1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses, pearahamaksu maksmiseks vaja teada maksukohuslaste arvu (ainult mehed, talupojad, linnaelanikest madalam kiht), 1782. esimene loendus; kirikumeetrikad (kõik kiriklikud talitused, ristimine, laulatamine ja matus – esmakordselt saab uurida rahvastiku loomulikku liikumist) ja personaalraamatud (koguduse liikmete nimekirjad), pidamisega tegeles luterlik kirikuõpetaja. 2) institutsiooniajalugu Riigiaparaadi kasvav bürokratiseerumine, asjaajamisdokumendid. Rahvastik kasvas 7 korda, riigiametnike arv 24 korda, Vene impeeriumis 1796-1903. Enamus materjalidest sellised, mida mitte keegi pole mitte kunagi vaadanud. Uut laadi ühiskondlikud organisatsioonid (seltsid, klubid, jne) ja nende asjaajamisdokumendid. 3) Ajakirjandus, eriti 19.sajandil. 4) Statistilised materjalid. statistikateenistus ca 19.saj keskpaiku
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma
Raskenema hakkas teokoorem. Mõisate arv kasvas, aga talupoeg oli ja jäi mõisniku omandiks. Mõisnikel oli kodukariõigus( võis talupoega peksta). Makse ja koormisi ei saanud mõisnik tõsta, aga kui ta seda tegi võis talupoeg ta kohtusse kaevata. 9. Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. 10. loodususundi säilimine, madal teadmiste tase kristlusest
Algusaastad Werner Heisenbergi isa oli August Heisenberg ja ema oli Anna Wecklein. Anna isa, Nikolaus Wecklein oli koolidirektor ja Maximilians Gümnaasiumis Münchenis ja see oli samas kohas, kus August Heisenberg oli praktikant, õpetaja, seega nad kohtusidki koolis. Nad abiellusid 1899 aasta mais. Werneril oli vanem vend Erwin, kes oli sündinud 1900 aasta märtsis. Vanematest Tema isa August Heisenbergi peeti üsna jäigaks, rangelt kontrollituks inimeseks.Ta oli Evangeelne Luterlik ja tema naine Anna oli roomakatolik lootes, et see ei tekita usulisi probleeme nende abielus. Haridustee Septembris 1906, veidi enne oma viiendat sünnipäeva, läks Werner algkooli Würzburgi. Ta veetis seal kolm aastat. Juunis 1910 asus tema isa professoriks teise linna ning Werner ja ülejäänud pere pidid kolima Müncheni. Seal õppis ta Elisabethenschules alates septembrist ning kulutas vaid ühe aasta selles koolis enne kui otsustas astuda Maximilians Gümnaasiumi Münchenis
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks.
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias
Uurali mägesid asuvatele stepialadele. Ugri hõimude omavahelise hargnemise põhjustas kliima soojenemine, mis muutis stepi viljatuks. Hantide ja manside eellased rändasid nomaadidena edela suunas Donimaale ja sealt edasi oma praegusele asualale Doonau äärde, kuhu nad jõudsid 896. aastal meie aja järgi. Ungarlased on soome ugri suurim rahvus ja on olnud ka poliitiliselt kõige edukam. [7 lk 279-280] 2.2. Algkeel Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. [2 lk 382-383] 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi.
12. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 13. Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse 14. Johann Koell- pühavaimu kiriku jutlustaja, kes tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde 15. jumalateenistuse käsiraamat 1525- loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks 16. luterlik katekismus 1535-luterliku usu käsiraamat 10.Liivi sõda 1558-1583 1. Liivi sõja põhjused- Venemaa välispoliitika (allutada läänemere idarannik, vana-liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas) 2. ajend (Tartu maks)- maks (üks mark aastas elaniku kohta) 3. osapooled- algul oli Liivi Ordu vs Moskva tsaaririik; hiljem: Venemaa vs Rootsi, Poola- Leedu, Taani, kes võitlesid ka omavahel. 4
Kirikuaias on kalmistu, kuhu matmine lõpetati 18. sajandi lõpuveerandil. Pisut eemal on uuem, kasutusesolev kalmistu, kus on ka Vabadussõjas langenute mälestussammas (1925, taasavatud 1988), ja Teises maailmasõjas langenute vennashaud.1 Kiriku ümbruses on palju suuri vanu puid, sealhulgas looduskaitse alune Vara kiriku tamm (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 24 m). Seda peetakse muistseks ohvripuuks (II a-t. algus).2 Vara Brigitta kirik on ainus luterlik kirik vallas ja asub keskuse läheduses. Vald kuulus Maarja-Magdaleena kihelkonda, mis asus Põhja-Tartumaa keskosas Liivimaal. Maarja-Magdaleena piirid puutusid kokku Torma, Kodavere, Tartu-Maarja, Äksi ja Palamuse kihelkondadega. 1922. aastal oli Vara valla pindala 8437,3 ha ja elanikke rahvaloenduse andmetel 1391 (neist 663 meest ja 728 naist). 1923. aasta seisuga oli elanikke vallaraamatu andmetel 1427 (mehi oli 697 ning naisi 730). Need olid valdavalt
Põhja-Eesti alistumine Rootsile. Rootsis oli usupuhastus juba toimunud ja niimoodi et kirik alistati kuningavõimule. Selle kaudu eestis juhised luteri kiriku organiseerimiseks. Nii lõppes kiriku otsene poliitiline võim Baltikumis. Samal ajal Poola aeg Lõuna-Eestis. Vastureformatsioon. Seega 16.saj jäi ref. Eestis suures osas teostamata. Üldiselt reformatsioon tõi kaasa vaimse uuestiorganiseerumise. Luterliku reformatsiooni toetajaiks Baltikumis olid linnad ja linnakodanikud. Luterlik kirik tõi kirikulaulu. Jutluse keskne tähendus. Vajadus piibli tõlke järele emakeelse kirjanduse algus. Koolid, et rahvas oskaks omapühakirja lugeda. Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks Humanismi levik. Humanism klassikaline haridus. ROOTSI JA POOLA AEG Aadli opositsioon kõigi katsete vastu kirikut ja talupiegade olukorda parandada. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad oli pidevas opositsioonis ja kaitseasendis Rootsi kesk- ja kuningavõimu suhtes
mehed.3)Adratalupojad-talupoegade põhiliik,kes püidid tegema teotööd ja maksma makse. 4) Üksjalad-Olid küladest väljaspoole rajavad adratalunike nooremad pojad. 5)Vabdikud-kõige madalamas külaühiskonna kihistuses e. Ilma maata ,palgatööst elatuvad talupojad, põhiliselt sulased ja teenijad. Kõikidel talupoegadel oli kohustus käia ehitustöödel ja sõjateenistustest osa võtmine. Pilet nr.7 1.Vaimuelu Rootsi ajal-Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. 2.Jüriöö ülestõus-Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343.,Taani ja Saksa vastu
1.Sissesõit Jeruusalemma 2.Püha õhtusöömaaeg 3.Palvetamine Õlimäel 4.Vangistamine 5.Kaifase ees 6.Piitsutamine 7.Pilaatuse ees 8.Risti kandmine Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud - on mulle kadunud, ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." Pildirüüste Rikkalikult kaunistatud Oleviste kirik oli nüüd üldiselt valmis. Kirikus asetses 25 altarit. Algas luterlik reformatsioon, mis Tallinnas lähtus samast Oleviste kirikust. Uus usuliikumine haaras rahvahulki ja pani neid tegutsema oma endise usundi, selle esindajate ja sümbolite vastu. Hulkade usuvaimustus muutus hävitavaks jõuks, mis arenes pildirüüsteks. 15. septembril 1524. a. hävis Oleviste kirikus selle tagajärjel kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Eks siin olnud osa inimlikul kadedusel ja ürgsel hävitamisinnul. Väliselt kirik ei kannatanud.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Jaana Tael EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL JA TEMA KULTUURIHARIDUSLIKUD MÕJUTUSED Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti kultuuriloos märgib maarahvakultuur olulist osa. Eestlane sündis talus, popsitares või saunas. Külast algas Eesti rahva tee siia, tänasesse Eestisse, arenenud maailma. Käesolevas töös soovib autor anda lühiülevaadet Eesti talurahva elust ja sellele mõju avaldanud peamistest teguritest, mis on aidanud kaasaega tuua meie rahvakultuuri ja pärimuse. 1. Eesti talurahvas muinas- ja keskajal Eesti talupoeg kujunes I aastatuhandel e.Kr, kui tekkis paikne asustus ja algeline põlluharimine. Kogukondlik eluviis kindlustatud asulais hakkas asenduma üksikperede ja talulise asustusega (Karilatsi aeg 2010). Muistse aja elu-olu iseloomustab in...
M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus). Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse. Suur osa kloostreid lõpetas tegevuse. Ilmus esimene eestikeelne trükis- Jumalateenistuse käsiraamat: 1525 (ei ole säilinud?) Wanradt-Koelli luterlik katekismus: 1535. Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud. Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M. Hoffmani juhtimisel toomkirikut, jm kirikuid ja toomhärrade maju. ilmus esimene eestikeelne piibel: 1739. Kes ta oli, millega ja millal sai tuntuks? Henricus Carvel: Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). Johann Pulck: XVI saj
usu tagasi- vaatamata ordu kõrgmeistri usuvahetusele. Lutheri usuga muudeti ladina keelsed jutlused rahvakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul, mis aitasid kaasa koguduse jumalateenistusse. M. Luther tunnistas 7st sagramendist ainult 2, niiet need ainult jäidki. Reformatsiooni järgsel ajal ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja S. Wandradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja J. Koelli luterlik katekismus a 1535. Vana-Liivimaa- Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis- territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad Liivi ordu- eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. Mõis- Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu
Need moodustasid saaremaarüütelkonna ning see käis koos maapäeval, mis toimusid üle mitme aasta ja seal olid moodustunud maanõunike kolleegium. See oli aadli omavalitsusorgan, mis aitas asehalduril saaremaad valitseda. Maanõunike kolleegium ei olnud suur, kuigi saaremaa rüütelkondki polnud suur. Kui vanaliivimaal saaremaal polnud ühtegi linna siis liivisõja ajal, sellel ajal kui taani oli saaremaa endale ostnud 1563 aastal, anti kuresaarele linnaõigus. Kuna taani oli luterlik riik siis ka saaremaal säilis luterlus, aga midagi suurt ja olulist seoses kultuuriga pole võimalik välja tuua. Varane rootsiaeg Sellel ajal kui rootsi valduses oli ainult põhja eesti. Sellel ajal kandsid tema valdused nimetust eestimaa hertsogkond. Jäerlikult oli rootsi kuningas ühtlasi ka eestimaa hertsog. Ka varem on põhjaeestis kandnud nimetust eestimaahertsogkond taani ajal. Seda hertsogkonda valitses
6) Kanavere lahing Eestlased kaotasid, Sõjamäe lahing 7) Abivägi jäi hiljaks, Turu foogtilt polnud abi, ei andnud abi. 8) Pöide võitlused, Võitlused Saaremaal, Saare kuningas Vesse, tapeti väga julmalt. 8. Ülestõus sai lüüa. Peale ülestõusu müüs Taani kuningas valdused Liivi ordule. Vaimuelu keskajal *1525 trükiti esimene eestikeelne raamat (pole kahjuks säilinud, aga on tõestatud, et oli olemas) *1535 - luterlik katekismus ehk usuraamat seotud kaks meest: Wandradt(koostas raamatu), Koell (tõlkis eestikeelde) *Algas piibli tõlkimine, algatas Hans Susi, kui tõlkimine jäi pooleli, 1739 tõlgiti lõplikult eesti keelde. *Herman Rode kuulus maalikuntsnik, pärit Lüübekist, tähtsam töö: ,,Niguliste kiriku tiibaltar" ; B. Notke kuulus maalikunstnik, tähtsam töö: ,,Surmatants"; M Sitton renessansi ajastu tuntuim maalija, arvati, et eestlane; B
väljaspool riigi idaosa ning Vaikse ookeani poolsel rannikul. Indiaanlaste enamik elavab riigis edelarannikut ja kesk mägialal. Nad siiski säilitavad Maya, paljud kombeit.Noored mehed, astuvad kaitsejõududele tegevteenistusse ja paljud pered indianlastel sunnitud põgenema linnadesse, et tööd leida. Religioon. Guatemaalaste enamik on roomakatolikud, kuid aasta jooksul pärast teist maailmasõda suurendas protestantlik misjonärid mõju. Riikis asutas Baptistide, piiskopliku, luterlik, Presbyterian kirik, samuti Mormonid, kuid suurimat mõju on Evangeelse protestantide fundamentalistlike grupil kelle juhid peamiselt idniaanlased või latino. Protestants koguarv on umbes 30% elanikkonnast. Poliitiline süsteem. Põhiseaduse kohaselt on Guatemala valitsuse juht President, kes valitakse koos asepresidentiga, 5 aastaks otsestel ja ei saa teiseks ametiajaks tagasi valida. Kui ükski kandidaat saab ainult kaks
Hoonete purustused Õpetajatepuudus Maarahva usust taganemine o Joachim Jhering Luteri kiriku organisatsiooni loomine Eesti alal Esimene eestikeelne aabits Kirikukaristuste süsteem o Nõiaprotsessid o Pühajõe mäss 1642 (paganlike tavade püsimine) · Vasakul: Gustav II Adolf, paremal Liivimaa superintendent ( kõrgeim piirkondlik vaimulik ja kirikuelu korraldaja Rootsi ajal) Hermann Samson luterlik fundamentalist · Karl XI aegsed reformid o Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer (1674-1700) o edendas kooliharidust, o Korraldas Uue ja Vana Testamendi tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde o andis välja rahvakirjandust o kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku o Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel
õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. Russowile on omane teravalt luterlikud eelistused. Eriti detailselt kirjeldab kroonika Russowi kaasaegseid sõjasündmusi. Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.
kitsas trepp kiriku võlvidele. Võlvidepealne täitis hädaohu korral redupaiga ülesandeid. Pilt nr. 2 Haapsalu piiskopplinnus Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium - toomkapiitel. Liivi sõja ajal (1558-1583) läks Eestimaa luterliku Rootsi riigi valdusse. Siis sai Saare-Lääne piiskopkonna katoliiklikust toomkirikust luterlik kogudusekirik ja toomkirikut hakati nimetama lossikirikuks. 1625. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Haapsalu linna, linnuse ja ümbruskonna maad krahv Jacob De la Gardie'le. De la Gardie'del oli kavas Haapsalu linnus renoveerida. Kuigi suurem osa plaanidest jäi teostamata, suudeti kirik siiski korda seada. Kirikusse ehitati ka orel ja valmistati uus altar. Sellest ajajärgust on pärit ristimiskabelis asuv, 1634. aastal arvatavasti Joachim Winteri poolt valmistatud ristimiskivi.
*kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene. *Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) *Piibli tõlkimist sh. eesti keelde. *Emakeelset jumalateenistust kirikutest. Eestikeelne raamat Põhjusel, et eesti alal läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) lutheri kiriku alla trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud 1535- Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). Mõisted: Drang nach osten piiskop Albert Riia linna asutaja, Risti sõja juht. Mõõgavendade ordu rüütliordu, mis vallutas Liivimaa. Stensby leping - Põhja eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu. Taani hindamiseraamat - rahvaloendus( I eestis) Põhja eestis Vakk - talupoegade põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1 vakk=100 talu) Vesse Saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu käigus
Keele arengu taset ei iseloomusta mitte üksnes kirjakeele olemasolu, vaid keele väljendusrikkus (eesti keeles on mitmeid täiesti eestile omaseid ja tõlkes kaduma minevaid väljendeid). See on rahvuse säilimise alustala, rahvusliku vaimsuse, identiteedi ja maailmatunnetuse alus. 6.Haridus kultuuri (all)tekstina. Rahvakoolidest-Eesti Aleksandri koolist Eesti ülikoolini: 17. sajandi esimese veerandi lõpuks läks Eestimaa Rootsi Kuningriigi alluvusse, millega koos jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus.
· Gümnaasiumide, kreisi, elementaar, kihelkonna ja vallakoolide loomine · Koolisunduse kehtestamine (18701880) · ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" (1806) · Masingu ,,Maarahwa NädalaLeht" (18211823, 1825) · Kreutzwaldi ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · Jannseni ,,Perno Postimees" (1857) · 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika Usuelu 19. saj. · Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik · 1832.a. ülemaailmne luteriusu seadus, millega luterlik kirik kaotas siin oma senise priviligeeritud seisundi · Ametlikuks riigiusuks jäi kreekakatoliku õigeusk · Endiselt levis vennastekoguduste liikumine (uueks liikumiseks veel Maltsvetiliikumine) Isikud: · Karl XII rootsi kuningas. Tõusis troonile 15aastaselt. Juhtis Põhjasõja aastatel rootsi vägesid ja riiki · August II Tugev Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst. · Peeter I Venemaa valitseja. Rajas Peterburi linna
Maad varased ja rikkused on kiriku omased kirik kontrollib riiklik elu sekkub poliitikasse Kuningas nimetab piiskopid Konkordaat Riigi ja kiriku suhete regulariseerimiseks leping maksud Napoleon tunnistab katoliku usu prantslaste enamiku usuks. Rooma paavst on kõige katoliku kiriku pea. Kiningas nimetab piiskoipid Katoliiklik kirik, galvinistlik,(reform), luterlik kirik Lahutamine Südatunnistuse vabadus Kirikuhooned on riigi omased Rahastavad vabatahtlikud annetused Riik ei tunnista ühtegi kultust aga annab kultusevabdust Ühiskond vähem religioosne 1924 luuakse statuudiga kiriklikud assotsioonid Põhjused 1901 seadus ühingute kohta Accociation – mitteproffesionaalsed ühingud ( mitte tulu toova eesmärgiga)
judinad üle selja. Just selle puudutuse pärast oli põhjust jõuluõhtut oodata, kingipakid osutusid kõrvaliseks. Too Chopini h-moll op. 69 nr. 2 valss oli isiklik sakraalne muusika, mis oli kindla perekondliku jõulurituaali osa, kus kõik oli ilmselt juba enne minu sündi paika lihvitud. Tulles tagasi koraali juurde, võtan jälle appi eelpool tsiteeritud Ene Üleoja artikli: ,,Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia tänapäeva kirikulisele võimetekohane nii mõistmise kui ka osalemise aspektist. Ta täidab oma eesmärki haaramaks kogudust ergastavale kaasosalusele, kaasateenimisele." Saan lisada lihtsa täienduse, ,,ühes hingamise", seda sõna otseses mõttes, kuna laulu muusikalise fraasi lõpus tõepoolest kõik hingavad üheskoos. Säärane ühine hingamisrütm lülitab tasapisi välja egoistliku soleerimissoovi või vastupidi, annab ka väga
Pindala 338 430,53[1] km² Riigikeel(ed) Soome ja rootsi Rahvaarv 5 429 400 (2013) Rahvastikutihedus 16,0 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Sauli Niinistö Peaminister Alexander Stubb Iseseisvus 6. detsember 1917 SKT 191,571 miljardit € (2011) SKT elaniku kohta 35 559 € Rahaühik Euro (EUR) Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome Usund Õigeusu Kirik Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .fi ROK-i kood FIN Telefonikood 358 5 2.Loodus • Kliima: Jaanuarist märtsini on -7 kuni 0 kraadi
maavaldajaskond, kes ei soovinud enam endise olukorra taastamist. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladinakeelsed missad asendati siiski ingliskeelsetega. HenryVIII Reformatsiooni levik Põhja-Euroopas Lisaks Saksamaale, Madalmaadele ja Suurbritanniale võitis luterlik reformatsioon ka Skandinaavia maades: Taanis, Rootsis ning Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlik reformatsioon leidis poolehoidu ka Vanal-Liivimaal: linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, mitmel pool vallandus pildirüüsteliikumine. Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad jäid Baltikumis siiski püsima, kuid oli oluliselt nõrgestatud, see aitas kaasa siinse keskaegse riikluse lagunemisele 1558.aastal alanud Liivi sõja käigus. Vastureformatsioon
erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtete järgimine üksik- ja sarisaadetes ja programmis tervikuna peab avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile olema olemuslik ja kohustuslik. Sel viisil tagatakse kõigile ühiskonna liikmete võimalus kujundada oma isiklikku arvamust, mis tugineb mitmekesisel informatsioonil sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise elukeskkonna kohta. Kuid siiski: 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Eesti rahvale ongi kristlaste põhiliseks väljundiks olnud Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Eesti Televisioonis on jätkunud pühapäeviti saatesari "Ajalik ja ajatu", kus esinevad EKN-i liikmeskirikute vaimulikud. Kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel on toimunud
nunnadel peab olema õigus lahkuda; Preestril õigus otsustada, kas tahavad abielluda. Jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. · Tõlkis piibli saksa keelde. Uus testament 1522, piibel 1534.aastal lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele, rahva harimisele. Soovitas rajada kristlikke koole. Taunis pühakute ja pühade säilmete kultust (jumalaema särgi ribad, püha piima tilgad jne) 31. LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI PHILIPP MELANCHTHON · Tähtis ideoloog. Tegevusega hariduse alal pälvis aunimetuse ,, Saksamaa õpetaja". · Ühines reformatsiooniga 1521. aastal. Ta aitas põhidokumente koostada ja piiblit tõlkida. Melanchthon oli seisukohal, et just mõistus ja haridus peavad usku toetama. ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS · Mõni leidis, et ümberkorraldused ei saa piirduda üksnes usupuhastusega ja õpetatud meeste vaidlustega, vaid
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
NORRA KUNINGRIIK Referaat Pärnu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA.....................................................................................................4 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS.................................................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi t...
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646. aastal vähendas Kristiina Oxenstierna võimu ja ta sai kantsleriks. Kristiina oskas prantsuse, ladina ja flaami keelt ja tal oli hea luterlik kasvatus. Teda huvitas kultuur ja tema ajal võiks Rootsi kuningakodas tihti kohata Euroopa tuntut kultuuri- ja teadusmehi vastuvõttudel ja peodel. Majanduslik olukord oli halvem kui varem. Kantler andis eravaldusse palju maad aadlitele, et saada rohkem makse. (Samuti oli Eesti- ja Liivimaal) Kristiina ei tahtnud abielluda ja selle pärast 1654. aastal loobus troonilt ja asus elama Itaaliasse sama majja, kus elas paar sajandit enne Püha Birgitta
· Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst. Tõusid Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid sai lüüa won Plettenbergi käest. EESTI VARAUUSAEG 1558-1796 · Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Kirjutas ,, Liivimaa kroonitat" · Andreas Virginus- usuteadlane, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop · Bengt Gottfried Forselius - eesti kooli- ja kirjamees, õpilaste abiga rajas rahvakoole ja algatas koduõpetuse. Ä- täht · Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 1559 1562 jaKuramaa hertsog 15621587. · Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, · Johan Skytte - oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane.
homoseksuaalide abielusid, sest kirik peab neid loomuvastaseks. Vatikan on ägedalt rünnanud Euroopas ja mujal sellise abielu seadustamiseks astutud samme. Katoliku kiriku õpetuse järgi ei ole homoseksuaalsus iseenesest patt, kuid seda on homoseksuaalsed aktid. (Niisugune suhtumine pole sugugi üllatav: keelab ju katoliku kirik ka abordi ja abieluvälise seksi.) Eriti tauniv on selles osas kreekakatoliku kirik, näit Rumeenias. Eesti luterlik taust, viimaste aastakümnete hoogne linnastumine ja järkjärguline vabanemine totalitaarsüsteemi pärandist võimaldavad teha optimistlikke prognoose ka homoseksuaalide abielu suhtes. 2000. aastal läbi viidud küsitlus näitas, et ainult 29% heteroseksuaalsetest tallinlastest oli homoabielude vastu, poolt oli 33% ja ükskõikseid 35,1%. Geide lapsendamisõiguse vastu oli 49,1%, poolt 28% ja ükskõikseid 22,1%. Aasta hiljem arvasid pooled homoseksuaalsetest
Rahareform oli 1992. Enne oli rubla. Eesti kroon on seotud euroga. Eesti rahandust korraldab Eesti Pank. Eesti Pank: 81 jälgib krooni seisundit 82 hoiab valuutareservi 83 jälgib pangandust Eestis kehtib valuutakomitee süsteem, st krooni kurss on seotud euroga ja kogu käibelolev raha on kaetud valuutareservidega. Kommertspank on laenuasutus, kelle huviks on laenu anda ja kasumit teenida. Suuremad pangad meil: Swedpank, SEB. Eestis olevad kirikud: 84 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 85 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget 86 Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 kogudust
Reduktsioon-eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (seda tegi Karl XI). Vakuraamat-raamat,mis seati sisse redutseeritud mõisates ja sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rakmetegu, jalategu-talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis kujunes rakmeteoks ( teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga) ja jalateoks(teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline). Konsistoorium-Liivimaal loodud luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. Kindralsuperintendent-Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. Vöörmönder-koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Nõiaprotsess-protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel; just nüüd hakati üle kogu maa viima läbi nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid
6) talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). 7) talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS: 1. Luterlik kirik: Alates 17.sajandist oli valitsevaks kristlikuks usuvooluks Eestis luterlus. Samas oli luteri kiriku sees erinevate arusaamade ja tõekspidamistega usuvoole: · Ortodoksne luterlus: 8) valitsev kuni 18.sajandi alguseni. 9) peamine seisukoht- reformatsioon on lõppenud koos M.Lutheriga; st. et luterlus tuleb sellisena säilitada, nagu Luther selle põhiseisukohad välja töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu).
Neist esimeses on publitseeritud ka 1975. aasta filmitud stsenaarium ,,Juhan Liivi lugu". Tal on palju teeneid U. Masingu, L. Anvelti jt. Teoste väljaandmisel. 1993. aastal on H. Runnelile antud H. Visanpuu fondi auhind. H. Runneli luulet on tõlgitud vene, poola, bulgaaria, soome, ungari, läti jt. keeltesse. Mart Orav kirjutas 1999. aastal H. Runnelile pühendusteose, mis kandis nime ,,Läbi äreva vere". EELK(Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) kirjastusnõukogu autasustas 2000 aasta aukirjaga luuletaja ja esseist Hando Runnelit, kui sihtkapitali "Eesti mõttelugu" ellukutsujat ja teoloogilise kirjanduse väljaandjat, Eesti Raamatu Aasta üht algatajat. Kasutatud kirjandus Luuletused: · http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RunnelH.php · http://luuleleid.wordpress.com/tag/hando-runnel/ · http://www.logoslibrary.eu/pls/wordtc/new_wordtheque.w6_context.more_context?
määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. ·Balthasar Russow- umbes 1536 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik
privileegid 1710. 1712 Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna ja linna eesõigused. Privileegi kinnitused ehk konfirmatsioonid. Õiguseid vähendati Baltikumis korraga igal pool. Peeter I järeltulijad Vene tsaari troonil, nad kinnitasid Balti provintsi privileegid kuni 1881, võimule sai Aleksander III (venestaja), kes ei kinnitanud Balti privileege. Uusikaupunki (Edela-Soome linn) (Nystadi, rootsi k) rahuleping 1721 - Leping, mis lõpetas Põhjasõda. Kinnitati, et Luterlik usk peab jääma. Venemaa poole survel kirjutatakse lepingusse, et ei tohi takistada Vene õigeusu levikut. Rootsi poolt riigistatud mõisad tuli tagastada omanikele. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731 - Keisrinna Anna kinnitas Saaremaa rüütelkonna privileegid ja kolm olulist linna. Turu rahuleping 1743 - Lõpetas Rootsi-Vene sõja. Rootsi oli loobunud Vene-Balti provintsidest, kuid tegelikkuses Rootsi soovis tagastada Balti alad. Rootslased ei
Põhjusel, et Eesti ala läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) Lutheri kiriku alla, trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud: © Siimo Lopsik 2013 1525 – on Saksamaalt teada esimene eestikeelne trükis, mis küll konfiskeeriti veel katoliikliku Lüübeki rae käsul ja hävitati 1535 – Esimene eestikeelne trükis – Tallinna Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja eestlase Johann Koelli luterlik katekismus (osaliselt säilinud-11 lehte) Kordamine 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? 6
Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest. 3. Mis on reformatsioon ja miks võib seda pidada eestikeelse trükikirjanduse sünni põhjustajaks? Reformatsioon (protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio – ümberkujundamine, muutmine)) oli 16
AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgenema Vene ametivõimude tagasikiusamise eest (entsüklopeedia 1998). Rootsi võimu ajal sai luterlik kirik eestis jalad kindlalt alla. Rahvale hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi ning tõlkima vaimulikku kirjandust eesti keelde. Pandi alus rahvakeelsetele algõpetustele (entsüklopeedia 1998). Eestikeelne kirjasõna on tihedalt seotud nii kooli kui kirikuga, mis omakorda on teineteisest raskesti lahutatavad. Eesti kahes kirjakeeles ilmus 1710. aastaks kokku vähemalt 45 raamatut. Näiteks kodu ja kirikuraamatud, mille koostas Heinrich Stahl.
Reformatsioon ehk usupuhandusliikumine. Eelduse reformatsiooniks kujunesid keskaja lõpul. Lääne euroopa riikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Reformatsioon algataja oli Martin Luther(1483-1546), kelle tähelepanu koondus biibli tekstidele, miskeskendusid inimese ja Jumala suhtele. Luther leidis, et usulise tõe ainus allikas on biibel. Luther kutsus üles ka kirikuorganisatsiooni reformima. Luterlik kirik- Katolik kirik- 13) Absolutism Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. 17-18 sajandil kehtestati absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopast. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis 14 omistav lause ,,Riik- see olen mina". Absolutismi tugisambad: -õukond(kuningas määras peredele pensionid- 3-5 tuhande liikmelise õukonna teke)
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP ...
oli parim kool Eesti aladel. Lisaks rajati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli leida preestriametisse sobivaid mehi maarahva hulgast. Peale Tartu langemist rootslaste kätte lõpetati jesuiitide tegevus Eesti aladel. Jesuiidid avaldasid suurt mõju maarahvale. Luterik kirik rootsi ajal- Liivi sõja tõttu olid paljud kirikud varemetes, puudu oli õpetajaid. Muinasusu kombed hakkasid taas talupoegade keskel levima. Luterlik piiskop Joachim Jhering andis välja eesti keelse aabitsa, samas lõi ka sellele ajastule omase kirikukaristus- süsteemi. Toimusid mitmed nõiaprotsessid. Tekkis nn luterlik fundamentalism. Hermann Samson andis välja 1626 juhendi nõidade äratundmise kohta ja kuidas temaga käituda. Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus Eestis 1699.17. saj luterlus jäi eestlastele paljuski võõraks. Katoliiklus, mis oli segunenud muinasusundiga püsis veel kuni 18. sajandi lõpuni.
· Järsult kasvas linnade ja vasallide mõju kuigi formaalselt säilis ordu ja piiskoppide ülemvõim 4. Haridus kiriku kontrolli all a) Katolik hariduselu: · Kõrgkoole eestis polnud · Toomkoolid alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln, Trt, Pärnu, Haapsalu toomkiriku juures) · Kloostrikoolid munkade koolitamiseks · Linnakoolid e ladinakoolid ilmaliku sisuga hariduse andmiseks (kirikute juures, kuid allusid raele) b) luterlik hariduselu · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid · Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
