülad talud üksteisest kaugemal. KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk-Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD Ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid vähe, sp eriarvamused. 1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed.
riigivõimu suhtes · Katariina taotles baltikumi seniste privileegide kaotamist ja impeeriumiga tihedamat liitmist · Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimiseks sai iiri päritolu George Browne, kes püüdis sõjaväeliste vahenditega reglementeerida kõiki eluvaldkondi. (Browne pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist) · 1783 laienes Eestile uus halduskorraldus asehalduskord (1783-1796), tekkisid uued maakonnad · Piiratakse rüütelkondade ja linnade omavalitsuslikke õigusi, kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades saavad kõik majaomanikud võrdsed õigused · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Pearahamaks laieneb Eestile, samuti hakatakse korraldama hingeloendusi · Mõisad kuulutati pärusomandiks · Riigivõimu ja balti aadli vahelise pingete teravnemise vältimiseks taastati pärast Katariina II surma (1796) n-ö endine valitsemisviis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
