Laondusalus (0)

TALLINNA TRANSPORDIKOOL
Raido Must
LAONDUSE ARENEV ROLL LOGISTIKAS JA FUNKTSIOONID
Juhendaja: Logistika õpetaja, Helen Bork
Tallinn 2012
Sisukord
Laonduse ajaloost 3
Laonduse areng infoajastul 4
Globaliseerumine ladustamises 4
Laonduse areng lähitulevikus 6
Laonduse funktsioonid 6
Ladustamise funktsioonid 6
Ladude liigid 7
Laonduse komponendid 8
Ladude tüübid 9
Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi 9
Läbivooluterminalid 10
Transiitlaod 10
Avalikud laod ehk nn.laohotellid 10
Ladude jaotus muude tunnuste ja kriteeriumide järgi 11

Laonduse ajaloost

Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning –vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine – nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Alustati tõstukite sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist. Koos transpordi efektiivsuse kasvuga viimastel aastakümnetel on saanud võimalikuks vähendada oluliselt ladude paigutuse tihedust . Kui kindla regiooni teenindamiseks vajati varem näiteks sada laokompleksi, siis käesoleval ajal saadakse hakkama mitu korda väiksema ladude arvuga. See on saanud võimalikuks tänu maantee - ja õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele.

Laonduse areng infoajastul

Personaalarvutite ja automaatse tuvastamise tehnika laialdane kasutuselevõtmine laomajanduses on viimastel aastakümnetel suurendanud oluliselt kaupade käsitsemise efektiivsust ja tõstnud teenindustaset. Raadioterminalide kasutamine on teinud võimalikuks kaupade käsitsemise ilma paberkandjal dokumente kasutamata. Suurenenud on kiirus ja vähenenud vigade arv toodete vastuvõtul ning väljastamisel. Laomajandus on arenenud viimasel aastakümnel kindlalt selles suunas, et pikaajaliselt hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale cross -docking`ile muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni.

Globaliseerumine ladustamises

On saanud üsna tavaliseks, et kolmanda osapoole (3PL) teenusepakkujad peavad ladusid teistes riikides ja teistel kontinentidel. Näiteks opereerivad Jaapani firmad USA-s ja Austraalia teenusepakkujad opereerivad kõikjal üle Ameerika mandri. Samuti on paljudel Euroopa kontsernidel oma laod USA-s. See kõik tähendab, et laopidamine on järjest enam globaliseerumas. Euroopa Liit on saavutanud suurt edu ühenduse sisekaubanduses seoses tollikontrolli kaotamisega selle sisepiiridel. NAFTA ( North American Free Trade Association ) on loonud suurima kaubandusbloki maailmas, kaotades tollitariifid USA, Kanada ja Mehhiko vahel. Lähiaastate jooksul tekivad multinatsionaalsed laonduskontsernid, kes pakuvad teenuseid üle kogu maailma. Mitmed Jaapani ja Euroopa riikide ettevõtted on juba rajanud oma laokompleksid USA-sse. Austraalia firmad opereerivad juba praegu üle kogu Ameerika.

Laonduse areng lähitulevikus

Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. See väljendub hoiustavate kaupade vähenevates kogustes . Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks . Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Seejuures tuleb arvestada, et pärast laoruumi ümberplaneerimist ei tohi väheneda laotöö efektiivsus. Lao planeering, seadmed, inventar ja personal peavad võimaldama suurt paindlikkust, et kohaneda kiirete ja sagedaste muutustega. Tuleviku laod pole mitte niivõrd hoiustamise kui läbivoolulaod, kus on asetatud rõhk paindlikkusele, sagedastele ja kiiretele muutustele.

Laonduse funktsioonid

Selleks, et hinnata laonduse osa konkreetses äritegevusprotsessis, on vaja mõista, kuidas ladu aitab lisada tootele väärtust. Oluline on teada, et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui kohas läbi ruumi ja aja efektiivse juhtimise.

Ladustamise funktsioonid

Ladustamise kasutamine äritegevuses on seotud selle funktsioonidega äritsüklis. Üldjuhul täidab ladustamine alljärgnevaid funktsioone:
• varude kogumine ja täiendamine
• toodete sortimendi ühendamine
• konsolideerimine
• jaotus ( distributsioon )
• kliendi rahulolu tagamine.

Ladude liigid

Eksisteerib kolme erinevat tüüpi ladusid, mis erinevad üksteisest kasutaja suhte poolest laopidamisse ja kasutajapoolse kontrolli ulatuselt. Need on privaatladu , avalik ladu ja lepinguline ladu. Paljud ettevõtted kasutavad kombinatsiooni nendest kolmest eri variandist.
Privaatlaos opereerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaos tegutseb kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kauba üle. Vahel on see ainuvõimalik alternatiiv äritegemiseks (näit. ravimid , ohtlikud kemikaalid jne). Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on, et privaatlao pidaja kannab pidevalt suurt püsikulude koormat. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõtete laod.
Avaliku lao pidaja on sõltumatu partner , kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).
Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine , varustamine kasutusjuhenditega, toodete lõplik koostamine jne. Sellistel puhkudel tagab leping ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse.

Laonduse komponendid

Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvuses.
Laoruum kujutab endast üldjuhul tarbekaupa. Selle hind võib olla suuresti muutuv sõltuvalt pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Vahel on seda üle ja vahel napib sellisel määral, et võidakse teha investeerimisotsus lisaruumi ehitamiseks. Laoruumi vähesust ja/või kõrget hinda on võimalik leevendada läbi selle eriti efektiivse kasutamise või läbi kahe ülejäänud komponendi - seadmete ja personali parema kasutamise. Samas, kui laoruum on eriti odav, kasutatakse ka inimesi ja seadmeid sageli hoopis teisel viisil. Ka laoteenus kujutab endast tarbekaupa, mida soovitakse osta üldjuhul võimalikult madala hinnaga.
Laoseadmete ja -tehnika eluiga on üldjuhul mitmekordselt lühem hoonete elueast. Samas, kui laoseadmete väärtus võib väheneda, võib suureneda laos oleva kauba väärtus. Kõige kriitilisem komponent laonduses on inimesed. Erinevused ehitiste, seadmete ja inventari vahel on enamasti väikesed. Laopersonali töö kvaliteet võib olla nii erinev, et muude sarnaste tingimuste juures eksisteerib oluline erinevus ladude poolt osutatavate teenuste kvaliteedis . Personal on sageli just see otsustav faktor, mis määrab ära, kas on tegemist kõrge- või madalakvaliteedilise laoteenusega.
Väikese ringlemissagedusega laos on tähtis hoiustamise efektiivsus, suure ringlemissageduse korral on aga olulisel kohal hoopis inimeste töö tootlikkus . Laoteenuse pakkujatel võib esineda siin seoses klientide vahetumisega suuri muutusi. Need muutused mõjutavad aga suuresti tasakaalu kolme põhikomponendi – ruumi, seadmete ja personali vahel. Sisemiste muutuste planeerimisel tuleb püüda hoida need kolm elementi pidevalt tasakaalus.
On võimalik luua selline laosüsteem, mis kasutab väheefektiivselt laoruumi ja seadmete ressurssi, kuid mille korral tööjõukulud on väikseimad. Samas võib luua sellise laosüsteemi, mis optimeerib küll laoruumi, kuid seadmete ja personali kulu on ülemäära suur. Nende komponentidega on vaja pidevalt arvestada selleks, et saavutada kompromisse. Arukas ja initsiatiivi üles näitav töötajaskond saab töö käigus igapäevaselt mõjutada mõlemat ülejäänud komponenti. Kõige kriitilisem komponent laonduses on inimesed. Erinevused ehitiste, seadmete ja inventari vahel on enamasti väikesed. Laopersonali töö kvaliteet võib olla nii erinev, et muude sarnaste tingimuste juures eksisteerib oluline erinevus ladude poolt osutatavate teenuste kvaliteedis. Personal on sageli just see otsustav faktor, mis määrab ära, kas on tegemist kõrge- või madalakvaliteedilise laoteenusega.
Väikese ringlemissagedusega laos on tähtis hoiustamise efektiivsus, suure ringlemissageduse korral on aga olulisel kohal hoopis inimeste töö tootlikkus. Laoteenuse pakkujatel võib esineda siin seoses klientide vahetumisega suuri muutusi. Need muutused mõjutavad aga suuresti tasakaalu kolme põhikomponendi – ruumi, seadmete ja personali vahel. Sisemiste muutuste planeerimisel tuleb püüda hoida need kolm elementi pidevalt tasakaalus.
On võimalik luua selline laosüsteem, mis kasutab väheefektiivselt laoruumi ja seadmete ressurssi, kuid mille korral tööjõukulud on väikseimad. Samas võib luua sellise laosüsteemi, mis optimeerib küll laoruumi, kuid seadmete ja personali kulu on ülemäära suur. Nende komponentidega on vaja pidevalt arvestada selleks, et saavutada kompromisse. Arukas ja initsiatiivi üles näitav töötajaskond saab töö käigus igapäevaselt mõjutada mõlemat ülejäänud komponenti.

Ladude tüübid

Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi

Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt:
• Tootmisettevõtete laod
Materjali- ja toorainelaod
Neis hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud materjale ning komponente.
Pooltoodete laod
Pooltoodete ladudes on tehase oma tootmises valmistatud komponendid ja tooted, mis kuuluvad tehases edasisele töötlemisele või kasutamisele koostamisel.
Puhverlaod
Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine - ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel . Ollakse seisukohal, et puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes olla. Kui need on siiski katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist.
Hoolduslaod
Need on tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks.
Valmistoodangu laod
Tootmisettevõtetes paiknevad tihti (enamasti) tooraine- ja valmistoodangu laod eraldi. See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod.
• Kaubanduse laod
Hulgilaod
Enamasti on need maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena.
Jaotuslaod
Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut.

Läbivooluterminalid

Need on enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Igapäevaselt tehakse läbivooluterminalides saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut.

Transiitlaod

Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes.

Avalikud laod ehk nn.laohotellid

Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks.
Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon
Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid ( müügipakendite tegemine, etikettide ja kasutusjuhendite lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jne).

Ladude jaotus muude tunnuste ja kriteeriumide järgi

Ladusid jaotatakse eri tüüpidesse ka mitmete muude tunnuste alusel.
Hoiukohtade suuruse ja eripära järgi jaotatakse laod:
• Peenkaubalaod
Kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on enamasti maksimaalselt 0,5m3
• Kaubaaluselaod
Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Hoiukoha ruumala enamasti 1,0–2,0 m3
• Erimõõduliste kaupade laod
Kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või -konstruktsioonidel
Kauba ja pakendi iseloomu järgi jaotatakse laod:
• Peenkaubalaod
• Alusekauba laod
• Plaatkaubalaod
• Kangkauba laod
• Rullkauba laod
• Nõukauba laod
Temperatuuritingimuste järgi jaotatakse laod:
• Soojad laod
Köetavad laod, kus hoitakse aastaringselt suhteliselt stabiilne temperatuur (tavaliselt
14 – 180 C)
• Külmad laod
Mitteköetavad laod, mille sisetemperatuur on välistemperatuuri lähedane, ületades enamasti veidi välistemperatuuri taset
• Külmlaod
Automaatse temperatuurireguleerimisega (küte ja jahutamine) laod, kus hoitakse temperatuuri enamasti vahemikus 4–80C. Kasutatakse peamiselt toiduainete säilitamiseks allajahutatud tingimustes (külmkapi režiim)
• Külmutuslaod
Automaatse temperatuurireguleerimisega külmutusseadmetega laod, kus hoitakse üldjuhul temperatuuri - 180 C, jäätise hoiustamisel isegi – 250 C.
Ladustamise kõrguse järgi jaotatakse ladusid:
• Madalad laod kasutatav kõrgus enamasti 8-9 m, kuni viis tavakõrgusega (1,5 – 1,7m) riiulikorrust
• Kõrged laod kasutatav kõrgus enamasti 10 – 16 m, kuni kümme tavakõrgusega riiulikorrust.
Ladusid jaotatakse ka selle järgi, milline on kauba liikumise iseloom laos:
• Läbivoolulaod
• Pikaajalise hoiustamise laod
12