Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maakonnad" - 501 õppematerjali

maakonnad on suurimad territoriaalsed üksused osariigi ja suurlinna/linna/valla vahel (Wilson, 1998, p. 646). Iga osariik on jagatud maakonna üksusteks ning maakondade arv varieerub märkimisväärselt.
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

( kareda küla Järvamaal, mainitud Henriku poolt oma ilu poolest). Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida ­ Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikl olid hajakülad, kus talud paiknesid teinestesest kaugemal. 14. Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna(45). Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Harjumaa. Kesk-Eestis, kus välisoht kõige väiksem, säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. 15. Sõjaline tase ­ linnused Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing ­ 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmsid aga liidu venelastega ning üeagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Peale 20 päeva kestnud piiramist olid linnust kaitsnud saklasased ja ugalased sunnitud alla andma ning sakslased kohustusid Eestist lahkuma. Peale Otepää all saavutatud võitu plaaniti minna Riiat ründama. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest. Kuuldes eestalste...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
9
doc

ROOTSI

Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland Majandus Väliskaubandus...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö- sidemed küllalt tugevad, et astuda vastu ristisõdijatele. Eestlaste maakonnad alistati ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad...

Ajalugu
199 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanakreeka kunst

Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad ­ Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ­ ülalinn, mis asus künkal Agoraa ­ turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis ­ linnriik Kitoon ­ kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus ­ taeva jumal, peajumal · Hera ­ abielu kaitsja...

Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinasaja konspekt

Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. 12.Elamud, külad (külatüübid) Eestlased elasid valdavalt maal. Kujunes välja universaalne rehielamu. Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel tekkisid ridakülad, kus rajati talud ridastikku. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad., kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 13.Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13 sajandiks oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.)Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse tendentsid, mis viitasid riiklikuse kujunemise algetele. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess. 14.Sõjaline tase Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Millise jälje jättis muinasaeg Eesti ajalukku?

Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. Just muinasajal oli näha, kuidas rahvas on arengu teel. Siis hakkasid tekkima uued asulakohad näiteks: Kunda lammasmägi, Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi Reiu jõe ääres, Roosisaar Võrumaal, Valma asula Viljandis, Adru Harju maakonnas ning Asva Saaremaal. Peale asulate hakkasid tekkima ka erinevad küla tüübid näiteks: Lääne-, Kesk-ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Riskianalüüsi küsimuse vastused

Riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium, mis kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega. Riskianalüüsi ei tee kaitseministeerium. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? 6. Erinevad tasandid: 1) EV valitsus. EV kriisikomisjon. 2) siseministeerium.+ teised ministeeriumid 3) maakonnad ja selle riskianalüüs 4) valla/linna omavalitsuse riskianalüüs 5)ettevõtted, asutused. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust? Kes kuulutab selle välja? 7. Eriolukorra kehtestab EV valitsus, kuulutatakse välja loodusõnnetuse jne katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. On vaja rakendada ulatuslikke abinõusid....

Riskianalüüs
357 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ala valitsejad 13-18 saj

1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgnevad Kesk-Eesti maakonnad , mis kokku moodustas Tartu piiskopkonna. Tartu piiskop andis umbes poole Sakalast Mõõgavendade ordule. 23.aprillil 1343.aastal alanud Jüriöö ülestõsu vältel määrati eestlaste seas 4 kuningat, kes tapeti läbirääkimistel ordumeistriga. Ordu sai endale Jüriöö ülestõusu tõttu Põhja-Eesti. 1346.a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule. 16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru,...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Norra

Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 1752 km lõunapoolseimast Lindesnesist üle põhjapöörijoone Norkapini. Norra on kõige laiemas kohas vaevalt 430 km ja kõige kitsamas kohas üksnes 6 km laiune. Geoloogilised protsessid , nagu maa kerkimine, jääaeg, ja erosioon on loonud märkimisväärselt eripalgelise maastiku. Ranniku äärde jääb üle 75 000 saare....

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

NT: Emajõe ööbik (Koidula), Viru laulik (Kreutzwald). 3. Riikide või maade ametlikud nimed ­ kirjutame suure algustähega. NT: Rootsi Kuningriik, Eesti Vabariik, Euroopa Liit NB: mitteametlikus kontekstis võib kirjutada teise sõna väikese tähega. 4. Veekogud, saared, mäed, lahed ­ kirjutatakse suure algustähega liigisõnad väikesega. NT:Aegna saar, Hea Lootuse neem, Suur Munamägi 5. Alevid, linnad ja maakonnad ­ suure algustöhega. NT: Kohila alev, Kõrboja talu, Viljandi maakond. 6. Asutuste, seltside ja muude ametlike liitude nimed ­ kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Eesti Pank, eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Heliloojate Liit. *tavakasutuses kirjutatakse tüübi nimetus ehk teine sõna väikese algustähega. 7. Tänavad, väljakud, trepid, pargid jne ­ kirjutatakse esimene sõna suure tähega ja liigisõna väikese tähega...

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Avalik haldus ehk valitsemine

Eesti riigi juhtimine on kahetasandiline- riigi tasand ja kohalik järgi. Loobuti lõplikult kindlaks fikseeritud kulla standardiks, võtsid arvelduse tasand. Kohalik tasand on linnad ja vallad. Kohaliku halduse tunnused: valitav aluseks dollari, mis oli väga stabiilne. Dollar muutus maailma rahaks, seda volikogu ja oma eelarve ja maksude kehtestamise õigus. Maakonnad on riigi oldi kohustatud vahetama ka kulla vastu, selle kõige tulemusena USA haldusüksus mitte kohalik. Maavanem määratakse valitsuse poolt ja on riigi majandus konkurentsitult ees. Kogu maailma toodangusse 53% USAst. 70% esindaja. Vajalik ka kohalike volikogude nõusolek. Kohalike haldusüksuste maailma kullavarudest koondus USAsse. 1970ndatel uuesti finantskriis, tulu tuleb maksudest ja ka trahvidest...

Ühiskonnaõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riik ja Õigus täiskonspekt

Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning...

Õiguse entsüklopeedia
584 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalugu 11.klass

Algas ka eestlase sõjaline areng ja paljud alad suudeti tagasi võita. Alates 1224 oli kogu mandrieesti jällegi sakslaste käes ja Lõuna-Eesti taanlaste käes. 1227 tekkis suur pakane, mis jäätas mere ja rootslased said sinna viia oma sõjavarustuse ja mehed. Viimane lahing toimus Muhus ja Valjalas ei toimunud lahingut, sest saarlased alistusid ilma võitluseta. !!!Üheks põhiliseks kaotamise põhjusteks oli organiseerimatus ­ maakonnad olid eraldi ja puudus koostöö. Puudusid nii võimsad relvad. Suletud ühiskond, ei olnud juurde võtta mehi, kes oleks valmis võitlema. Väga palju välisvaenlasi, kelle vastu tuli võidelda. Positiivsed tulemused Negatiivsed tulemused Kaupmeeste tulek ­ Hansaliidu teke siinsetele Kadus vabadus, sellega otsustusvabadus ja aladele. oma saatuse määramine) Eesti alad läksid ühtsesse kaubandusruumi...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu 11 klass

Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...

Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eestlaste ajalugu(pronksiajast muinasajani)

Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega. 2. Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd tegemata? Põhjendage oma arvamust. See võis olla täiesti võimalik, kuna relvade ja ehete levik sel ajajärgul oli küllaltki suur. 3. Kirjeldage muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotust. Millised märgid viitasid kujunevale riiklusele ? Olid külad, mis moodustasid kihelkonnad(45) ning mis omakorda moodustasid maakonnad , mida oli kaheksa: Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala + kihelkonnad(moodustasid ühe maakonna) (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana). 4. Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need eriarvamused tingitud ? Ühed arvavad et elanikud olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed, teised aga et, varanduslik ebavõrdsus oli suur...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg- Liivimaa ristisõda

1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhar...

Ajalugu
262 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Norra

Hedmark (Hamar) 5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) 18. Troms (Tromsø) Pilt 10. Maakonnad 19. Finnmark (Vadsø) Norra on jaotatud 434 vallaks. Norra linnad: Ålesund, Alta, Bergen, Bodø, Hamar, Kirkenes, Molde, Kongsberg, Kristiansand, Kristiansund, Moss, Narvik, Oslo, Larvik, Stavanger, Lillehammer, Drammen, Fredrikstad, Tromsø, Trondheim. 10 Suurem osa rahvastikust (80%) elab linnades. Linnad on koondunud ranniku lähedale, peamiselt lõunaossa kuna seal on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti...

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Venezuela

Lõuna pool on vihmametsad. Tuntumad puuliigid on eebenipuu, sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit, kapripuu ja kautsukipuu. 3. Kus (millise riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Peaaegu kodu mets asub Orinoco jõest lõuna suunas, kaasa arvatud Delta Amacuro, Bolivari ja Amazonase maakonnad . Need on mägised maad ja sinna saada ei ole kerge. Lisaks on seal asustus hõre. 4. Milleks metsi kasutatakse? Kõige rohkem on läbe aegade kasutatud metsi eelkõige puuutoodete valmistamiseks. Selle kõigus on hävitatud suured metsamassiivid. Hävitamises on süüdi kulla ja teemantide leidmiseks tehtud kaevandused. Õnneks on teadlased uurinud sealseid metsi ning tänapäeval on need katse all. Nüüd on metsatööstus jäänud täiesti soiku. Venezuela...

Geograafia
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun