Belglased (1)

Kutsekool - Kultuur-Kunst - Kultuurilugu

5 VÄGA HEA

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS
BELGLASED
Referaat
Juhendaja : Sirje Padrik
Tartu 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 1

ISELOOM 2-3

Belglase põhiolemus 2

Lemmiktegevused 2-3

KÄITUMINE 4

Perekond 4

Vanurid 4-5

KOMBED JA ETIKETT 6

Tervitamine 6

Kingitused 6
4. SÖÖK JA JOOK 7
4.1 Šokolaadid 7
4.2 Friikartulid 7
4.3 Jook 7-8
5. KOMBED JA TRADITSIOONID 9
5.1 Karnevalid ja laadad 9
6. SÜSTEEMID 10
6.1 Haridus 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11
SISSEJUHATUS
Belgia rahvaarv ulatub 10 miljonini. Võrdluseks: Taanis elab 5 miljonit inimest, Šveitsis 7 miljonit, Hollandis 16 ja Hispaanias 41 miljonit inimest. Inglasi on 50 miljonit, prantslasi 60, itaallasi 57 ja sakslasi on 82 miljonit.
Belgia elanikkond jaguneb peamiselt kaheks keelegrupiks, mis koosnevad 6 miljonist hollandi keele rääkijast ja 4 miljonist prantsuse keele rääkijast. Lisaks on Saksa piiri ääres veel 67000 saksakeelset elanikku. Brüssel lööb selle kena jaotuse segi, kujutades endast prantsuse keelt kõnelevat rahataskut, mis asub flaamlaste territooriumil.
Belgia territoorium moodustab poole Inglismaa territooriumist ja Prantsusmaa pinnale võiks Belgiat paigutada 18 korda.
-1-
ISELOOM
Belglase põhiolemus
Nelisada aastat tagasi jäädvustas Pieter Bruegel Vanem oma lõuendile kaasmaalase toimekalt ringi askeldamas, kinni külmunud tiigil lustlikult uisutamas või, veinist ja õllest punapõsksena, kõht head-paremat täis üle püksivärvli välja punnitamas ning lustaka talupojatantsu ajal oma mõnusatele naistele otsa koperdades, külapulma tähistamas. Riistvara on muutunud, aga tarkvara , belglase hing, on suuresti samaks jäänud.
Belglased teavad, kuidas elust mõnu tunda, aga mõnu tunda saab ainult siis, kui seda toetab asjalik töö. Mine ja tee ausalt ning korraliku tasu eest oma päevatöö ära, pane tuleviku tarbeks veidi kõrvale ja ülejäägiga veeda mõnusasti aega. See ongi see, mida belglaseks olemine endas kannab.
Belglane peab tervet argimõistust paremaks sõbraks kui originaalset mõtlemist. Kaine mõistus, kõva töö, huumorimeel ning sallivus võõraste vastu – muidugi mõistuse piires – on belglase südamele kõige lähemal olevad head omadused, aga need omadused ei kehti belglaste omavahelise suhtlemise puhul. Kui flaamid räägivad valloonidest ning valloonid räägivad flaamidest kaovad head omadused ja kaine mõistus justkui nõiaväel.
Lemmiktegevused
Kogu selle sotsiaalse konformismi pealispinna all peitub selgelt välja kujunenud isikupärane rahvas – ja nende isikupära ei väljendu mitte niivõrd nende omapärases riietumisstiilis ega käitumises, kuivõrd nende kirgedes ja asjades, mis neid vaimustavad. Mõned neist võivad olla jäägitult haaravad .
Belglased oskavad kirglikult tööd rügada, olgu nad loomatohtrid, sõdurid, santehnikud või juustukaupmehed. Üks hiljuti tehtud uurimus näitas, et 70% belglastest on oma tööga rahul ja õnnelikud, mis on 10% rohkem kui brittide või itaallaste puhul.
„Ma armastan Lääne-Aafrikat,“ ütles üks Gentist pärit parasitoloog, kui ta õnnelikult Senegalist tagasi oli. „Minu jaoks on see paradiis ! Ma armastan neid inimesi, ma armastan neid külasid. Aga kõige rohkem armastan ma seda maad sellepärast, et siin on nii palju parasiite!“ Sagedamini on töö siiski vahendiks , et rahastada tegelikku kirge väljaspool tööaega koidu või eha ajal, nädalalõppudel ja öösiti: jalgrattasõitu, jalgpalli, aiandust, koerapidamist, markide kogumist, arvutis surfamist, kirjatuvide kasvatamist .
Belglased on aplad kollektsioneerijad. Sellest annavad tunnistust garaažinurk, riiulitega kapp magamistoas, või kogu eeslinna majad, kus on lugematul arvul tikutopside kollektsioone, linnupiltidega marke, vanaaegseid kirjutusmasinaid ja tinast sõdureid. Üle terve riigi on imepisikesi eramuuseume, mis on kõigile avatud ja kuhu on vaatamiseks välja pandud lukke ja võtmeid, portselanist kujukesi , hauakive, nöörirulle ja vanu kelli …
Ainuüksi Brüsselis on muuseume, mis on pühendatud salatsigurile, linnupesadele, liftidele või vehklemisele. On olemas isegi aluspükste muuseum – mida on raske kirjeldada ja mis kujutab endast ühe anarhistliku filmitegija isikliku kogu.
-2-
Üks kollektsioon sai alguse autoõnnetusest, mis jättis taksojuhile, hr Alfred Davidile, mõneks ajaks külge isevärki kõnnaku. Kommentaarid, et ta kõnnib nagu pingviin , ajendasid teda kohandama oma kodu muuseumiks, kuhu ta kogus kõike, millel on pingviini kuju: alates mänguasjadest ja väikestest kujukestest ning lõpetades õlleklaasi aluste ja küpsisepakenditega. Tal oli isegi pingviinikostüüm, milles ta, „Alfred le Pingouin,“ soovis mahamaetud saada. Viimaks oli tema maja sellistest asjadest pilgeni täis ning arvatavasti esitas naine talle ultimaatumi: kas mina või rämps. Rämps kaduski ja mees koos sellega.
Veidrad kollektsioonid ei häiri belglasi: neile meeldivad oma ala entusiastid, aga loomulikult seni, kuni kõik sündsuse piiridesse jääb. Ja kui neil endil veel võrdväärset pingviinimuuseumit voodi all kingakarbis paremaid päevi ootamas ei ole, soovivad nad, et neil see oleks.
-3-
KÄITUMINE
Perekond
Perekonnasidemed on Belgias tugevad. Paljud nädalalõpud veedetakse mujal elavaid perekonnaliikmeid külastades, kasvõi rituaaliks kujunenud põsesuudluseks ja lühikeseks keelepeksuks enne poodidesse lendamist. Selle asemel, et neid külaskäike vältida, onude ja vanavanemate armee ja selle tasuks , et nad head meeleolu üleval hoiavad, võivad oodata kinnimakstud sööki-jooki. Pere ja sugulastega söömine on üks peamisi meelelahutusi.
Enamik belglasi elab oma pereliikmetega lähestikku. Ning tõepoolest, riigis, kus suuremad linnad nagu Brüssel ja Antverpen asuvad maanteed mööda minnes teineteisest ainult 35 minutise tee kaugusel. Kunagi oli igal perel katusekorrusel oma vanaema. Tänapäevases Belgias elavad erinevad põlvkonnad omaette , aga vanaema asub tihti üks kvartal eemal, kuhu on väga mugav pärast kooli lapsi saata ja mehepidamiseks tema elukogemustest kasu saada.
Pulmad on need sündmused, mis annavad suurteks perekonna kogunemisteks erilise põhjuse ning belglased on uhkustundega alati valmis tõestama, kui ulatuslikuks nende suguvõsa võib laieneda. Peale asjakohaste formaalsuste täitmist istuvad külalised tõsise söögi- ja joogilaua taha ning lõpetavad peo tihti tantsuga. Brittide stiilis pulmapidu , kus lapsed pole eriti teretulnud, kuna kardetakse, et nad võivad segada protseduuri, on belglaste silmis pehmelt öeldes imelik: abiellumine on ju ikkagi kogu pere pidu, pealegi on abielu eesmärgiks laste saamine, kas pole nii? Seega – kuidas võib lapsi peost eemale jätta?
Veel mõni aeg tagasi peeti Belgias ideaalseks perekonda, kus flaam abiellus vallooniga ja lapsed kasvatati üles kakskeelsetena. Belgias on palju selliseid peresid. Kahjuks on kahe kogukonna polarisatsioon senist suhtumist muutnud. Enam ei peeta valloonide ja flaamlaste vahelist abiellumist eriliseks väärtuseks ja abikaasale, kes elab oma kogukonnast eemal, on sisseelamine võõrasse kogukonda muutunud raskeks. See on tekitanud üldist hämmeldust. Tundub, nagu oleks seni aus ja tõsiselt võetav piimafarmer äkki avastanud, et maailm on täis vaenulikke taimetoitlastest teisitimõtlejaid.
Vanurid
Belgias elab kõige rohkem üle 55 aastaseid inimesi kogu Euroopas. Nad võivad end õnnelikeks pidada, kuna üldiselt koheldakse neid hästi. Belglasi õpetatakse sünnist saadik oma vanemaid austama, nende sõna kuulama ja lõpuks nende eest hoolt kandma. Isegi kõige kapriissemat, igale poole sekkuvat ja tülisid tekitavat vanavanemat talutakse ja suhtutakse temasse heatujuliselt, kuigi endamisi krigistatakse vahel ka hambaid. Üldiselt valmistavad vananevad inimesed end üsna oskuslikult lähenevaks vanaduseks ette: nagu tulevikuks vastutasu oodates , on nad oma laste vigade suhtes sallivad ja abistavad noori rahaliselt, samuti püüavad nad anda endast parima , et olla heaks seltsiliseks. Selles kõiges võib näha belglaste praktilisust: kõigil tuleb kord vanaks saada.
-4-
Vahel teeb küll küllale liiga küll. Kui vanurid ei suuda enam enda eest hoolt kanda, lähevad nad tihti meelsamini vanadekodusse, kui oma perekonna juurde elama. Enamasti on vanadekodudes head tingimused, kus võimaldatakse nii palju sõltumatust ja perekonnaga kokkusaamisi, kui vanur seda soovib või taluda suudab.
-5-
KOMBED JA ETIKETT
Tervitamine
Belgias on igal kohtumisel tähtis inimesi ära tunda ja korralikult tervitada. Kolmekordselt suudeldakse sugulasi sõpru, kättpidi tervitatakse tuttavaid ning kaugemaid sõpru, „tere“ öeldakse poemüüjatele, bensiinijaama töötajatele, ettekandjatele ja teistele. Kui sa nii ei käitu, võidakse teha järeldus, et sa tahad kedagi vältida, et sa oled andestamatult mühakliku käitumisega, või et sul on halvad kavatsused. Kuna Belgia külas teavad kõik kõiki ja ka kõigi kohta kõike, siis on belglane pidevate suudlemiste, käesurumiste ja lehvitamistega harjunud .
Poisid on harjunud, et kuni noorukiikka jõudmiseni suudlevad neid nii naised kui ka mehed. Lähedased meessoost sugulased ja vanad semud suruvad kindla suudluse üksteise põskedele kuni haudaminekuni. Palun-, tänan- ja head aega-ütlemine koos kõige kaasnevaga on kombed, mida õpetatakse imikueast peale ning sõnakuulmatu, jalgadega taguv ja kisendav laps veetakse kas või vägisi mööda põrandat vanemate sugulaste juurde kohustuslikku aitäh- musi andma.
Kingitused
Kingituste tegemise suhtes on belglased üsna piinlikkust tekitavalt heldekäelised. Kui nad tulevad külla kas või ainult lõunale, toovad nad kindlasti kaasa šokolaadi, lisaks veini, lilli ja kinke lastele. Sünnipäevi peetakse alati meeles ja jõulud on erilise heldemeelsuse aeg, kus mitte kedagi ei unustata.
Lilli kingitakse kõikvõimalikel juhtudel. Floristid on ühiskonnas väga lugupeetud ja lilleärisid, mis müüvad tohutul hulgal värskeid lilli, on palju.
Kui sa samaga ei vasta – ja samaga vastamine võiks laastavalt mõjuda – ei pane belglased seda sulle pahaks. Kinkimisrõõm on ehtne ja kui kingitus kord on tehtud, siis see ka unustatakse. Ei peeta arvet, kes kellele ja kui suure raha eest. Aga pikaajalist ja pidevat hea tahte puudumist pannakse lõpuks tähele ja see ei tule kunagi kasuks. Tundu, et kogu Hollandi riik on just niimoodi käitunud, sest üks belglaste peamine kriitikanool hollandlaste suhtes on see, et nad ei tee kingitusi.
-6-
SÖÖK JA JOOK
Šokolaadid
Belglased on üle maailma kuulsad oma luksusliku šokolaadi, pralinee tõttu. Välismaised šokolaadivalmistajad ostavad tihti oma toormaterjali Belgiast. Tume šokolaad valmistatakse parimast kakao -oast ja see sisaldab suurel hulgal kakaovõid ning kakaoube. Valget šokolaadi valmistatakse peamiselt piimast ja kakaovõist ning see šokolaad on teinud Belgia eriti kuulsaks . Tundub, et ainult belglased on omandanud tehnika, kuidas valmistada kooretäidisega šokolaadi tööstuslikult, suurtes kogustes .
Nad ka müüvad šokolaadi suurtes kogustes. Šokolaad on suhteliselt odav, nii et belglane ostab sama tõenäoliselt kilo Leonidase šokolaadi kui kimbu lilli. Firmakauplustes on alati palju rahvast: valgete kinnastega müüjad asetavad karbikestesse šokolaadikompvekke, mida nad klaasleti taha pandud kandikutelt kliendi soovi kohaselt valivad või ulatavad kiirustavatele ostjatele juba valmis pakitud karpe. Suur tarbimine tekitab suure käibe. Suur käive võimaldab müüa madalate hindadega. Iga belglane aitab tõsta rahvamajanduse kogutoodangut, tarbides igal aastal kohusetundlikult keskmiselt 7,8 kilo šokolaadi.
Friikartulid
Belgia friikartulid on Euroopas parimad. Lõigatuna daami väikese sõrme suurusteks praetakse neid kaks korda, et nad korralikult krõbedad oleksid, serveeritakse suure hulga majoneesiga ja süüakse tihti teepeenrale sõitnud friikartuliautode varikatuste all, kust vihma alla nõriseb ja kus on hea möödatuhisevat liiklust vaadata.
Jook
Alkohol on jumala kingitus, mis on antud sotsiaalse suhtluse rataste õlitamiseks ja kuna suhtlemist tuleb ette palju, siis on joomine peamine vabaaja tegevus. Kuigi oleks vale arvata, et belglased joovad mõõdukalt, ega tarbi jooki vahetevahel ülearu, joovad vaid vähesed selleks, et purju jääda. Tegelikult on purjus oleks solvang ühiskondlikule väärikusele: juhuslik patustamine antakse küll andeks, aga patustajat näägutatakse selle tõttu halastamatult veel mitme aastagi pärast.
Mõned rongiga tööle sõitjad astuvad siiski oma rongipeatuse lähedal asuvast baarist läbi ja et tööleminek libedamalt läheks, teevad väikese napsi. See komme on tänapäeva terviseteadliku aja tõttu vähenenud, kuid 24h avatud baarid on ikka alles ja täis elujõudu ning neis võib leida erinevaid kundesid alates tugevatest kaubaautojuhtidest, kes varastel hommikutundidel restorane mereandidega varustavad ja lõpetades triksistraksis kontoripersonaliga, kes lõpetatud päevatööle pitseri peale panevad. On ka karedahäälseid püsikliente, kellele baar pidevalt tuge pakub ja kes võivad seal isegi tukastada.
-7-
Aga eriti paistavad silma naissoost baaritöötajad – ebamäärases vanuses, kärmed ja rõõmsatujulised, mustas seelikus ja valge põllega naised, kes suudavad ühekorraga nelja aktiivset vestlust üleval pidada, võtavad kaheteistkümneselt laudkonnalt tellimuse ridagi kirja panemata ja tõstavad iga pikema jututa iga soovimatu kliendi kõrvupidi tänavale. Tundub, et isegi meessoost baaritöötajate seas äratavad nad aukartust, kuna nad kipuvad rohkem õllekraanide taha klaase rätikuga läikima hõõruma.
Tavaliselt käib joomine söömisega kaasas. Aga see võib alata ka kaks tundi enne söömist ning lõppeda kaks tundi pärast söömist, ehk teiste sõnadega – võib kesta kogu päeva. Populaarsed on aperitiivid. Nendeks võivad olla klaas portveini, restorani omavalmistatud aperitiiv, või paks meditsiiniline vedelik, mis on valmistatud artišoki ja apelsini ekstraktist ja mida peetakse heaks söögiisu tekitajaks .
Kuigi belglased joovad veini – prantsuse veini – hämmastavalt suurtes kogustes, on rahvusjoogiks vaieldamatult õlu.
-8-
KOMBED JA TRADITSIOONID
Karnevalid ja laadad
Kui peaks tekkima kahtlusi , kas sürrealismil ikka on rahva hingelaadis ajaloolisi juuri või mitte, tuleb osa võtta ainult ühest traditsiooniliselt igal aastal toimuvast karnevalist või pidulikust rongkäigust. Mööda kitsaid väikelinnade tänavaid kantakse rämeda puhkpillimuusika ja ohtra õllejoomise saatel hiiglaslikke papist ja paberist meisterdatud kujutisi keskaegsetest isikutest. Osavõtjad naudivad lustlikku pillerkaari täiel rinnal, kuid kodanikuväärikus, peokorraldamisele antud ametlik heakskiit ja traditsioonitunnetus ohjeldavad seda elavad spontaansust, mis muidu jätaks pealtvaatajate nägudele hämmeldunud ja juhmi ilme.
Nagu paljudel teistel naljaarmastavatel katoliiklikel maadel , on Belgial tugevad karnevalide korraldamise traditsioonid. Üks kõige kuulsamaid peetakse vastlapäeval Lääne-Belgias, Binches, kus meessoost osavõtjad, keda kutsutakse Gille’ideks, paradeerivad traditsioonilistes, pitsiliste kraede ja kätistega kostüümides, kannavad kuljustega mütse ning veidraid roosasid näomaske, millele on traadist raamidega prillid ning vuntsid külge kinnitatud. Hiljem panevad nad pähe valgetest jaanalinnusulgedest kõrged peakatted ja loobivad pealtvaatajaid apelsinidega. Keegi ei tea, miks.
Maikuus peetakse Ypres’is Kattefeesti, kassipidu, kus raekoja tornist loobitakse alla riidest valmistatud kasse . Tänapäeval on kassid riidest, kuid kuni 1817. aastani see nii ei olnud.
Augustis kantakse suure kisa saatel Brüsseli kesklinna tänavatel maast juurtega välja kisutud viirpuud, mis hiljem kõnniteele ümber istutatakse. Ja nii võiks pikalt jätkata.
Enamus belglasi suhtub sellistesse lavastustesse ükskõikselt. Aga koht, kus neil silmad särama löövad, on lõbustuste laat. Lõbustuste laatu korraldatakse üle kogu Belgia igal aastal, kuid kõige kuulsam neist on Foire du Midi, mis juulis-augustis võtab enda alla pool Lääne-Brüsseli peatänavast. Seal saab püssist tulistada, üksteist elektriautodega rammida, mööda spiraalset liurada tornist alla lasta ja väga moodsate karussellidega sõita. Kõik need atraktsioonid muudavad muidu tublid linnakodanikud ülielavaks, kriiskavaks ja erutusest värisevaks inimmassiks. Sealt saab hoo sisse ka koorikloomade ostubuum , ja need, kes atraktsioonidel ei osale, maanduvad pukklaudade taha ja asuvad taldrikute viisi hävitama tigusid, tõrikodalasi ja ranniklasi, neid ohtra külma õllega kurgust alla loputades. Belglase jaoks on see tõeline pidu.
-9-
SÜSTEEMID
Haridus
Belglaste jaoks on täielik arusaamatus, miks on brittidel erakoolid , mis põhjustavad lapsevanematele, kelle lapsed juba koolis käivad või hakkavad juba peatselt käima, lõputult vaeva. Belglastel on lahendus olemas: tehku kõik koolid riiklikeks.
Tegelikult on Belgia koolid jaotatud kolme erinevasse kategooriasse: kohalikud koolid mis võtavad vastu kõik tulijad ja mida finantseerib riik; tüdrukutele ja poistele mõeldud tugevama distsipliiniga katoliiklikud koolid, kus tuleb küll maksta õppemaksu, aga mida riik tõhusalt subsideerib; ning kallid era- ja internaatkoolid, kus õpib ainult väike osa lastest, tihti erivajadustega lapsed. Enamik lapsi, alates santehnikute tütardest ja lõpetades töösturite poegadega, käib kohalikus ühiskoolis, kus õppemaksu ei ole ja kus nad saavad piisavalt korraliku hariduse, mis võimaldab neil hiljem kõrgkooli astuda, kui nad seda peaksid soovima .
Koolis nõutakse distsipliini ja kui õpilane rikub korda, võtab kool tarvitusele abinõud ja räägib õpilase vanematega. Kui see ei mõju, räägivad õpilase vanematega kaasõpilaste vanemad. See tavaliselt mõjub.
Lapsed käivad koolis kas jalgsi või siis sõidavad jalgratta või bussiga. Seljas on neil puhtad ja korralikud igapäevarõivad. Kõik kannavad ranitsaid, millega püütakse üksteist üle trumbata: kooliaasta alguses kõlbavad ainult kõige trendikamad ranitsad, milleks on tavaliselt need, kuhu on viimaste kultusfilmide või –telesaadete kangelaste repliike ja nimesid peale kirjutatud. Enamik lapsi pigem sureks, kui näitaks end eelmise aasta ranitsaga.
Kõrgkoolid nagu üldhariduskoolidki on jagunenud Belgias valitseva lingvistilise erisuse järgi ning ainult üksikud tudengid astuvad sellest piirist üle. Asi tõusis teravalt päevakorda flaamlaste jaoks Leuveni ja valloonide jaoks Louvaini ülikoolis, mis on euroopa üks vanimaid. Hollandi keelde suhtuti seal kui teise sordi keelesse, kuni viimaks vägivallani viinud lahkhelid põhjustasid 1960. aasal ülikooli kaheks jagunemise. Selle tulemusena sai prantsuskeelne kogukond omale Brüsselist lõunasuunas asuva suurepärase uue ülikoolilinna nimega Louvain-la-Neuve, mille üle nad on üsna õnnelikud.
-10-
KASUTATUD KIRJANDUS:
„Sellised nad on…belglased“ Antony Mason, tõlkinud: Aire Kivistik
-11-

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

teremannuolen Õppematerjali autor

Sain selle eest viie.

belglased rahvused belgia

Sarnased õppematerjalid

docx

Belgia referaat

See on asutustiheduselt teine maa Euroopas. Rahaühik: Belgia frank (BEF) Keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Riigikord: Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 30 528 km 2 Usklikud: katoliiklased (81%), muslimid 1.1 Religioon Belgia lõunaosa (flaami keelt kõnelevad belglased nimetavad Vallooniaks või Wallooniaks) on peamiselt katoliiklik ning põhjaosa (prantsuse keelt kõnelevad belglased nimetavad Flandriaks või Flamandeks) protestantlik. 3 1.2 Ajalugu Praegu Belgiaks nimetatava maa-ala vallutas Julius Caesar aastal 50 eKr. Pärast Rooma võimu kustumist sattus Belgia viiendal sajandil frankide ülemvõimu alla. Pärast Karl Suure impeeriumi lagunemist kuulus Belgia küll ühe, kord teise hertsogiriigi alla

Ärieetika

doc

Belgia

Kohtunikud nimetab ametisse monarh. Kehtib 1831. aasta põhiseadus (viimati uuendatud 2002). Rahuvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Belgia vaba riik. Belgia kuningad: Albert I Albert II Baudouin I Leopold I Leopold II Leopold III Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 10 SÜMBOOLIKA Belgia lipu värvid must-kollane-punane pärinevad Brabandi vapilt (vaata Lisa 2). Neid kasutati esimest korda 1789, kui belglased tõusid üles Austria Habsburgide vastu, ametlikult on nad kasutusel alates 1831. Vapi (alates 1837) keskel on rahvuslik sümbol lõvi (Leo Belgicus), mida Flandria krahvid kasutasid juba 12. sajandil. (vaata Lisa 3) Kilpi ümbritsev hermeliinmantel ja selle kohal olev kroon sümboliseerivad monarhiat. Hermeliinmantli kohal on üheksa algse provintsi lipud. Vapikilpi ümbritseb kuningas Leopold I kuningliku ordu kett ja toetavad kaks lõvi

Geograafia

odt

Belgia ja pealinn Brüssel

lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse. Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, mida hakkas valitsema kuningas Willem I 1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21. juulil 1831. aastal sai Léopold I, Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseks Belgia kuningaks. 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust. 5 1.2 Kliima

Geograafia

docx

Ladina keele eksami tekstide tõlked

1)Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I, lk 146; kommentaarid lk 147 Kogu Gallia jaguneb kolmeks osaks, selle ühes osas elavad belglased, teises akvitaanlased ja kolmandas need keda nimetatakse nende oma keeles keltideks, aga meie keeles gallideks. Nad erinevad kõik oma vahel keele, kommete ja seaduste poolest. Galle eraldab akvitaanidest Garunna jõgi, belgidest Matrona ja Sequana jõed. Nendest kõigist kõige tugevamad on belglased, sest nad elavad kõige kaugemal eemal Provintsi kultuurist ja tsivilisatsioonist. Väga harva kaupehed tulevad nende juurde ja toovad sisse seda/neid asju, mis muudavad iseloomu naiselikuks. Kõige lähedamad germaanlastele, kes elavad teisel pool Reini jõe, kelle vastu nad sõda peavad. Sel põhjusel helveedid ületavad ülejäänud galle vapruse poolest, sest nad peaaegu igapäevastes lahingutes germaanlastega võitlevad, kui nad kas takistavad neid oma

Ladina keel

doc

Holland

Elis Vink HOLLAND Referaat Tartu 2008 Sisukord ELIS VINK................................................................................................................................. 1 HOLLAND................................................................................................................................. 1 REFERAAT............................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 .................................................................................................................................................. 4 HOLLAND................................................................................................................................. 5

Ajalugu

docx

Tee ja Šokolaad referaat

Sokolaad Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. · Mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib olla isegi kuni 75%. Söögisokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad. Siia võib paigutada k

Kokandus

doc

Šokolaad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K SOKOLAAD Referaat Juhendaja: Sirje Tenok Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik muu näis talle tookord vähetähtis ning nii jäid ka tagasihoidlikud pruunid oad tähelepanuta. Sokolaad saabus suure triumfiga Euroopasse 27 aastat hiljem, mis ajavahemikuna on ajaloo mastaabis üsnagi tühine. Toojaks oli seeko

Pagar-kondiiter

doc

Itaalia etikett ja tavad

ITAALIA VALITSUS- Itaalia on mitmeparteiline parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb VORM kahest seadusandlikust kojast. Riigipeaks on president ja valitsust juhib peminister. KEEL Itaalia keel on riigikeeleks, kuid siin kõneldakse palju murdeid. Ärimehed oskavad ka inglise keelt. USK Riigiusku ei ole, aga rahvas tunnistab ülekaalukalt roomakatoliiklust. MIDA Subjektiivsed tundmused on tõetunnetamisel tähtsamad, kui usk mingisse TUNNISTAVAD ideoloogiasse või objektiivsetesse tõsiasjadesse. Siiski varjutab kiriklik ITAALLASED ideoloogia peaaegu kõiki asjatoimetusi. Vaid kõrgharidusega itaallasel on TÕENDIKS kombeks oma väidete toetuseks fakte tuua. MILLEST Üksikisik vastutab oma otsuste eest, aga tihtilugu oodatakse, et ta alluks ka LÄHTUTAKSE perekonna huvidele. Igaüks on vaimustunud o

Teenindus ja müük

Rohkem sarnaseid