Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Belglased (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Belglased #1 Belglased #2 Belglased #3 Belglased #4 Belglased #5 Belglased #6 Belglased #7 Belglased #8 Belglased #9 Belglased #10 Belglased #11 Belglased #12 Belglased #13 Belglased #14 Belglased #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teremannuolen Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Belgia

Kohtunikud nimetab ametisse monarh. Kehtib 1831. aasta põhiseadus (viimati uuendatud 2002). Rahuvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Belgia vaba riik. Belgia kuningad: Albert I Albert II Baudouin I Leopold I Leopold II Leopold III Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 10 SÜMBOOLIKA Belgia lipu värvid must-kollane-punane pärinevad Brabandi vapilt (vaata Lisa 2). Neid kasutati esimest korda 1789, kui belglased tõusid üles Austria Habsburgide vastu, ametlikult on nad kasutusel alates 1831. Vapi (alates 1837) keskel on rahvuslik sümbol lõvi (Leo Belgicus), mida Flandria krahvid kasutasid juba 12. sajandil. (vaata Lisa 3) Kilpi ümbritsev hermeliinmantel ja selle kohal olev kroon sümboliseerivad monarhiat. Hermeliinmantli kohal on üheksa algse provintsi lipud. Vapikilpi ümbritseb kuningas Leopold I kuningliku ordu kett ja toetavad kaks lõvi

Geograafia
thumbnail
20
doc

Belgia

81950. aastal oli rahvaarv Belgias 8,3 miljonit, 2007. aastal aga 10,3 miljonit. 9 2.2 Rahvastiku paiknemine Belgia on kaherahvuseline riik. Põhja- ja loodeosas elavad flaamid, kesk- ja lõunaosas valloonid, idapiiril umbes paarsada tuhat sakslast. Belgias on kolm riigikeelt : saksa, hollandi ja prantsuse keel. Põhja- ja loodeosas kõneldakse hollandi ja friisi keelt, kesk- ja lõunaosas prantsuse keelt, idapiiril saksa keelt. Belglased on valdavalt katoliiklased. Belgia on üks maailma tihedaima asustusega riike- keskmiselt elab ühel ruutkilomeetril 344 inimest. Kõige tihedam on asustus riigi kesk- ja põhjaosa tööstuspiirkondades ( üle 500 in/km² ). Üle 80% inimestest elab linnades. 10 2.3 Soolis- ja vanuseline koosseis Belgia/2006 Mehed Naised

Geograafia
thumbnail
12
pptx

Belgia

RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: flaame 58%, valloone 32%, itaallasi 3%, marokolasi 1%, muid 6% Usundid: katoliiklasi 75%, muid (sh. protestante) 25% Rahvastiku vanuseline koosseis RAHVASTIK Sündimus: 10,22 sündi/1000 inimese kohta(2008) Suremus: 10,38 surma/1000 inimese kohta(2008) Keskmine eluiga: 79.07 aastat 3 suuremat linna koos rahvaarvuga: Brüssel 949 000, Antwerpen 463 000, Gent 228 000 RAHVASTIK Tihedamini ja hõredamini asustatud riigi osad: KUULSAD INIMESED Tuntuimad belglased on Tintini koomiksi looja Georges Rémi (Hergé), kirjanikud Georges Simenon and Hugo Claus, helilooja ja laulja Jacques Brel ning rattur Eddy Merckx. Maalikunstnikud James Ensor, Paul Delvaux ja René Magritte on väärilised järglased Rubensile ja teistele mineviku kuulsatele flaami meistritele. MAJANDUS Majandusharud: Elektroonikatööstus, ravimitööstus, lennukitööstus, raskemasinaehitus, telesidevahendid, autotööstus, naftakeemiatööstus, tekstiilitööstus

Geograafia
thumbnail
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur
thumbnail
4
docx

Stereotüübid ja kultuuriline identifitseerimine

Carlos Ruiz Zafon, Hispaania kirjanik on kirjutanud, et ainuke arvamus, mis siin ilmas tõeliselt kanda on kinnitanud, on eelarvamus. Arvatakse, et taevas on armastajad prantslased, tantsijad hispaanlased, pankurid belglased, kokad itaallased, politseinikud inglased ja kõike organiseerivad sakslased. Igasugused stereotüübid on tänapäeval hell ja tundlik teema, sest alati varitseb neist rääkijat või kirjutajat oht saada vääriti mõistetud. Sageli hakatakse talle ette heitma eelarvamuste propageerimist. Palju kergem on identifitseerida käitumist, mis kipub kinnitama stereotüüpe, selle asemel et leida kust viimased on alguse saanud. Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud

Kultuur
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu



Lisainfo

Sain selle eest viie.

Kommentaarid (1)

kenn146 profiilipilt
kenn146: normaalne
18:18 22-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun