50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kahemees
Õppematerjali autor
Eesti SS deviis. Need noormehed, kes tahtsid Punaarmee vastu võidelda, kuid kes ei tahtnud selga tõmmata saksa mundrit, suundusid Soome, kus neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest nn soomepoisid). Punaarmee koosseisu kuulus Eesti sõjaväest moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure
Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile
käes. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse kuulusid vabatahtlikud, vahel ka sundvärvatud töölised, kutsealused. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega. Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid. Põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati varasid. SAKSA OKUPATSIOON Võimustruktuurid 1941. aasta suvel, kui punaväed lahkusid, tervitasid eestlased sakslasi vabastajatena. Peagi aga positiivsed emotsioonid muutusid. Selgus, et Saksamaa ei tahtnud midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist. 5. detsembril 1941 allutati Eesti okupeeritud idaalade ministeeriumile Berliinis. Seda juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. See koosnes neljast kindralkomissariaadist (sh Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi.
EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda
Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene)
Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene)
Kõikide uute reformide tulemusena langes elatustase nind tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. Vagun küüditatutega, 1941. a. Vene- Saksa sõda 1941. aastal Kuna Stalin andis käsu kaitsta Tallinnat iga hinna eest, siis koondas Punaarmee juhatus Tallinna anna kõik käepärased jõud. Tallinnlasi ise sunniti rajama ümber linna punkreid, kaevikuid, okastraattõkkeid ja tankitõrjekraave. Kõigest sellest aga ei piisanud ning 28. augustil marssisidki Tallinnasse sisse Salsa väed. Eestlased aga unustasid kogu eelneva viha sakslaste vastu ning tervitasid neid kui vabastajaid. Nad olid veendunud, et Saksa vägi ajab Punaarmee välja ning et Eesti saab omariikluse taastada. Vene- Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. aastal. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna- Eesti, kuid alates Kesk- Eestist sakslaste pealetung takerdus. Uute jõude koondamine nõudis aega, seega vabanes Põhja- Eesti nõukogude okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saared aga alles oktoobris.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid