Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Ki...
jpt. Palju pannakse n-ö hea kassamüügi nimel juurde, mitte tegelikkuses esinenud detaile. Esimestes filmides oldi originaalitruud. 5. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Kirjeldage Johan Joachim Winckelmanni rolli klassitsismi põhimõtete sõnastamisel. · Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Teoreetilise aluse rajasid W oma kirjutistega, maalikunstnik Mengs ja Piranesi (veduudigraveerija). K. taotles lihtsust ja selgust ning võttis eeskujuks antiigi vastavalt W 1755. Aastal esitatud juhtmõttele: ,,Ainus tee kuidas saada suureks ja, kui võimalik, jäljendamatuks, on antiikrahvaste jäljendamine"
Hegemoonia eksib alati ja pluralism on võimetu näitamaks suunda. Üks nägemus õigest elust ainult tingib regressi, samas kui mitu kõrvuti arenemas kiratsemise või killustumise. Suurimaks ja hiilgavaimaks meistritööks võib õigesti elatud elu olla tõepoolest, kuid ainult inimlik edevus on võimeline eeldama, et see ka saavutatav on. Meie suurim ja hiilgavaim unistus on õigesti elatud elu. Sõnaga "meistritöö" meenuvad kõige esimesena kuulsad maalid ja kaugetel maadel asuvad kultuurilise väärtusega ehitised. Kordagi ei kerki esile mõte: meistritöö paikneb meie ümber ja iga inimene on selle autor. Harva mõtlevad inimesed elule ja selle tekkimisele. Tähtsad on haridus ja töö, elus edasijõudmine ning pere ja kodu. Tegelikult see kõik moodustabki kokku elu. Teod, mida me oma elus korda saadame, jäävad inimestele meelde ning nende järgi meid mäletatakse. On need siis head või halvad, aga neid ei unustata. Mille nimel me elame
Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist.
Wolfgang Amadeus Mozart suri 1791. aasta 5.detsembri varahommikul, kaks kuud enne oma 36-dat sünnipäeva. Kokkuvõte: Maailmaajaloo tuntuim helilooja Mozarti ümber keerlevad igasuguseid jutte ja legende. Väidetakse, et Mozart suri, kuna tema suur rivaal Salighieri mürgitas ta. Palju küsimusi on tekitanud ka see, et kuhu Mozart maeti ja missugune oli tema majanduslik seis. Arvestades seda, et tema naine Constanze viibis mitmeid kordi tervendusreisidel kaugetel maadel, siis pidi neil elujärg hea olema, võttes arvesse fakti, et Mozart oma viimaste elukuude jooksul praktiliselt tööd ei teinudki. Oma elu jooksul kirjutas Mozart kokku 41 sümfooniat, 27 klaverikontserti, 6 viiulikontserti, üle kuuekümne erineva keel- ja puhkpillkontserti ja üle kahekümne ooperi. Kokku on nooditrükistest säilinud ligikaudu 600 muusikateost. Joseph Haydn on öelnud vahetult pärast Mozarti surma: ,,Järgmise saja aasta jooksul inimkond sellist talenti ei näe
10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Kriipsutaolised, pikaksvenitatud, krobelised inimfiguurid. 83 Joan Miró. Hollandi interjöör II. 1928. Hispaania. 86 Salvador Dali. Mälestuse püsivus. 1931. New York 87 René Magritte. Sürrealistliku väljaande ,,Minotaure" esikaas. 1937. 88 Alberto Giacometti. Kõndiv mees III. 1960. 14. FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIOVISM 1920. AASTATEL 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I maailmasõda eriti tugev soov elukeskond uueks muuta? Eluskonna uueksloomine soov sõjärgses vaesunud Euroopassuunas otsima uusi lahendusi. 2. Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Millega see tegeles? kunstikooli ,,Bauhaus". Püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? Funktsion- kõik see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus. 4. Nimeta W
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
kõrge kvaliteediga sütt. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Austraalias. Sütt tarbitakse siseturul ja veetakse välja lähematesse regioonidesse, peamiselt Jaapanisse. Arvestatavad söekaevandajad on ka India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa. 4- Vee-energia Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Vee-energia omahind on maadel, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa ka suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla paljud maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise on
Suurtel pühadel kutsub Kadri kokku kogu küla, siis vaatab ta enda ümber ja püüab mõistada, milline laps on tema oma, mis on nende ja nende isade nimed, osad ta tunneb ära, osad mitte. Ta on juba 63- aastane, endiselt tegus ja energiline. Kokku oli ta sünnitanud 12 poega ja 2 tütart. Aeg- ajalt tehti ta suunas solvavaid märkusi tema eluviisi pärast. Aastad läksid ja Kadri ei tundnud uute inimeste kombeid, ta tegi ringkäigu oma kunagistel maadel, trügis majadesse, nii et tema eest neid lausa suleti. Tuli välja, et paljud tema kaasealised on kas küüru vajunud või ära surnud, kõik kohad puha tundmatuid inimesi täis. Martin Vaiglaga ei ole ta kordagi rääkinud pärast kõrtsist ära kolimist häärberisse. Ühel päeval jõudis kätte Terikeste häärberis suurpäev: Kadri Parvi saab 70 aastat vanaks, tema pojal Toomasel on laulatuse eelpäev ja samas korraldatakse ka Meos
seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks ning nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmiala. "Seadus lubab, et kaitseala piiresse võib kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad ning nendel maadel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitseeeskirjaga Vabariigi Valitsus. Kaitsealade planeerimine ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni nelja erinevasse vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ja programmiala üldvöönd." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) RAHVUSPARK ..
tegevusi. Olavus Petri oli Rootsi usuuendaja nind hiljem sai kantsleriks. 1526. aastal andis välja Uue Testamendi tõlget rootsi keelde. 14.Põhjamaade elu-olu ja kultuur 16.-17. sajandil Peamine tegevus oli maahaaramine. Põllumaad kuulusid peamiselt vabadele talupoegadele. Paljud tööd tehti ühiste jõududega. Saadud talupoegade maadelt maksud olid Rootsi riigi tähtsaimaks sissetulekuallikaks. Avatud maadel kasvatati teravilja ja metsades pidasid karja. Talupojad vahetasid omavahel piima ja liha toiduteravilja ha loomasööda vastu. Välismaalt toodi soola ja vürtse, mida kasutati kala ja liha säilitamiseks. Toodi teistest riikidest ka kangaid ja humalat. Humalast tehti õlu, mida jõid mehed ja naised (2,5 liitrit päevas). Gustav Vasa ajal polnud Rootsis haridust. XVII sajandil muutus vask tähtsamaks riigi sissetulekuallikaks, toodeti ka raua, mida eksporteeriti.
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada. Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus tal...
(Brasiilia, Nigeeria, India) 6.1 Lühike vihmaperiood (alla kuue kuu)- savannides põua tõttu sageli ikandused, kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsalt. Savannikarjamaadel tegeletakse enamasti veisekasvatusega. 6.2 Pikk vihmaperiood (üle kuue kuu)- savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatel maadel saab aastas isegi 3 saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väheseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, puuvill, kohvipuu, teeõõsas. 7. Ekvatoriaalne vööde- väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, mis on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad (peamiselt istandused) ei ole palju, rohumaad praktiliselt puuduvad. Taimekasvatuses on ülekaalus palm, kohvi- ja kakaopuu
1934. a. Määrati ta Tallinna linnapeaks, 1937. a. maist ülemlinnapeaks. Jaan Soots arreteeriti NKVD poolt 1940. a. Septembris ja ta suri 6. veebruaril 1942 uurimisalusena Solikamski vanglas. Kindral jaan Sootsi sünnikohta tähistav mälestuskivi avati Viljandimaa muinsuskaitsepäevade raames 21. aprillil 1990. Kivil on tekst: ,, Siin Küti talus sündis 12. III 1880 E.V. Kindralmajor Jaan Soots, Tartu rahu allakirjutaja 2. II 1920. tänapäeval on Küti talu maadel ainukt laokile jäänud ruumikas elumaja, kõrvalhoonete varemed ja vohav võsa. Lk 366 kell 11.30 Kristjan Luts ,, Eesti sõjaajaloo teejuht" Vabadusõja mälestusmärk Taageperas Vabadusõja mälestusmärgi valimistas Tõrva kiviraidur Richard Tooming oma kavandi järgi. Sammas avati 2. septembril 1934 ja lõhuti oktoobris 1940. aastaid hiljem toodi kiviraidur Elmar Kingi juurde tahukas langenute nimedega. 1980
Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal
toitumis- ja peidupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele ning samas ilmestavad lagedaid maastikke. Põllumajandustegevust saab arendada loodusega kooskõlas, kui talunik oma igapäevastel põllutöödel arvestab ka sealse elustikuga. Põllumajandustootmise intensiivistumine vähendab põllumajandusmaastiku mosaiiksust ja looduslikele liikidele sobivaid elupaigatüüpe (M. Semm 2003). Põldude liigirikkus Liigirikkuse seisukohalt tuleks oma talu maadel säilitada vanad taluasemed, kivivaredega või kännuhunnikutega jäätmaasiilud, metsatukad jms., sest nad on olulised pesitsus ja varjupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele. Sageli on võimalik põllumajandusmaastike liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust ise suurendada, rajades näiteks mitmeaastase taimestikuga põllupeenraid, põõsasribasid, märgalasid. Lisaks saab põllumees hoida ja aidata oma talu
Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W
18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti eesmärgiks oli rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Barokkmuusikat iseloomustab rõõmsameelsus, rikkalikkus, pingelisus, liialdused, teatraalsus, rohked kaunistused,
tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal
...................................................................... 16 5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 17 2 SISSEJUHATUS Eestis on ohtralt Nõmme-nimelisi paiku. Veelgi rohkem on metsi mida kutsutakse nõmmemetsadeks. Nõmmemetsad on enamasti levinud künklikel ja võrdlemisi kõrgetel maadel, mereäärsetes piirkondades, luidetel, mujal küngastel ja seljandikel. Seal on mõnus jalutada või suusatada, pole peaaegu ültse põõsaid ja männid paiknevad hõredalt. Pilk ulatub kaugele. Nõmmemetsad on Eestis levinud ebaühtlaselt, neid võib kohata Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel. Salumetsad on tundud lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Salu on rahvakeeles tähendanud väheldast lehtpuudest koosnevat metsa. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500
bioloogilise kontrolli tugevdamise püüdlusi. (David W. Crowder Randa Jabbour 2014). 7 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus Paljudel juhtudel ökosüsteemi funktsioonid paranevad, kui liigiline mitmekesisus suureneb. See juhtub seetõttu, et suurenev mitmekesisus suurendab võimalust, et liigid võtavad kasutusele täiendavaid looduslikke nišše. Põllumajanduslikel maadel, kus kasvatatakse kahte või enamat kultuurtaime koos, esineb vähem kahjurite poolt tehtud kahjustusi võrreldes samade kultuurtaimede kasvatamisel monokultuuridena. Selle põhjus võib seisneda polükultuuride segavas toimes (kahjurid ei leia peremeestaime nii lihtsalt üles kui monokultuuride puhul) ja selles, et polükultuurid pakuvad kahjurite looduslikele vaenlastele 8
10 · Käsikiri ,,Lindude lennust", asub Torinos. · Mitmesuguseid joonistusi ja tekste, Veneetsia. · Arundeli käsikiri, London. · Frosteri 1., 2. ja kolmas käsikiri, London. · Leicesteri käsikiri, Holkham.(Jilek, 1988) 11 4.LEONARDO ISIKLIK ELU 4.1.Leonardo elu Leonaro sündis vallaslapsena ja ta ema, kes teda esimesed viis aastat kasvatas töötas lähedal oleva lossi maadel vaese karjasena, ta oli siis vaid 16 aastane.Kord ründas Leonardot, kes magas hällis, kull kes õnneks ei teinud Leonardole erilisi vigasusi. See juhtum jäi talle eredalt meelde ja hiljem nägi Leonaro selles oma saatust märgistavat ennet.Isa võttis ta oma vanaisa majja elama peale ema juures veedetud viite eluaastat. Isa saadab ta Vincisse Verrocchio ateljeesse maalimist õppima.Isa ei pea lugu sellest, et Leonardo õpib kunsti.Ta
ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Veidi peale "rukkikrahvi" surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam, millest ENSV ajal sai Sangaste Aretuspunkt (iseseisev alates 1957 aastast, liideti Sangaste kolhoosiga 1986). Esimene kolhoos Sangaste vallas moodustati oktoobris 1948. Mitu väiksemat kolhoosi ühinesid ajapikku kuni 1961. aastani, lõpuks asus kolhoos seniste Restu ja Sangaste mõisa maadel. (Kaaramaa ja Kübar, 1980) Sangaste külanõukogust sai Sangaste vald aastal 1991; kolhoos lõpetas tegevuse 1994. Sangaste aleviku peamised vaatamisväärsused on EELK Püha Andrease Sangaste kirik ja surnuaed, kus on näiteks "Sangaste rukki" aretaja krahv Bergi ja Lossipargi korrastamise entusiasti Herbert Raabi hauad. Sangaste kiriku esmamainimine oli aastal 1379, kuid seejärel on kirikut mitu korda hävitatud ja taastatud. Praegune kirik on pärit 1742 aastast.
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tugev
Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele, aluspõhjaks on Tamsalu paekivi lade. Simuna ja endise Avanduse valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis. Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad Eesti ühed viljakamad põllumaad, lõunaosa on metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala. Juba muistsetest aegadest peale on Pandivere kõrgustiku viljakatel maadel tegeldud põlluharimise ja karjakasvatusega. 1913. a oli Vao vallas 13 mõisat ja 425 talu, 1939. a 840 talu. Praegu on valla territooriumil haritavat maad 161 km² ja metsa 234 km².Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus, ümbertöötlev- ja puidutööstus. Majanduselu edendamiseks on paikkond avatud ka väljastpoolt tulevatele investeeringutele. Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K
reoveepuhastid on rekonstrueeritud ja suublasse juhitav heitvesi vastab kehtestatud normidele. Jõgeva aleviku heitvesi pumbatakse Jõgeva linna puhastisse, Kärde külas puudub reoveepuhasti. Lisaks on Raaduvere külas biotiigid, kust juhitakse puhastatud heitvesi Rohe peakraavi [3]. 4.3. Maavarad Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba (hästilagunenud ja vähelagunenud turvas), ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat, 2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7]. 4.4. Mets Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine hektaritagavara riigimetsas 171 ning erametsas 172 tm/ha. Kaasikute osakaal puistute
seisneb selles, et punutisi tehakse keetmata vitstest. Päikese käes kuivades omanadavad nad heleda päikeselise tooni. Konkurentsitihedal ajal edu saavutamine nõuab lisaks kaubale ka muud huvitavat lisaks pakkuda. Näiteks pakkuda kaupa nõnda kaunilt, et see näeb välja nagu kaunis kompositsioon kunstinäituselt. Toode on suunatud eeskätt tarbijale, kes hindab looduslikkust materjalist valmistatud tarbeesemeid oma igapäevaelus. Esialgse vajaliku toorme saan oma vanematekodu maadel kasvavast pajust ja esimeste punutiste valmimine toimub ka sealsetes ruumides. Ühe-kahe aasta möödudes peaks olema selgunud, et ettevõtlus oleks jätkusuutlik. Vaadata üle võimalused välisturu osas kas ja millised on need võimalused. Eesmärk oleks, et viie aasta pärast firma laieneks ja suureneks ettevõtluses osalejate arv. Oluline on, et ettevõtte raamtupidamine oleks tasakaalus, tulude ja kulude kohta täielik ülevaade. Raamatupidamisega tegelen ise.
ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuvat tõstesilda mööda. Tähtsaim ehitis oli linnuse siseõues paiknev torn, milles asusid feodaali ja ta perekonna eluruumid. Torni ülemisel korrusel oli alati valve, alumisel laod või vangikongid. Ajapikku hakati rajama ühe keerulisema ehitusega linnuseid. Idas käinud ristirüütlid jäljendasid võõrastel maadel nähtut ning ehitasid peamüüri ette veel teise, veidi madalama. Samuti püüti väravaehitisi muuta võimalikult keerulisteks, et ühest väravast sisse murdnud vaenlane niipea edasi ei pääseks. Näiteks pidi ühte Inglismaal asuvasse linnusesse siseneja kõigepealt ületama tõstesilla, siis läbima viis väravat ja kuus allalastavat raudvõret, pöörama paremale ümber nurga ning lõpuks ületama veel ühe tõstesilla. Suuri, mitme kindlustusvööndiga linnuseid
Põhjustajaks: nõlva kalle, paduvihmad, lähtekivimi pudesus II. Kiirendatud erosioon- inimtegevuse tagajärjel Põhjusteks: i) Põldude rajamine künka või mäe nõlval ii) Suurte põldude rajamine Kaitse: (1) Põllukaitse ribade istutamine põldude ümbere ja vahele (2) Mägistel aladel rajada terasspõlde III. DEFLATSIOON ehk tuule erosioon Esineb enamasti väikese sademete hulgaga tasastel kuivadel maadel, kust tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladet ära viljakaid mullakihte Esineb rohtlates ja poolkõrbevööndis Nt. Põhja-Ameerika preeriates, mis on ülesharitud IV. Kõrbestumine Kõrbete laienemine väära inimtegevuse tagajärjel: i) Ülekarjatamine ii) Muldade pideval kasutamisel langeb mulla viljakus Esineb poolkõrbetes, rohtlates, savannides Kurnatud maid tuleb lasta puhata, tuleb vältida ülekarjatamist V
puhkpillimuusika ja ohtra õllejoomise saatel hiiglaslikke papist ja paberist meisterdatud kujutisi keskaegsetest isikutest. Osavõtjad naudivad lustlikku pillerkaari täiel rinnal, kuid kodanikuväärikus, peokorraldamisele antud ametlik heakskiit ja traditsioonitunnetus ohjeldavad seda elavad spontaansust, mis muidu jätaks pealtvaatajate nägudele hämmeldunud ja juhmi ilme. Nagu paljudel teistel naljaarmastavatel katoliiklikel maadel, on Belgial tugevad karnevalide korraldamise traditsioonid. Üks kõige kuulsamaid peetakse vastlapäeval Lääne-Belgias, Binches, kus meessoost osavõtjad, keda kutsutakse Gille'ideks, paradeerivad traditsioonilistes, pitsiliste kraede ja kätistega kostüümides, kannavad kuljustega mütse ning veidraid roosasid näomaske, millele on traadist raamidega prillid ning vuntsid külge kinnitatud. Hiljem panevad nad pähe valgetest jaanalinnusulgedest
helilooja selle poolest, et ilmalik muusika domineerib vaimuliku üle, hoolimata sellest, et ta tegutseb vaimulikuna. 14. sajandi itaalia muusika trecento Linnriigid, kaubandus idamaadega, pangandus Kirjanduses: Dante, Petrarca, Boccaccio Maalikunstis Giotto, perspektiivi sünd Euroopa professionaalne muusika sünnib Prantsusmaal (gregooriuse laul 8. saj. II poolel, organum 9. saj., esimesed gregooriuse laulule mitte tuginevad mitmehäälsuse zanrid, nt. motett 13. saj.). Teistel maadel enamasti kopeeritakse Prantsusmaa saavutusi. 14. tõusevad Prantsusmaa kõrvale teised, iseseisva mitmehäälse muusikaga kultuurid. Neist kõige huvitavam Itaalia, alates 1330ndatest. Trecento muusika Kesk ja PõhjaItaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt aristokraatlikes majades viljeldud elegantne ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Olulisemad keskused: Firenze (Medicid), Bologna, Padua, Modena, Milano (Sforzad), Perugia, Ferrara (d'Ested).
· Tadukhip · Thot · Seth · Baketaton · Memphis · Sekenre · Tutanhammon · Siidon · Eje · Kadesh Karakterite võrdlus teiste raamatute tegelastega Sinuhe ja Väike Prints (Antoine de Saint-Exupéry samanimeline teos) Selles teoses läks Väike Prints oma koduplaneedilt teistele planeetidele. Ta kohtas väga erinevaid inimesi ja loomi. Oma reisil õppis ta palju uut ning huvitavat. Täpselt nagu Sinuhe reisides väga erinevatel maadel. Kaptah ja Sganarelle (`'Don Juan'') Kaptah ja Sganarelle oli sarnased selle poolest, et nad mõlemad olid väga ustavad oma nii öelda isandatele. Nad olid nende head sõbrad, aga siiski varastasid nad mõlemad nende tagand. Nad olid mõlemad omakasu püüdlikud don Juan ja Sinuhe (`'Don Juan'') don Juan ja Sinuhe olid suht koht täielikud vastandid. Sinuhele meeldis inimesi aidata, Don Juanil oli aga suht koht suva, peaasi, et tal endal hästi läheks
Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud 2 lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 30. Muldade levik paetasandikul Kh künkanõlval LKIe jõelammil AG künkajalamil D sootasandikul S'' 31. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus,
- Valgamaa 3,0 - Põlvamaa 1,9 - Viljandimaa 0,9 - Jõgevamaa 0,4 - Läänemaa 0,4 Pesitsustihedused meie tihedamalt asustatud piirkondades on järgmised: Emajõe-Suursoo kaitsealal 3,9 pesa 100 km2 kohta ja seitsme teadaoleva pesa keskmine kaugus uksteisest on 2,9 km. Karula Rahvuspargis oli 3,3 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 3,1 km ja Puhatu Looduskaitsealal 3,8 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 5,6 km. Omamoodi koloonia on asustatud Võru metskonna maadel, kus 10 km2 pesitseb kolm paari ja pesadevaheline keskmine kaugus jääb alla ühe kilomeetri. Darwini Rahvuspargis, Vologda oblastis, Venemaal pesitsevad kalakotkad samuti kompaktsete gruppidena, kus pesade vahekaugus on 0,25- 4 km ( et al 2002). Täiskurn, haudevältus ja lennuvõime saavutamine. Pesa kohendamist alustab kalakotkas aprillis peale saabumist. Täiskurn, mis koosneb 2 kuni 3(4) munast, on pesas enamasti mai keskpaigaks. Emaslind haudub umbes 35 päeva,
Punaarmeelaste liikumiseks määrati kaks raudtee- ja maanteemarsruuti ning seda pidid turvama politsei, Kaitseliit ja erandjuhtudel ka sõjavägi. Eestisse sisenenud 14 037 sõjaväelast, 283 tanki, 54 soomusautot ja 2040 muud autot paigutati Saare- ja Hiiumaale ning Haapsalu ja Paldiski ümbrusesse. Õhuvägede sissetoomine jäi hilisemaks, sest neile määratud lennuväljade kohad Saaremaal, Haapsalus, Paldiskis, Kuusiku ja Kehtna mõisate maadel polnud veel ette valmistatud. 3 Esialgu olid suhted NSVL-ga enam-vähem normaalsed, kuigi suurt probleemi tekitas Talvesõjas see, kui NL-i lennukid kasutasid Soome pommitamiseks Eesti baase. Poliitilistel põhjustel ei saanud valitsus aga midagi selle vastu ka ette võtta. Eesti valitsus püüdis terve baaside aja jooksul rahustada nii iseennast kui avalikkust, lootes iga järelandmisega, et
Talunike eraomand koos rentniku mõisamaade rentimisega moodustas 1917a 55,3% Eesti territooriumist. Eesti Maareformi Seadus (1919.10.okt) 2 hobuse asundus keskmiktalud ja 1 hobuse väikekohad. Alguseks 1944a Kolhoosnik/soovhoosnik võis pidada Eesti NSV-s 0,6-0,25 ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu. Nõukogude võimuperioodi viimasel aastal (1990) oli Eesti NSV-s kolhoose 206 keskmiselt 7342 ha, sovhoose 119 keskmise suurusega 7081 ha. Viimaste maadel oli veel 25 ühistut (keskmiselt 3920 ha) taluseadusega vormistatud 2339 talu (keskmiselt 26,5 ha) vormistamisel oli veel 1334 talu (25,5 ha) maakasutus 34 000 ha maal.
toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Erinevad kultuurid võimaldavad kasutada erinevatel aastatel erinevaid tõrjevõtteid. Samas pärsivad erinevad kultuurid umbrohtude kasvu erinevalt. 4 3. Agrotehnilised võtted Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis.
1908. aastal asutati Tartu Balti Sooselts, mille üheks ülesandeks oli sookatsejaama asutamine. 1910. aastal asutaski Balti 1 Sooparanduse Selts Toomale sookatsejaama, millele kuulus üle 120 ha maad. 1928. aastal rajati Toomale kool. Tähtsam ülesanne oli Sooparanduse Seltsil rohumaade rajamine, parandamine ja teaduslik juhtimine. Just looduslikud rohumaad, mis enamuses asusid soo- ja soostunud maadel, vajasid kultiveerimist. Selle tarbeks osteti 1910. aastal Tooma talu, mis andiski Tooma Katsejaamale ja hiljem Tooma Katsebaasile nime. Algas hoogne areng ja see kestis kuni 1914. aastani, mil algas I Maailmasõda. Katsejaam alustab tööd uuesti alles 1920. aastal. Balti Sooseltsi poolt kinnitatud temaatika kohaselt oli uuritavate küsimuste ring lai ja mitmekesine. Katsejaam pidi hindama balti soid taimekasvatuse, alus- ja kütteturba
Maa kvaliteedi näitajaks on muldade kvaliteet. Seega omab maa erinevat põllumajanduslikku väärtust. Järelikult maa kvaliteeti iseloomustavaks näitajaks on põllumaa hind. Maa hind võib sõltuda territoriaalsest asukohast (linnade, asulate lähedal maa kallim). Eestis kasutatakse maa kvaliteeti iseloomustava näitaja hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest. Hindepunkti algväärtust on korrigeeritud vastavalt maadel tehtud kultuurtehnilistele töödele. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli. Parimatel maadel ulatub ca 60 ning halvematel ca 25 punkti. 1998.a. põllumajanduslik maa vähenes 17 tuhande ha võrra ja vastavalt sama suuruse võrra suurenes muu maa. Põllumajanduslik maa vähenes nii põllumaa, vilja- ja marjaaedade ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed
See ühiskond tavatses iseloomustada ennast kui Rooma-pärast ja kristlikku, kuid kuulutas samas keldi alad võõrasteks. 11. sajandiks ei tähista mõiste ,,ladina kristlus" enam teatud riitust või alluvusvahekordi, vaid ühiskonda. II peatükk--Aristokraatlik diasporaa * 11. 13- sajandi ekspansiooniliikumise üheks aspektiks oli Lääne-Euroopa aristokraatide lahkumine oma kodumaalt ja siirdumine võõrsile. Immigrantide algkodu asus peamiselt endise Karolingide impeeriumi maadel. * Perekonnad Joinville' id Champagne'st ja Grandmesnili'd Normandiast olid osalised mitmes ekspansionistlikus ettevõtmises. * Klassikalisel keskajal oli saksa ekspansiooni peamine suund Ida-Euroopa. * 12. ja 13. sajandil oli edukaks võimul püsimiseks tarvilikud mõned universaalsed eeldused, millest üks peamisi oli linnuste ja vasallide olemasolu. Feodaalse sõjalise toestiku loomise järel tuli piirkonna teadlik arendamine nii maa kui linna uusasustamise soodustamise kaudu.
samuti nagu iga kannatus on pahe, kuid mitte igast kannatusest ei tule hoiduda Skeptikud. ( skeptikos- vaatlev, uuriv) Skepsise all mõistetakse hoiakut, mis ei luba uskuda midagi, mis pole tõestatud (selles mõttes on ta tänapäevase teadusliku mõtlemise aluseks). Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse rajas Pyrrhon (365- 275 e.Kr), kes Makedoonia Aleksandrit tihtilugu tema sõjaretkedel saatis, oli avastanud, et paljudel maadel on inimestel omapärased mõttekonstruktsioonid, mis ei ole iseenesest ebaloogilised, kuid lähtuvad hoopis teistsugustest eeldustest. Aga ükski neist eeldustest pole tõestatav ja järelikult pole ka kindla sisulist teadmist olemas. Igale väitele saab vastandada samavõrd veenvalt põhjendatud vastupidise väite oleks ainult oskust argumente leida. Tuleb hoiduda midagi väitmast asjade loomuse kohta (``mesi on magus `` asemel on
Heaolu kasv (elutingimuste paranemine) Põhjused: Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest; 12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le; Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia; Arenenud riikide rahvaarvu vähenemine võrreldes arengumaadega, mistõttu võib maailma tabada taandareng; Intensiivne majandamine parimatel maadel on hävitanud sealsed metsad, tekitanud erosiooni, mulla vaesustumise ning kõrbestumist. Kuidas ülerahvastumise probleemi lahendada: Probleemi aitab edukalt lahendada inimeste teavitamine rasestumisvastastest vahenditest; Naiste õiguste suurendamine ja hariduse võimaldamine naistele; Abieluea tõstmine ja laste arvu piiramine; Laste suremuse vähendamine; Heaks näiteks on Hiina. Hiinas on seadus mis lubab perekonnal sünnitada ühe lapse ja
18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kunda kultuur Kõik Eesti meoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad: Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli saaodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Asulakohtade üleskaevamisel on leidtud tuleasemeid, kuid selgemaid elamute jäänuseid pole leitud. Elati tõenäoliselt 15-30- liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne.
ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuvat tõstesilda mööda. Tähtsaim ehitis oli linnuse siseõues paiknev torn, milles asusid feodaali ja ta perekonna eluruumid. Torni ülemisel korrusel oli alati valve, alumisel laod või vangikongid. Ajapikku hakati rajama ühe keerulisema ehitusega linnuseid. Idas käinud ristirüütlid jäljendasid võõrastel maadel nähtut ning ehitasid peamüüri ette veel teise, veidi madalama. Samuti püüti väravaehitisi muuta võimalikult keerulisteks, et ühest väravast sisse murdnud vaenlane niipea edasi ei pääseks. Näiteks pidi ühte Inglismaal asuvasse linnusesse siseneja kõigepealt ületama tõstesilla, siis läbima viis väravat ja kuus allalastavat raudvõret, pöörama paremale ümber nurga ning lõpuks ületama veel ühe tõstesilla. Suuri, mitme kindlustusvööndiga linnuseid
Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid. Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt. Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud. Eesti rahvas on sündinud saunas, sellepärast austati ja armastati sauna samuti kui püha hiit. Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik
Aasias [Malaisa, Indoneesia].) 45. OLIIVIPUU e õlipuu - kus kasvab, iseloomusta, milleks vaja? (kasvab vahemere lähistroopilises kliimas + California, Tsiili; vanim õlikultuur ja võib kasvada -2000 a vanuseks; väärtuslik toiduõli ja kasulik seepide, salvide jne valmistamisel.) 46. Too välja vähemalt kaks suhkrukultuuri! (suhkrupeet, suhkruroog.) 47. SUHKRUPEET - iseloomustus (annab 1/3 suhkrutoodangust; võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota) 48. SUHKRUROOG - iseloomusta (üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi; kasvatajad on Brasiilia, Kuuba, India [u 40% Kuuba põllust suhkruroo all].) 49. Too välja vähemalt kolm mõnukultuuri! (kohvipuu, kakaopuu, teepõõsas, looduslik kautsuk) 50. KOHVIPUU - iseloomusta, kust pärit, kus on ja kus kasvatatakse? (perekonnas üle 50ne liigi, aga ainult nelja kasitatakse kohviks [Araabia, Kongo,
Paju lahing 29.01 31.01.1919 Paju lahing toimus 29. jaanuaril, 1919. aastal Valgamaal, tolleaegse Luhde Grosshofi (ehk Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17
11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
