Looduskatastroofid (2)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Punktid

Võru Kesklinna Gümnaasium
Looduskatastroofid
Referaat
Sisukord

Saateks lk 3

Maavärinad lk 4

Üleujutused lk 5

Vulkaanid lk 6, 7, 8

Kokkuvõte lk 10

Kasutatud allikad lk 11

Pildid lk 12
Saateks
Me elame planeedil, mis on täis ohte . Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest.
Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeristorm avaldab muljet ka nendele, kes elavad loodusjõududest laastatud piirkondadest eemal. Seda eriti meie päevil, mil info SAT TV vahendusel antakse edasi üle kogu maailma.
Tööstusriikides ei ole loodusõnnetused nii dramaatiliste tagajärgedega kui arengumaades. Üleujutused Bangladeshis, põuaperioodid Aafrikas ja teised loodusõnnetused nõuavad igal aastal sadu tuhandeid inimelusid.
Tööstusriikides tullakse loodusõnnetusega paremini toime kui arengumaades, sest katastroofi tagajärgede likvideerimise ja riigi arengutaseme vahel on otsene seas. Sealjuures on vaesus ja ülerahvastatus vaid kaks paljudest faktoritest, mis tingivad loodusõnnetuste tagajärgede raskuse.
Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju suureneb järjepidavalt. Aastatel 1960-70 hinnati loodusõnnetuste tekitatud kahju 50 miljardile dollarile. Ajavahemikul 1970-80 tõusis kahjusumma 70 miljardile ning järgmisel aastakümnel juba 120 miljardile dollarile.
Paraku see rahutukstegev tendents jätkub. Samuti suureneb loodusõnnetustes hukkunute arv. Ainuüksi aastatel 1990-92 sai loodusõnnetustes surma ligi veerand miljonit inimest ja ainelist kahju hinnati 260 miljardile dollarile.
Loodusõnnetuste sagenedes on seos ühe või teise maa arengutaseme ja katastroofi tagajärgede vahel üha ilmsemaks saanud.
Arvestades tohutut energiat, mis vabaneb maavärina või vulkaanipurske ajal, muutub inimene loodusjõudude mängukanniks. Suure loodusõnnetuse ajal selgub ka, millistes piirides suudab moodne tehnika inimestele kaitset pakkuda. Maavärinaid, vulkaanipurskeid ja teisi loodusõnnetusi ei ole võimalik ära hoida, kuid on siiski reaalne vähendada ohustatud piirkondade haavatust. Mida halvemini on elanikud loodusõnnetuse puhuks ette valmistatud, seda rängemad on katastroofi tagajärjed, seda suuremad on inimohvrid. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab ehitada küllaltki maavärinakindlaid hooneid , samuti hoiatada õigeaegselt vulkaanipurske, keeristormi ja tsunami eest. Tehnikast üksinda ei aita. Alles kooskõlastatud poliitiliste, majanduslike ja tehniliste meetmete abil on võimalik luua tõhus hoiatussüsteem.Sealjuures oleks aga kindlalt esiplaanil võitlus vaesuse ja ülerahvastuse vastu.
-3-
Maavärinad
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.
Juba joonia natuurfilosoofid püüdsid maavärinat seletada. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud.
Eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat.
Lissaboni maavärin 1755
1755. aasta 1. novembril kella poole kümne paiku toimus Lissabonis kaks minutit kestev maavärin. Sellele järgnes teine tõuge, peale mida polnud linnas püsti jäänud ainsatki tervet kivimaja . Siis saabus linna esimese tõuke hilinenud tagajärg, merel tekkinud hiidlaine , mis mattis enda alla terve portugali ranniku ja mis tungis kuni ühe kilomeetri sügavusele maismaale. Peale seda järgnes suur tulekahju, mis hävitas kõik, mis linnast alles oli jäänud.
Peruu maavärin 1970
Peruu kõrgeim mägi Huascaran asub Andides, Valgete Kordiljeeride nime all tuntud piirkonnas. Huascarani tipp on kaetud paksu jää- ja lumekihiga. 1962. a. Juulis murdus osa jäämütsist lahti, päästes valla jää- ja kivilaviini, mis langes mürinaga alla orgu, kiskus endaga kaasa kaheksa küla ja poole Ranrahirca väikelinnast ning surmas 4000 inimest. Aasta pärast, toimus uus maavärin. Huascarani nõlvast eraldus umbes 50 miljonit kuupmeetrit kivimeid. Samal ajal kukkus alla tohutu jäälahmakas, mis hõõrdumisel tekkiva soojuse tõttu osaliselt üles sulas , moodustades mudast ning hiiglaslikest jää- ja kivilahmakatest tormilise mägijõe. Laviin sööstis kiirusega 240-320 km/h. Kolme minuti jooksul mattis mudalaviin enda alla 18 000 inimest. Alles mitme päeva pärast said peruulased teada, kui kohutav õnnetus oli nende maad tabanud. 75 000 km2 suurusel alal hukkus rohkem kui 50 000 inimest, 200 000 ehitist purunes ja 800 000 inimest jäi peavarjuta.
-4-
Üleujutused
Üleujutus on nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.
Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks, esimesel juhul on see tingitud näiteks kevadel jõesuurvee ajal jõesängi üleujutusega. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodavaveehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada.
Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes, ojades.
Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest.
Huanghe 1887
4845 km pikkune Huanghe saab alguse Tiibeti kiltmaa kirdeosas, läbib kitsas orus Lössiplatoo, väljub Suurele Hiina tasandikule ning suubub Kollase mere Bohaiwani lahte . Kui 1887. a. murdis Huanghe oma 22 m paksusest kaldatammidest läbi, uppus jõevooludes väidetavalt 900 000 inimest. Pärast Esimest maailmasõda püüti tujukat jõge kammitseda taas tammide vahele. 1938. a., kui olude sunnil osa tammidest õhiti, uppus umbes pool miljonit inimest.
Jangtse 1931
Hiina ja Euraasia suurim jõgi, 5800 km pikkune Jangtse saab samuti alguse Tiibeti kiltmaalt. Ka see jõgi on põhjustanud katastroofilisi üleujutusi. 1931. a. Suvel tekitasid paduvihmad umbes 20 m kõrguse allavoolu liikuva laine, mis lõpuks mitmesse lisajõkke jõudes hääbus. Tohutud veemassid ujutasid üle terved maakonnad . Hakkasid levima nakkushaigused, inimesid nälgisid. Tol suvel kaotas oma elu 1 400 000 inimest.
-5-
Vulkaanid
Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.
Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tšiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).
Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad . Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan , mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks.
-6-
Vulkaanide asukohad
Vulkaanid ei paikne reeglina suvalistes kohtades. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks , mis aeglaselt ringi liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel ei ole, mistõttu toimub nendevaheline pidev hõõrdumine ja kokkupõrked. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal toimub laamade lahknemine, tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine , mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Nii lahknemise kui sukeldumise ehk subduktsiooniga kaasneb vulkaaniline aktiivsus.
Vulkaanide tüübid
Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava , kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase . Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised , kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg.
Lõõrvulkaani korral väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ning nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. Lõõrvulkaanid jaotatakse mitmesuguste tunnuste alusel veel kihtvulkaanideks (esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka, sageli kihiti ), kilpvulkaanideks (koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest), šlakikoonusteks (monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt šlakist koosnevad künkad), maarideks (plahvatuslik lehter, mille tekitab magmalise kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne.
-7-
Pompeji häving 79 p. Kr.
Vesuuvi purse 79. a. p. Kr., mis hävitas Pompeji, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna, on arvatavasti ajaloo tuntuim loodusõnnetus. Pompeji mattus 5-8 m paksuse tuha- ja pimsskivikihi alla. Linna 20 000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastunud pimsist tühikuid, mis on jäänud sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist tühikutest täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutusi surnutest. Näha on, et paljud hukkunutest hoidsid oma surmahetkel käsi või rätikuid suu ees, et kaitsta ennast tuhapilve mürgiste gaaside eest.
St. Helensi purse 1980
Kunagi laiusid St. Helensi vulkaani ümbruses igihaljad okaspuumetsad. Nüüd meenutab see piirkond elutut kuumaastikku.
Katastroof toimus 1980. a. 18. mail kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600 ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Orgu sööstis mudalaviin.
Vulkaanist 6.5 km kaugusel asuva Windy Ridge `i elanikud hukkusid kõik.Teadlased arvutasid välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadine lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Selle kõrval tundub tormituule kiirus 117 km/h süütu kohinana. Isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Vulkaanipurse nõudis ühtekokku 57 ohvrit. Tänu geoloogide õigeaegsetele hoiatustele ähvardava ohu eest ning ametivõimude rajatud keelutsoonidele suudeti ära hoida halvimat. Kohalikud elanikud evakueeriti ning uudishimulikud, kes olid karjadena kogunenud, aeti ohtlikust piirkonnast minema.
-8-
Tornaadod
Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust.
Teadlased kasutavad tavaliselt terminit " tornaado ". Tornaadode tugevust määratakse Torro skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F10. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia.
Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse.
Trombe esined maailma mitmetes paikades: Hiinas, Jaapanis, Uus- Meremaal , Lõuna-Aafrikas, Austraalias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Kolme osariigi tornaado 1925
Äikesepilve peitunud ja maa kohal liikuv tornaado üllatas oma ohvreid kõige kohutavamal viisil. 16. märtsil jõudis äikesepilv Texase osariigi kohale ning liikus 18. märtsi hommikuks Missouri osariigi kaguossa. Külma õhu front laius lõunasse, ulatudes Iowasse ja Kansasesse. Sel päeval laskus kiirusega 48 km/h liikuvast äikesepilvest alla kaheksa tornaadot, mis tapsid Kentuckys, Tennessees ja Alabamas 97 inimest. See USA ajaloo kõige pikema elueaga ja kõige hävitavam tornaado läbis oma teel rekordilise vahemaa . Tornaado sai alguse Missouri osariigis ning lõpetas oma 350 km pikkuse teekonna mõne kilomeetri kaugusel Princetonist kirde pool. Tornaado keskmiseks laiuseks oli 400 m ning kihutas kohati edasi kiirusega 117 km/h. Kui tornaado lõpes, oli ta surmanud 689 inimest, vigastanud 1980-t ning teinud neli linna peaaegu maatasa.
1974. aasta tornaadod USA keskläänes
-4. aprillil 1974 tekkis keskläänes Mississippist ida pool umbes 16 tunni ja 10 minuti jooksul 148 tornaadot, mis tapsid 322 ja vigastasid 5000 inimest. Tornaadod purustasid ligi 10 000 maja ning vigastasid 15 000 ehitist. Materiaalset kahju hinnati ühele miljardile dollarile.
-9-
Kokkuvõte
Me rääkisime teile looduskatastroofidest, mis vapustasid maailma. Loodus- katastroofid on väga ohtlikud, kuna neid on väga raske ette ennustada. Enda kaitsmine looduskatastroofide eest on samuti väga keeruline, kuna nende tegevust ja jõudu on raske ette aimata. Tänapäeval on tehnika areng muutnud kergemaks looduskatastroofide ette ennustamise. Tänu tehnika kiirele arengule ehitatakse tänapäeval maju, mis peavad paremini vastu erinevatele loodusjõududele.Tänu sidesüsteemide arengule on võimalik kiiresti korraldada evakueerimisi ja päästeoperatsioone. Tänu sellistele võimalustele on suudetud päästa väga palju inimelusid. Loodusõnnetuste tekitatud materiaalne kahju suureneb järjepidavalt ja selle tõusu lõppu ei paista kuskilt.
-10-
Kasutatud allikad
Ilves, Guido. Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma. Tallinn: OÜ Asporal, 1999
Vikipeedia. Vulkaan. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan
Vikipeedia. Tornaadod. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Tornaadod
Vikipeedia. Maavärin. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Maavärinad
Vikipeedia. Üleujutus. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Üleujutused
-11-
Pildid
-12-

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 36 allalaadimist

Vasakule

Paremale

Looduskatastroofid #1

Looduskatastroofid #2

Looduskatastroofid #3

Looduskatastroofid #4

Looduskatastroofid #5

Looduskatastroofid #6

Looduskatastroofid #7

Looduskatastroofid #8

Looduskatastroofid #9

Looduskatastroofid #10

Looduskatastroofid #11

Looduskatastroofid #12

Looduskatastroofid #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

riskooo Õppematerjali autor

Kontrollitud

PDF

TXT

vulkaan maavärin tornaado õnnetus vulkaanid tornaadod loodusõnnetuste loodusõnnetuse üleujutused laama maapinnal vulkaanipurske lõhevulkaanide

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Looduskatastroofid

Looduskatastroofid

Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat

Looduskatastroofid maailmas

Looduskatastroofid maailmas.

Eesti asub eemal maakera seismiliselt aktiivsetest piirkondadest (piirkonnad, kus maakoores toimuvad aktiivsed protsessid), kus toimuvad pidevalt maalihked, maavärinad, vulkaanipursked, kuid sellegipoolest ohustavad meid mitmed loodusõnnetused, mis meie oludes võivad omada katastroofi mõõtmed. Kõige raskemaid tagajärgi võivad Eesti oludes endaga kaasa tuua tormid, tugevad lumesajud, üleujutused jne. Kasutatud allikad: · ,,Mis on mis. Looduskatastroofid" R.Crummenerl 2007 · ,,Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G.Ilves 1999 · Wikipedia.org · internet

Vulkaanid ja maavärinad

Vulkaanid ja maavärinad

VULKAANID JA MAAVÄRINAD referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

(13) Antud esseest saab järeldada, et vulkaanipursked on miski, mille vastu inimene ei saa. Enamasti arvatakse vulkaanipursetest vaid halba ega usuta, et neist võib ka kasu olla. Näiteks Islandil kasutatakse vulkanismi energia tootmiseks. Kõige tuntuim on kindlasti neist mainitud vulkaani pursetest Vesuuv. Kasutatud allikad 1. Krakatau (2015) https://et.wikipedia.org/wiki/Krakatau 01.12.2016 2. Krakatau. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/looduskatastroofid/krakatau.html 01.12.2016 3. E.Viks. Krakatu http://miksike.ee/documents/main/referaadid/krakatau_evelin.htm 01.12.2016 4. G. Ilves (2005) Katastroofid, sündmused, faktid: Pinatubo. 50-51 5. I.K.Hein.(2011) Yellowstone`i vulkaani purse muudaks kaks kolmandikku USAst elamiskõlbmatuks? http://elu24.postimees.ee/377514/yellowstone-i-vulkaani-purse- muudaks-kaks-kolmandikku-usast-elamiskolbmatuks 01.12.2016 6. G. Ilves (2005) Katastroofid, sündmused, faktid: Pompei. 42-44 7. Tambora. https://et

Vulkaan

Vulkaan

SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Niisugustele kohtadele tekivad ookeani keskahelikud. Et lahknemine t

Saint-Helens Vulkaan

Saint-Helens Vulkaan

Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK 15 Referaat SAINT HELENS Kristiina Jürimäe Juhendaja: Reet Meerits Järvamaa 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Saint Helens........................................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 1 Sissejuhatus Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvu

Miks ja kuidas tekivad maavärinad

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

MAAVÄRINAD Sissejuhatus Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu

Saint Helens

Saint Helens

Muud andmed : Laavakupli môôtmed: Pikkus (loodest kagusse) 3725 jalga; Laius (kirdest edelasse) 1900 jalga; Kôrgeim punkt 7585 jalga üle merepinna; Kraatri serva madalaim punkt (kitsas mäekuru) 7780 jalga; Kôrguste erinevus kupli kôrgeima punkti ja kraatri serva madalaima punkti vahel 195 jalga; Pindala 487 000 ruutmeetrit; Ruumala 122 miljonit kuupjardi, see on vôrdne 150-200 suure spordi staadioniga. Kasutatud kirjandus: · Guido Ilves. ,,Katastroofid sündmused, faktid" · USGS (vulkaanid) · www.gi.ee · 7 klassi geograafiaõpik

Rohkem sarnaseid

Meedia

Pildid

Vulkaanid

Kommentaarid (2)

janis93 profiilipilt

janis93: hea

10:40 09-10-2014

mvari profiilipilt

mvari: Ei

18:22 28-09-2017

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk

Info

K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap

Kontakt

Saada kiri
kiri

annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused

Sõnastikud

Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto

Püsiühendus(es)

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun