omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu: veakulud- täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. loobumiskulu- kauba riknemine (toit), kauba aegumine (elektroonika), vargused, kahjustused. LIFO vs FIFO b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud – nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad Infrastruktuurikulud
kui müüjalt nõuandeid ega konsultatsioon, ning on oht, et müüja hakkab üle müüma . Tähtis on ära tunda piir. Muidu võib jääda ka ilma algsest pakkumisest. Nii nagu kõikidel ettevõtetel on ka Omnival logistika süsteemi üks tähtsamaid komponente klienditeenindus ning kliendi rahulolu tagamine. Otsused mida tehakse klienditeeninduse heaks mõjutavad kliente ja ettevõtte töötajaid ning määravad suuresti terve logistilise süsteemi struktuuri ja seda, milline maine on firmal ja kui 4 usaldusväärne firma on. Kuigi seda võib erinevalt defineerida, organisatsiooni klienditeenindus üldiselt on suunatud küsimustele, mis on seotud usaldusväärdsuse, aja, mugavuse , suhtlemise ja aususega. Eranditult tähelepanuta jättes tähtsad klienditeenindust puudutavaid aspekte võib see viia see mitterahulolevate klientideni
ja lühendab tööaega) ekspressveod - veose toimetamine sihtkohta ümberlaadimiseta, need sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu logistika - majandusharu, mis juhib ning koordineerib kauba ja reisjate vedusid suurima tõhususe saavutamiseks terminal - bussi-, raudtee- või lennujaam, sadam, mis täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid: kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine, ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll, kauba ümbersuunamine eri transpordiliikidele IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse
On võimalik bioetanooli tootmise korral pakkuda viljakasvatajatele saagi eest põllumeeste endi hinnangul õiglast hinda mida praegune turuolukord ei luba (nt 2009.a sügisel oli turuhind ca 1 300 kr/t ja riiklik kokkuostuhind ca 1 500 kr/t). Peamised takistused ja miinused Takistus 1 Puudub ligipääs eri osapoolte kompetentsidele ja ressurssidele. Koostöö on tulemuseni jõudmiseks seega hädavajalik. Takistus 2 Puudub sujuv infovahetus. Bioetanooli tehase töö eeldab logistilise keerukuse tõttu sujuvat osapooltevahelist infovahetust. Takistus 3 Puudub võimalus kujundada seadusandlust nii Eestis kui ka Euroopas. Takistus 4 Riigikontrollihinnangul puudub tarbijatel praegu kindlus transpordis kasutatavate biokütuste kvaliteedi suhtes ja seega ka valmisolek biokütuseid kasutada. Ökoloogilised miinused · Kui energiatootmiseks kasutatavad biomassikultuurid on enamasti mitmeaastase, siis
13. Kõige kõrgema (aluselisema) pH taluvusega on: A. hooghändlased ja nematoodid; B. kuumaveeallikates elavad kemosünteesivad bakterid; C. avaookeani fütoplankton; D. soodajärvede tsüanobakterid. Kõige aluselisema rektsiooniga ökosüsteemid on soodajärved, D on õige. 14. Kas võrrandit dN/dt = rN nimetatakse: A. Zobeli võrrandiks? B. Populatsiooni piirituskasvu võrrandiks? C. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiks? D. Populatsiooni logistilise kasvu võrrandiks? E. Populatsiooni erikasvu võrrandiks? F. Kahe konkureeriva populatsiooni dünaamika võrrandiks? Kuna võrrandis puudub keskkonna pidurdav mõju, on tegemist populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiga, C on õige. 15. Milline järgnevatest võrdustest on õige ehk kuidas avaldub populatsiooni puhas kasvukiirus (keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige elu jooksul toodab)? A. R 0 = a x lx ; B. R0 = lxmx; C
Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteeerida ja teostada teatud hulk logistilisi toiminguid ehk funktsioone Logistiline konkurentsivõime Tõhusus, mida etevõtte/tarneahel võib tervikuna pakkuda oma klientidele. Kliendid võrdlevad muude alternatiivsete ettevõtete/tarneahelate tõhusust konkreetse ettevõtte/ahela tõhususega. Logistilise konkurentsivõime tähtsamad faktorid on majandus, teenindustase ja ettevõtte imid. Efektiivsust mõjutavad protsesside haldamine, materjali- ja tegevuste juhtimine ning koostööpartnerid Logistiline operatsioon ehk toiming Logistilisteks operatsioonideks ehk logistilisteks funktsioonideks nimetatakse materjalivoogudele juurde lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevusi. Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks on näiteks maha- ja
konkurentsi, püüdes pakkuda kliendile parimat hinda. 2.5 Põhilised tarnijad Selveris on tarnijaid väga palju, selleks on kasutusele võetud erinevate logistikafirmade teenused: Smarten, Via 3L ja Jungend. Tellimusi teostatakse läbi Telema internetipõhise tellimissüsteemi, kuhu tellimust sisestades, läheb see kohale otse hankijale ning samas ka vastavale logistikafirmale. Lisaks teenust osutavatele logistika ettevõtetele, on Selver loonud ka endale isikliku logistilise süsteemi, seda Jaotuskeskuse näol. Tellimusi edastatakse samuti läbi Telema programmi. Peamisteks hankijateks on Tere, A.Le Coq, Saku, Fazer Eesti, Valio, Tridens, Rakvere Lihatööstus, Tallegg, Maag Grupp, Prike, Eesti Pagar, Balbiino jpt. 6 3 RAAMATUPIDAMINE SELVERIS Selveri raamatupidamist teostab Selveri emaettevõte Tallinna Kaubamaja. Kuna Kaubamaja on kontserni kuuluv ettevõtte, siis lähtutakse raamatupidamises kontserni eeskirjadest.
koguses, õigesse kohta õigel ajal selleks, et minimeerida kogukulu ja maksimaalselt rahuldada klintide vajadused. Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine,
RFID (Radio Freguency Identification) tehnoloogia on suhteliselt uus ja kiiresti arenev automaatse tuvastamise ning info edastamise valdkond. RFID on automaatse tuvastamise tehnoloogia, mille puhul kasutatakse esemete tuvastamiseks raadiosageduslikke laineid. RFID tehnoloogia leiutati ja võeti esmakordselt kasutusele 1945. a. Tänapäevased tehnoloogiad loodi 1970-ndatel aastatel. Lühend ,,RFID" võeti kasutusele 1983. a. Peamiseks põhjuseks, miks ei rakendatud tehnoloogiat laiaulatuslikult kohe pärast selle leiutamist, oli selle liialt kõrge hind. Nüüdisaegsel kujul töötati see välja 1969 a. ja patenteeriti 1973 a. RFID süsteemide kasutamise algusajaks võib lugeda 1997 a., mil USA kontsern Procter & Gamble kinnitas oma toodangu külge raadiosageduslikud märgid, et jälgida kaupade liikumist logistilises ahelas kuni tarbijani. Sooviti saada teavet materjalivoogude sujuvuse ja kaubavarude suuruse kohta logistilise ahela erinevates punktides...
LOGISTIKA FENOMEN •Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV
Kange alkoholiboksis oli ka tubaka tooted ja lahja alkoholiboksis olid õlled, siidrid, mahlad energia joogid ja tax free kaubad nagu näiteks krõpsud. Laos oli erilised riiulid, kus jookide ees oli tõkked, et tormi ajal kaup maha ei kukuks. Lao keskel oli suur ruum, kus oli ka kaubalift. Kaubalifti abil saadeti autotekilt kaup lattu ja vahest ka vastupidi. Lao keskel oli ka laojuhataja ruum, kust meile tellimuslehed tulid. INFOTEHNOLOOGIA KASUTAMINE LAOS Teema I: Ettevõtte logistilise infosüsteemi üldehitus Kaupluse ja lao arvutisüsteemiks oli OSCAR Crusie Management on spetsiaalselt mõeldud reisilaevadele arendatud toitlustusele ja kaubanduse tarkvarale. OSCAR Cruise Management (OCM) tarkvara on Oscari tooteperekonna funktsionaalseim ja teabemahukaim tarkvara, mis on arendatud spetsiaalselt reisilaevade äriprotsesse arvestades. OSCAR Cruise Management toetab nii jaemüügi kui toitlustuse äriprotsesse, võimaldades igal
Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid Konsigantsiooni ehk komisjonilaod- Müüa ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured.
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele
Näide: o logit(hääletamine) = 0.283 + 0.019 × vanus o Kui vanus on 50, siis logit(hääletamine)=1,223 o logit(h)=ln(h)=loge(h)=1,223; järelikult hääletamise šansid on e1,223=3,4 o Kui šansid hääletada on 3,4, siis järelikult on hääletamise tõenäosus: p= 3,4/1+3,4=0,77 s.o. 77% tõenäosus, et 50-aastane kodanik läheb hääletama. Logistilise regressiooni puhul ei mõtle me sõltuvast muutujast kui binaarsest tunnusest vaid pigem kui vastavatesse gruppidesse kuulumise šansside logaritmist. Mudeli sobivuse hindamisel kasutatakse pseudo R2 Üritame saada mudeli, mis klassifitseerib korrektselt, kas meie juhtumid kuuluvad gruppi (1) või ei kuulu (0). Logistilise regressioonianalüüsi läbi viimine (JASP) Võiks vaadata üle sõltuva muutuja grupisuuruste jaotuvuse, ideaalis on grupid
määramist) Kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine (kõik vajalike materjalide tarnijad, kes on võimelised rahuldama firma vajadusi) Firmale vajaliike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine (hõlmab tarnijate pakkumiste võrdlemist firma vajadustega – tootmis- ja logistikaeksperdid) Tarnijate lõplik hindamine ja valik (konkreetsed kriteeriumid; kvaliteedi, usaldusväärsuse, tootmislogistika kontseptsiooni ja logistilise süsteemiga vastavuse tagamine) Vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused (lepingute sõlmimine, tellimuste juhtimine, tarnsport, materjalide käsitsemine, ladustamine, säilitamine) Tarne kontroll (järjepidev juhtimistegevus – hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist) Tootmiseks vajaliku tooraine, pooltoodete jm efektiivne teisaldamine lähtekohast tootmiskohta
logistika efektiivne juhtimine integreeriva faktorina tõhusaid IT lahendusi. Logistika algab vajadusest mingi kauba või materjali teise geograafilisse punkti toimetamise järele. Juba enne saadetiste väljastamist vahetatakse logistikaahela lülide vahel mingi hulk infot – ekspedeerijat või vedajat tuleb informeerida kauba kaalust, mahust, käsitlemise eritingimustest. Samuti tuleb saatjal teatada kust kuhu saadetis toimetada, millal toimub laadimine, millised on tarnetingimused jms. Logistilise protsessi osapoolte vahel lepitakse kokku teenuste hind, tarneaeg ja -viis, vajadusel ka lisateenused. Saadetise sihtkohta toimetamise ajal saab tuginedes eelnevatele kokkulepetele vahetada infot saadetise asukoha ja staatuse kohta ning saadetiste ümberlaadimisest erinevatele transpordivahenditele ja liikidele. Kindlasti tuleb logistilise protsessi osapoolte vahel kooskõlastada veograafikud, broneerida kaupade kohad, korraldada ümberlaadimised jms. Kui korraldatakse
18. Klienditeenindus Kliendikeskne teenindus saab alguse klientide vajaduste arvestamisest. Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult lõpptarbijaile, vaid ka nendele vahelülidele (distribuutorid ja diilerid), kes asuvad logistilises ahelas tarnija ja lõpptarbija vahel. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja/või logistilise teenuse tarnija vahel. Protsess hõlmab selliseid tegevusi, nagu tellimuste töötlemine, laotoimingud, arveldamine, kaebuste käsitlemine jne. Üha sagedamini osaleb protsessis ka kolmas osapool, kelleks on enamasti logilistiliste teenuste tarnija. Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponendiks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii, et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke. Kuna logistilise
18. Klienditeenindus Kliendikeskne teenindus saab alguse klientide vajaduste arvestamisest. Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult lõpptarbijaile, vaid ka nendele vahelülidele (distribuutorid ja diilerid), kes asuvad logistilises ahelas tarnija ja lõpptarbija vahel. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja/või logistilise teenuse tarnija vahel. Protsess hõlmab selliseid tegevusi, nagu tellimuste töötlemine, laotoimingud, arveldamine, kaebuste käsitlemine jne. Üha sagedamini osaleb protsessis ka kolmas osapool, kelleks on enamasti logilistiliste teenuste tarnija. Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponendiks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii, et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke
täitma ❏ Rahvusvaheline Kohus pidi otsustama, kas Ameerika Ühendriigid olid vastutavad Nicaraguas (teatud ulatuses ka naaberriikides) tegutsenud valitsus vastase paramilitaarse rühmituse ehk kontrate eest. ❏ Tõendid näitasid, et kontrad olid reaalsuses Ameerika Ühendriikide n-ö asendus armee (proxy army), mis ei oleks suutnud eksisteerida ilma ameeriklaste materiaalse ja logistilise toetuseta, kuid kohus leidis sellest hoolimata, et kontrate käitumist ei saa omistada Ameerika Ühendriikidele . Kohtu arvates puudusid konkreetsed tõendidselle kohta, et Ameerika Ühend riigid teostasid tegelikku kontrolli kõigis olulistes küsimustes ja ulatuses, mis lubaks kontraid pidada nende esindajaks.
ühtsetel tingimustel teeninduse nii hulgimüügis kui ka meie Autoasi kauplustes. Autoasi on Mercantile Group AS kaubamärk. Autoasi kaubamärki kannavad meie varuosakauplused ja autoteenindused. Lisaks kasutavad Autoasi kaubamärki meie parimad koostööpartnerid. Autoasi ketti kuulub üle Eesti 20 autovaruosade kauplust ja teenindust. Firmas müüdavate kaupade loetelu on erakordselt lai ja annab klientidele võimaluse osta võimalikult palju kaupu ühest kohast koos toimiva kaasaegse logistilise teenusega. Kaubavalikusse kuuluvad varuosad ja tarvikud sõiduautodele ning raskeveokitele. Minu praktika koht: Autoasi Pärnu Savi 3 Autoasi ladustab auto varuosasid. Tegeleg müügi, autode remondiga ja ladustamisega. Autoasi kauplustes teostavad nad jae- ja hulgimüüki.Töötajaskond on seltskondlik, töökad, sõbralikud ja teavad oma tööd hästi. Minu päevad olid seal hommiku üheksast poole viieni. 2
vöötkoodiga kaupade paiskamisel turule. Logistikas kasutatav kodeerimissüsteem Logistilises ketis kasutatav kodeerimissüsteemi positiivseteks omadusteks on selle täpne standartiseeritus ning pikk ja laialdane praktika. Logistiliste ühikute markeerimise standardiseerimisega tegeleb rahvusvaheline organisatsioon GS1, mis läbi oma riiklike allorganisatsioonide (Eestis GS1 Estonia) koordineerib kohaliku turu tootjakoodide jaotust ning jagab informatsiooni logistilise ühiku markeerimise ülemaailmsete standardite kohta. Rahvusvaheline GS1 numbrisüsteem koosneb kolmest põhielemendist: Vöötkood globaalne toote identifitseerimisnumber (GTIN) transpordipakendi järjestikkood (SSCC) globaalne asukohakood (GLN) Kaubaühikute markeerimine Kaubaühikute (nii üksiku toote kui ka toote transpordipakendi) markeerimiseks
c) Kas mõni teie ette võtte uuendus oli uus Eesti, Euroopa või Maailma jaoks? Kui midagi oli tõeliselt unikaalset, kui oluline on see toode/teenus teie müügitulus? V. PROTSESSIUUENDUS 1. Kas ettevõte võttis kasutusele uue või oluliselt täiustatud meetodi tootmiseks/teenuse osutamiseks? JAH 2. Kas ettevõte võttis kasutusele uue või oluliselt täiustatud logistilise, tarnimis- või jaotamismeetodi tootmiseks/teenuse osutamiseks? EI 3. Kas ettevõte võttis kasutusele uue või oluliselt täiustatud tootmise tugitegevuse? EI Kui jah, siis… a) Kes oli uuenduse väljatöötaja: teie ettevõte ise, teie ettevõte koostöös teistega, teie ettevõte modifitseerides mujal väljatöötatut või teised ettevõtted? ISE
Paljusid funktsioone täidavad partnerid. 9) Logistika juhtimise 3 põhikontseptsiooni: lk 72-76 Kogukulude kontseptsioon - võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid, samas säilitades vajalik klienditeeninduse tase. Suboptimeerimise vältimise kontseptsioon - püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna. Kulude kompromissi kontseptsioon - ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 10) Miks tuleb vältida suboptimeerimist logistikas? Lk 76 Püüdes saavutada maksimaalseid tulemusi eraldi igas logistika tegevusvaldkonnas, vähendab see
Nt. kavandab wal- Mart oma tooted nii, et nad mahuksid kindlamõõdulistesse ( 14 14 tolli) riiulitesse. Loomulikult ei saa kõiki tooteid selliselt pakkida. Mõnda kaupa on kasulikum alles müüja juures pakkida. Nt. kui suhkrut vedada puistekaubana, siis tonni suhkru vedu võib maksta 20-25 korda vähem kui sama koguse vedu väikestesse kottidesse pakituna. On ka kaupu, mida ostja pakib ise, ostes nii palju kui tahab. Ruumikasutuse madalast täiteastmest tuleneb logistilise keti madal kasutus ( veetakse õhku ja rikneb kaupa). See toob kaasa järgmised majanduslikud tagajärjed, suurenevad: · transpordi- ja laomajanduskulud; 7 · ladustamis- ja käsitsemiskulud; · keskkonnakulud. 2. Kogus ja suurus Pakendite õiget kogust ja suurust mõõdetakse tarneketi läbilaskevõime järgi, sest nende
vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid Konsigantsiooni ehk komisjonilaod- Müüa ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured.
me teame, kuidas seda müüa NB! Lahendada tuleb kliendi ja firma vaheline probleem. Ära võta pöördumist isiklikult, ole orienteeritud lahendusele, ole positiivne ja alusta kirja jaatavalt. Toetu faktidele ja põhjenda asjalikult! KOKKUVÕTE Logistika süsteemi üks tähtsamaid komponente on klienditeenindus ning kliendi rahulolu tagamine. Otsused mida tehakse klienditeeninduse heaks mõjutavad kliente ja ettevõtte töötajaid ning määravad suuresti terve logistilise süsteemi struktuuri ja seda, milline maine on firmal ja kui usaldusväärne firma on. Kuigi seda võib erinevalt defineerida, organisatsiooni klienditeenindus üldiselt on suunatud küsimustele, mis on seotud usaldusväärdsuse, aja, mugavuse, suhtlemise ja aususega. Eranditult tähelepanuta jättes tähtsad klienditeenindust puudutavaid aspekte võib see viia see mitterahulolevate klientideni ja lõppkokkuvõttes tulude vähenemiseni ning hea firma maine kahjustuseni
Varudega seotud kulud on ladustamiskulud, riskiga seotud kulud ning finantskulud ehk loobumiskulu käib selle alla. Ladustamiskulu- laopinna rendikulu,elekter,valve,laopersonali kulu. Riskidega seotud kulud- kindlustus,kauba riknemine,kauba aegumine,vargused,kahjustused. Finantskulud-raha kinni varude all. Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Kulude klassifikatsioon transpordis • Sõidukikulud – Ekspluatatsioonikulud,Nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud, Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad. • Infrastruktuurikulud – Ekspluatatsioonikulud, Nt hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud,Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 6. Kuluarvestussüsteem
transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. Avalikud laod ehk nn.laohotellid Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks. Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid ( müügipakendite tegemine, etikettide ja kasutusjuhendite lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jne). 9 Ladude jaotus muude tunnuste ja kriteeriumide järgi
3. logistika- majandusharu, mis juhib ja koordineerib kauba ja reisjate vedusid / majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks 4. terminal- kaubaladu, mille ülesanneteks (2tk teada) on näiteks kauba vastuvõtmine ja kontroll / bussi-, raudtee- või lennujaam, sadam, mis täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid (nimeta 2 tk): kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine, ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll. Terminalides toimub kauba ümbersuunamine eri transpordiliikidele 5. IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnika- info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse
nõudmisele · Optimaalse suurusega kaubavoogudest(pidev, ühtlane kaubavoog) · Optimaalse suuruse ja koosseisuga varudest(valik erinevaid kaupu laos) · Transpordiliigi ja transpordivahendite valikust · Logistikateenuste hindade ja tariifide ühtlasel tasemel hoidmisest pika aja jooksul Paindlikkus Ettevõtte võime tulla vastu kliendi soovidele, mis erinevad varem kokkulepitust. Logistilise teenindamise paindlikkus peab olema seda suurem, mida väiksem on müügiprognoosi täitumise tõenäosus ja tarnekindlus logistikaahelas. Klienditeenindusel on otsene mõju ettevõtte turuosale ja kuludele, nende kaudu ka kasumile ja rentaablusele. Klienditeeninduse kvaliteet Kui teenindustase on kliendi ootustest ja tarnija tegelikest võimalustest kõrgem, vastab teeninduse kvaliteet tarnija antud lubadusele. Mida väiksem on erinevus ootuste ja tegeliku tajumise vahel, seda
Võlaõigusseaduses on ekspedeerimise (speditsiooni) lepingut kajastav peatükk. Põhjamaade eeskujul on Eestis allkirjastatud Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni ja Eesti KaubandusTööstuskoja poolt (esindab klientuuri) Eestis Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni Üldtingimused. Esimene redaktsioon hakkas kehtima 01.06.1995. ja uuendatud redaktsioon 2001.aastal. Ekspedeerija kui rahvusvaheliste vedude korraldaja, logistilise ahela käitaja, vajab oma välisesindajate ehk agentide võrgustikku. Esindusvõrgustiku funktsioneerimine ja hõlmavus garanteerivad ekspedeerimise õnnestumise uksest ukseni. Sihtkoha riigi/lähtekoha riigi tegevuste hulgas on peale ja mahalaadimine, sorteerimine ja ladustamine terminalides, vastuvõtmine/väljastamine, tollitoiminguid/üleandmine ja aviseerimine. Ekspedeerija ülesanded ja kohustused
osapoole vahel pole sugugi lihte ning oskust sellist koostööd teha tuleb õppida. Seega peab igasuguse koostöö alguses selgelt fikseerima koostöö reeglid, pidades silmas, et kõik koostöö osapooled kasu saaksid. Säilima peab vabadus võrgustikku paindlikult ja üheskoos edasi arendada. Koostööpartnerid ei tohi olla aheldatud mingisse kindlapiirilisse koostööformaati, kus varem või hiljem hinnad tõusma hakkavad. Vajadusel saavad liikmed kaasata uusi pakkumisi väljastpoolt. Erineva logistilise arengustaadiumiga ettevõtted peavad omavahel sobima. 12. Ettevõtte kasu logistiliste teenuste sisseostust ja sellega kaasnevad võimalikud riskid Ohud: sõltuvus välisest partnerist-ise ressursse ja oskusteavet mitte omades võib partneri loobumisel tekkida ajutine erialane tühik; oskusteabe kaotus- funktsiooni taastamine ettevõttes on raskendatud; planeerimise ja kvaliteediriskid- kui osapool ei pea kinni
loomist. Kuna ärimudelid muutuvad kiiresti, siis paljud kompaniid on arenemas lihtsalt ladustamise ja tarnimise pinnalt tugevalt industrialiseeritud ning tehnoloogiast ajendatuna ühildades tegevusi kogu tarneahela ulatuses. Menlo Worldwide Logistics edu aluseks oli õigel ajal tabada olukord turul, kuna ettevõtetel oli vajadus 3PL logistika järgi. Selle peamiseks põhjuseks oli kulude kokkuhoid, kuna neil endal puudus vajalik kapital kogu logistilise töö iseseisvalt tegemiseks. 3PL töötab efektiivselt, kuna integreeritakse erinevad transpordiviisid ning laialdase teadmistepagasi ja kogemuse läbi leitakse parim ja efektiivseim variant transportimaks kaubad kliendini. Samuti on hakatud pöörama suurt tähelepanu klienditeenindusele, sest iga ettevõtte eesmärgiks peaks olema oma klientidele rahuolu valmistada. Samuti investeeritakse suurel määral IT-süsteemidesse, mis peaks kokkuvõttes andma kulude kokkuhoiu kõikidele osapooltele.
Ladu püütakse vältida, kui ladu põhjustab kauba asjatult käsitsemist ja kulusid. Kui tootmise planeerimine põhineb klientide tellimustel, algab kogu tellimis/tootmisprotsess sellest nõudlusimpulsist. Niisugusel juhul räägitakse tõmbemudeli kohasest tootmise juhtimisest. Seevastu tootmine lattu põhineb müügiennustustele rajanevatel müügiplaanidel. Tooted justkui püütakse tõugata turgudele, kus toimub nende realiseerimine nõudluse kaudu. Kapitali vabastamine ja kogu logistilise ahela muutmine efektiivsemaks on loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks. Hakati rääkima ka õigel ajal tootmisest. Õigel ajal tähendab toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele ehk ei toodeta midagi rohkem eha vähem, kui vaja. Tootmine toimub õigel ajal ehk ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks. Samuti tarnijad tegutsevad ühesuguste põhimõtete järgi. Õige aja tähtsus põhineb lihtsal juhtimisel ehk tegevusviisid on lihtsad ja lõpeb raiskamine
kaubaruumist. b. Tolliterminalid a. tollimata kaupa ajutiselt säilitamiseks, maha ja peale laadimiseks b. asuvad transpordisõlmedes c. Tolliladu - on tolliametniku järelevalve all olev territoorium, hoone või ruum, mis on mõeldud sisseveetud tollimata kauba ja väljaveetava kauba hoidmiseks pikema perioodi jooksul, kui seda võimaldab tolliterminal. d. Vabatsoon - logistilise käitamise seisukohalt otstarbekas territoorium. Vabatsooni võib piiramata ajaks paigutada ja seal töödelda niisugust maaletoodud kaupa, mille ladustamine aitab kaasa ekspordile, muule tootmistegevusele, transiidile või üldiselt olulisele impordile. 15. Printsipaali ja agendi suhete teooria (kes on printsipaal ja agent erinevatel juhtudel) Printsipaal a
• ärikliendid, kes esindavad ettevõtte ärikeskkonda ja töötavad selle nimel, et tarbija soovid saaksid rahuldatud • lõppkliendid – tarbijad, kelleks on füüsilised isikud või ettevõtted, kes tarbivad erinevaid tooteid ja teenuseid Klienditeenindust peetakse logistikasüsteemide üheks olulisemaks komponendiks. Kõik logistikatoimingud peaksid olema korraldatud toetamaks klienditeeninduse eesmärke. Kuna logistilise teenindamise põhimõtted seavad prioriteediks tarbija, siis on logistikas juhtivaiks kriteeriumeiks klienditeeninduse sisu ja pakutav teenindustase. Klienditeenindus on logistika ja tarneahela juhtimise olulisemaid funktsioone, mis peaks olema suures osas ettevõtte logistikakontseptsiooni sisuks. Klienditeenindus kujutab endast ettevõtte logistikasüsteemi toimimise väljundit. Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevuse...
kulud kasvavad. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Jaotussüsteemi funtsioneerimiseks minimaalselt vaja olevate varude suuruse sõltuvust ladude arvust kirjeldab valem: SS(ohutusvaru üh)nDC(ladude/jaotuskeskmiste arv regioonis)=SS*nDC 5. Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Integreeritus võimaldab siduda ettevõtte erinevate allüksuste sageli üksteisele vastukäivad eesmärgid. 6. EVA ehk majanduslik lisaväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See on majanduslikult mõõdetav: Käive-tegevuskulud-kapitalikulud=EVA. Võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. 7
• tagada oma klientuurile selliste vedajate kasutamine, kes suudavad oma vastutust ka tagada. Järelikult peab ekspedeerija veenduma, et vedaja(d) on oma vastutuse piisaval määral kindlustanud (Suursoo, 2016). Ekspedeerija riskide maandajana. Iga dünaamilise protsessiga, seega ka transpordiprotsessi ja sellega seotud tegevustega kaasnevad riskid, mis võivad põhjustada kaupade riknemise, hävimise, kadumise jne. On loomulik, et logistilise mõtteviisi ja seega ka ekspedeerimispraktika üheks prioriteediks on viia riskid miinimumini. Üks võimalus on veetavad kaubad protsessiks nõuetekohaselt ette valmistada. Samas on ka selge, et kõik riskid ei ole välditavad, nt loodusõnnetused jne. See eeldab protsessis osalejate poolt riskide jagamist. Üks võimalustest on kindlustamine. Eeskätt on kindlustamise objektiks kaup, mille käitlemine on loovutatud ekspediitorile. Ekspedeerijad kindlustavad oma klientide veoseid kliendi soovil
Kuna pikaajalised ja lojaalsed kliendid on ettevõtte kõige suurem vara, siis oleks mõistlik neile pakkuda just sellist teenust nagu nad vajavad ja absoluutselt säilitada ka pikaajaline suhe (Tonndorf 1998, 61-62). 16 KOKKUVÕTE Logistika süsteemi üks tähtsamaid komponente on klienditeenindus. Otsused mida tehakse klienditeeninduse heaks mõjutavad kliente ja ettevõtte töötajaid ning määravad suuresti terve logistilise süsteemi struktuuri. Kuigi seda võib erinevalt defineerida, organisatsiooni klienditeenindus üldiselt on suunatud küsimustele, mis on seotud usaldusväärdsuse, aja, mugavuse, suhtlemise ja aususega. Globaalsete organisatsioonide väljakutsed on kohandada need vajadused kõikidele turgudele. Eranditult tähelepanuta jättes tähtsad klienditeenindust puudutavaid aspekte võib see viia see mitterahulolevate klientideni ja lõppkokkuvõttes tulude vähenemiseni.
ja millele lisandub aja möödudes üha enam uusi vorme. Kõige tavalisemad neist on: Iseseisev kasumikeskus. See võrk ellimineerib kesktaseme juhid ja delegeerib vastutuse tootearenduse ja läbimüügi eest vastavalt inseneri-ja turundusgrupile (probleemilahendajatele ja- äratundjatele), mille liikmete töö tasustamine on seotud sõltuvusse üksuse töö tulemustest. Strateegiline vahendaja peakorteris tagab finants- ja logistilise abi, ent jätab teatud piirini grupi enda otsustada, kuidas raha kulutada. Näide Eestist – nüüdseks rahvusvahelisse Orkla gruppi kuuluvad Kalev ja Felix (Orkla Groupi koduleht). Väljapoole pöörlevad partnerlused. Seda tüüpi võrgu korral toimivad peakorteris paiknevad strateegilised vahendajad nagu riskikapitalistid või ämmaemandad, toites probleemilahendajate ja- ülesleidjate gruppides tekkinud häid ideid (kui ideed turul tähelepanu
Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdistsiplinaarsus: Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega 4) Tarneahela ulatus: Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja
valitseb alati võrdeline sõltuvus seos puudub 15. Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas? viia õige kaup kohale õiges koguses, õigeaegselt ja vigastamata klientide vajaduste rahuldamine ja toimingute teostamine kuluefektiivselt võime näha ette klientide nõudmisi ja ootusi ning võime nende soove ja vajadusi täita klientide vajaduste rahuldamine, toimingute teostamine kuluefektiivselt ja võimaldamine logistilise ahela ülejäänud lülidel toimida kvaliteetselt 16. Miline seos kehtib üldjuhul logistikas kvaliteedi ja efektiivsuse vahel? efektiivsust suurendades paraneb enamasti ka toimingute kvaliteet efektiivsuse suurendamine toimub üldjuhul toimingute kvaliteedi arvel kvaliteedi tõstmine toimub üha sagedamini efektiivsuse arvel efektiivsus ja kvaliteet ei ole omavahel seotud 17. Milliste vigadega tegelemine on kvaliteedi parandamise seisukohalt olulisem?
transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. Avalikud laod ehk nn.laohotellid Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks. Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid ( müügipakendite tegemine, etikettide ja kasutusjuhendite lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jne). Logistikafirmade laod kujutavad endast nn kolmanda osapoole (3 PL) ladusid, mille puhul müüjale kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Müüja tagab kaupade
Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on enamasti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on tegemist kohalike ehk riigisiseste vedudega. Jaotusvedudena käsitletakse ka euroliidus naaberriikide ja lähiriikide vahelisi vedusid, mille puhul paikneb jaotusladu või terminal ühes riigis, saajad aga teises. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes märksa suurem tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne täpsus, tarne paindlikkus jne. Hub-and-spoke süsteem Hub & Spokes - tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimispunkti kaudu. Huubi (peaterminali), on veoahelas keskne punkt kokkuveoks, sorteerimiseks, konsolideerimiseks, ümberlaadimiseks ja laialiveoks selle poolt teenindatavas regioonis. Kasutatakse kauba- kui ka reisijaveosüsteemides
· Ladustamine jaotusladudes on lähedal lõpptarbijal (kohaeelis) · Tootmise ja tarbimise mahtude erinevuste ühtlustamine (koormuse ühtlustamisest tulenev eelis) · Suurte tootmispartiide madalad tootmiskulud (hinna eelis) Ladusid püütakse vältida kui: · Kapitali ei soovita siduda käibevahenditega (raha on kinni laos oleva kauba näol) · Soovitakse säästa laokuludes · Ladu põhjustab kauba asjatut käsitsemist ja kulusid Kapitali vabastamine ja kogu logistilise ahela muutmise efektiivsemaks on loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks. Hulgikaubanduse ül. Jaotusketis Müüb kaupu jaekauplustele, tööstustarbijatele, firmadele, põllumajandusettevõtetele. Hulgikaubandus tegeleb valmis saadetiste kompl. Hulgikaubanduses sorteeritakse suured partiid väikesteks saarestikeks tegeletakse reklaamiga, märgistamise kujundamisega, Jaekaubanduse ül. Jaotusketis teeb toote lõpptarbijale või tööstustarbijale ostukõlblikuks. (kaasaarvatud e.
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. · LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. · FEFO (first-expired-first-out) meetod, mille puhul esmalt väljastatakse tooted, mis aeguvad kõigepealt. 2. Omamise kogukulu koosseis, omandamiskulu - Ladustamiskulud (vt eelmine slaid), Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Seega, omamise kogukulu sisaldab lisaks eelnevale: materjalide soetusmaksumus (vt ka eelmine slaid), sh ostuhind, pakkimine, laadimine, vedu jne, loobumiskulu (kirjanduses ka kapitalikulu või intressikulu), inventuuride tegemise kulud (varude tegeliku suuruse ja seisukorra tuvastamise kulud), materjali- ja kaubavarude riskikulud (kindlustuspreemiad, kindlustusega katmata osas kadum kaupade
Vähesel määral ka teistele ettevõtetele teenustöö tegemine (arvutijuhtimisega puidutöötlemiskeskused e. CNC teenus) 2.4 Tegevuse üldkirjeldus. Ettevõte toodab peamiselt männipuidust mööblit koduseks kasutamiseks. Kõige levinumad toodanguartiklid on lauad, pingid, kapid ja kummutid. 2.5 Kasutatavad ressursid. Hooned Hooned on ehitatud 1971.aastal algselt kanalateks. 1993.aastal alustati hoonete ümberehitamist vastavalt mööblitootmise vajadustele. Hooned on tootmiseks hea logistilise planeeringuga, toimib ringsüsteem. Ehitatud on kaks juurdeehitust: 1999.a. kontoriruumid ja 2002.a. toormeladu. AS Eerungile kuuluva tootmismaa suurus on 1,74 ha. Hoonete üldpindala on 5200 m2, sellest tootmispinda 2360 m2, toormeladu 635 m2, valmistoodanguladu 1240 m2, kontor 228 m2, olmeruumid 310 m2, katlamajad ja töökoda 200 m2, muud ruumid 227 m2 (elektrikilbiruum, näidistesaal, koridorid jne.). Hoonete seisukord on hea, kuna hooneid on pidevalt hooldatud
Esemelised: miski, mida subjekt valdab. Biomeetrilised: miski, millest subjekt ,,koosneb" Volitustõenditele esitatavad nõuded Pettusekindlus. Tõendi võltsimise keerukus. Möödumiskindlus. Verifitseerimise kestus. Mugavus kasutajale. Autentimisvahendi ja ta kasutamise maksumus. Volitustõendi asendamisele kuluv aeg ja vaev. Arvutisüsteemilt nõutav verifitseerimistöötlus. Töökindlus ja hooldatavus. Autentimisvahendi kaitsmise kulud. Jaotamise ja logistilise toe kulud. Volitustõendi kolm põhinäitajat: *tõendi tugevus turbevahendina. *vastuvõetavus kasutajale. *audentimismehanismi maksumus Teadmuslikud volitustõendid Leiab kasutamist kolme liiki teave: *identifikaator *kontekstteave *parool: -paroolsõna -paroolfraas -paroolkood Parooli pikkus ja eluiga Kõikvõimalik paroolide arv. N=A^m A-kasutatava märgistiku maht. M- märkide arv paroolis. Õige parooli äraarvamise tõenäolsus. P=K/N Juhuslikult läbiproovitud paroolide arv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
