et tegu oli sihiliku pettusega. Üks ajaloolane olevat hiljuti väitnud, et need valed on ,,niisugused, mida võis välja mõelda ainult inimene, kes teadis millest räägib." Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist treener Pietro. Ajatabel Mõjuvõimsas Veneetsia linnriigis 1254 sünnib Marco Polo. Marco isa Niccolo ja onu Matteo 1260 asuvad Soldaiast teele, et uusi kaubateid otsida. Niccolo ja Matteo kutsutakse Cathaysse kohtuma Hubilai- 1262 khaaniga. 1271 Marco Polo reiside algus. 1274 Kolm Polot jõuavad Hiinasse, kus Hubilai-khaan nad meelsasti vastu
Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning ja rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga oboed ja löökpillid jne. Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse
Pidustused ja protsessioonid jäid naistele samuti kaugeks, kuna ülalpool mainitud uskumused ja usutavasti ka silmakirjalikult kade patriarhaalne vastaspool ei võimaldanud end teostada väljaspool trad. raame. Siinkohal tuleks mainida, et naiste ja meeste eluruumid olid kodukeskkonnas eraldatud10, seega majas toimunud pidustustel õrnemat sugupoolt ei kohatud. Ainus näide, kus sugupoolte vaheline õiguslik seis oli liberaalsem, oli Sparta linnriigis, tänu seal viljeldud kasvatuslikule praktikale - Sparta tüdrukute toimingute hulka kuulusid kehalised harjutused, ning erinevalt ülejäänud Mandri-Kreekast, ei olnud naine kinnistatud majja, vaid võis sots. tegevustest vabalt osa võtta.11Võib-olla võis Sparta linnriigi korralduses ka matriarhaalsemat tooni kohata, kuna spartiaadid viibisid tihti sõjakäigul, seega ei saanud nad sageli tegeleda riigihalduslike probleemidega. Vaatamata taolistele spekulatsioonidele
Vaesetel talupoegadel niihästi ei läinud, nad pidid võtma halbadel aastatel laenu võtma ja kui nad seda tagasi maksta ei suutnud, siis loovutasid maatüki ja jäid rentnikuks. Linnade,kaubanude ja käsitöö edenemisega kasvas ka linnaelanikkond, kes olid vähemuses ja polnud põluharimisega otseselt seotud. Suremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, kes pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu.Mõnes linnriigis ei olnud neilgi kodakondsust, mis selgitab väikest positsiooni. Kõige rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. 1 Sparta ja Ateena riigikorraldus Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad
Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi
võõga kokku tõmmatud. 2) Kreeklaste usk. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud. Kreeklased uskusid et maailma valitsevad jumalad, ning et inimeste käekäik sõltub nende läbisaamisest jumalatega. Neil oli mitu jumalat- polüteism. Kreeka jumalad olid inimesetaolised , nad olid suure väega, surematud, elasid Olümpose mäe jalamil. Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid. Pühamutele võis lisanduda la tempel-linnriigi kõike silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks,
Kreeklaste arust oli naiste koht kodus. Abielu eesm�rk oli soetada seaduslikke j�rglasi. Rikkad ja suursugused mehed pidasid �leval ka het��re e. armukesi. *********************************************************************************** ******** KREEKA LINNRIIK Kreekas kujunes linna�hiskond. Polis oli enamasti v�ike kogukond. K�ik polise kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli n�ukogu. Selliseid riike, kus domineerisid suursugused ja rikkad, nimetati aristokraatlikeks. Linnriigi s�jav�gi koosnes kodanikest. Rikkad �ritasid oma v�imu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupid, mis �ritasid riigijuhtimist enda k�tte saada. Sageli viisid sisevastuolud t�rannia kehtestamisele. T�rannid toetusid s�jalise j�ule, kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada
moraalseid arutelusid, kuid üldjuhul pidid need olema varjatud ning vihjavad. Kuna tragöödia integreerus linnriigi ellu on mõistetav, et demokraatia soodustas selle kunstiliigi arengut. Tragöödias esitatud müüdid ei kajasta enam kauge ja idealiseeritud ajastu traditsioonilisi väärtusi. Vastupidi, neis peegelduvad linnasisesed konfliktid. Seetõttu ei olnud tragöödiaetendused igapäevaseks ajaviiteks. Tragöödia lõi nii teatris kui ka linnriigis ühtsuse vaimu. Publik nägi laval samasuguseid kodanikke nagu nad ise olid. Lisaks ühendasid teatrisse kogunenud kodanikke jagatud emotsioonid ja kaastunne. Tragöödia ja kirjasõna Nagu oraalse traditsiooni esitajad, nii lõid ka tragöödiate autorid enamasti oma teosed suuliselt ning õpetasid need selgeks näitlejatele ja koorile. Siiski näib olevat kirjasõna ja tekstide kirjutamine tragöödia struktuuri seisukohalt möödapääsmatult vajalik. On ehk
loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki, olid sõbrad või tuttavad. Poliitikute teed ristusid pidevalt. Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud suurema huvi ja kaasaelamisega kui igat liiki võistlusi. Olla Ateena kodanik oli staatus, privileeg ja tähendas ka majanduslikku kindlustatust, sest vaid kodanikud võisid olla omanikud
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud kiviladu
Näide maksuaruandest, kuhu on pikitud inimeste elufragmente: "1480. Aasta katastris teatab üks laostunud Firenze puusepp: "mul pole enam töökoda, sest ma ei jõua renti maksta", lisades, et tema poeg "teenib haiglas ja õpib arstimist ega saa palka"" (Garin 2010: 7). Renessanss tähendas muutust inimeses endas, nagu ka ühiskonnas kus ta parasjagu elas. Inimtüübid muutusid koos inimestele suunatud ülesannetega. "Mõeldagu kasvõi sellele, kuidas XV sajandil omandasid mitmes linnriigis üha suuremat kaalu teatavad "intellektuaalid" notarid, retoorikud, "humanistid" ja otsekohe hakkasid selle tasutal välja joonistuma kantslerite, sekretäride, oraatorite figuurid oma mitmekesisuses, meenutades samuti nendega toimunud muutusi, nende tegusid ja ülesandeid" (Garin 2010: 13). Veelgi suuremat tähtsust hakkasid omandama arhitektid, paljud linnad muutusid nende käe all renessansi perioodil tundmatuseni.
Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (aga ka sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas
Töö koosneb kahest peamisest osast: Rooma õiguse ajalooline taust ja Rooma peamised õigusallikad seostes Eesti kehtiva õigusega. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpikule ,,Rooma eraõiguse alused" ja H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel" magistritööd. II Rooma õiguse ajalugu Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis arenes välja väikeses linnriigis tekkinud õigusest, üldiseks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse aastat 450 eKr, mil loodi XII tahvli seadus. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusperioodiks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus Iuris Civilise seadustekogu, millel suuresti põhinevad ka meie tänapäevased teadmised Rooma õigusest. Rooma õiguse areng on kulgenud läbi mitmete sajandite ja ulatub isegi tänapäeva1.
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend
võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde kuulusid contadod, ehk linna lähedal asuvad ja linna hallata olev maa-ala. Itaalia linnad jagunesid seest veel linnusteks, mida läks vaja linnasiseste perekondade sõdade tarvis. Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis. Ta oli oma ameti korralikult selgeks õppinud ning piisavalt kogenud mitte ainult halduses ja õiguses, vaid ka poliitikas. Jurist võis suure au sisse tõusta ja poliitilise võimu juurde pääseda ainult sellises linnas, kus ei olnud tugevat kaupmeestevalitsust või kus patritsiaat oli perekondadevahelistes võitlustes lõhenenud. Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil. 1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu
võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde kuulusid contadod, ehk linna lähedal asuvad ja linna hallata olev maa-ala. Itaalia linnad jagunesid seest veel linnusteks, mida läks vaja linnasiseste perekondade sõdade tarvis. Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis. Ta oli oma ameti korralikult selgeks õppinud ning piisavalt kogenud mitte ainult halduses ja õiguses, vaid ka poliitikas. Jurist võis suure au sisse tõusta ja poliitilise võimu juurde pääseda ainult sellises linnas, kus ei olnud tugevat kaupmeestevalitsust või kus patritsiaat oli perekondadevahelistes võitlustes lõhenenud. Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil. 1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu
Iga altar ja iga tempel oli mõeldud ja pühendatud ühele kindlale jumalale.Jumalatega võis suhelda,neile ohvreid tuua ja ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene.Põhamutes olid jumalate teenimiseks preestrid ja preestrinnad kes ei moodustanud omaette seisust vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu. Peamine jumalate austamise viis oli ohverdamine.Ohverdati peamiselt veiseid, kitsesid,lambaid ja sigu.Ohverdamise juurde käis alati ka palve.Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust kus osalesid nii naised kui ka mehed sõltumata kas nad olid kodanikud,mittekodanikud mõneljuhul isegi orjad. Surma järgsus Kreeklased pand rõhku peamiselt siinpoolsele elule.Surma mõisteti väga sarnaselt täna päevale , kui küige meeldiva ja nauditava paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemien hadese riigis.Allilmas elasid surnud emotsioonidetaja varjudena aga midagi erilist neil karta ei olnud.
tugevust. b. Gümnaasium, kui hariduskeskus: · Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. · Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. · Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. c. Spordivõistlused: · Igas linnriigis · Ülekreekalised · Usupidustuste raames 2. Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. a. Korraldamine: · Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) · Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. · Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. · Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. b
................................. ..................................................................................................................... 4. Mis tingis homoseksuaalse armastuse kreeka meeste hulgas? .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. 5. Kellele kuulusid Kreeka linnriigis kodanikuõigused? Kes olid kodanikuõigustest ilma jäätud? .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. 6. Too Kreeka türanniale kaks iseloomulikku joont ..................................................................................................................... ..
Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (aga ka sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk- Kreekas
ametis preestrid ja preestrinnad. Möne pühamu jaoks valiti preestrid iga-aastase riigiametnikena, teisal pärinesd nad kindlatest aristokraatlikest suguvösadest. Mölemal juhul olid nad terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolitsema ja ohvritalitusi läbiviima. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elsid harilike kodanike elu. Peamiseks ohvriloomaks olid veised, kitsed, lambad, sead. Usuti, et suits valmistab jumalatele heameelt. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Pidustuste programmi keskne osa oli rongkäik, mis kulges lärmakalt pühamu juurde. Tihti peeti pidustustel ka vöistlusi. Delfi oraakel Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku, ennustajaid ja ennustusi nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim on Apolloni tempel Delfis Kesk- Kreekas Parnassose jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon lohemao nimega Python, mistöttu
riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena
riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga oboed, löökpillid ja muud instrumendid. Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest),
Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söö- giks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Prog- rammi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid ole- mas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (vahel ka sealseid ennustajaid ja nende antud ennustusi) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas
KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end al...
Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kuhu toodi jumalatele ohvreid. Iga tempel ja altar oli kindlale jumalale, seepärast ehitati neid väga palju. Preestrid või preestrinnad olid linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Preestrid ei moodustanud eraldi seisust. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Verel lasti voolata, loom ise nüliti ja tehti toiduks. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, kus osales kogu elanikkond. Surmajärgsus Levinud oli arusaam, et surnute riiki piirab allmaailmajõgi Acheron, milles paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viib. Seetõttu oli kombeks surnule häberaha suhu panna. Allmaailmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Müsteeriumid Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise
6.saj eKr kujunes välja joonia stiil. Efesoses ehitati hiiglaslik jumalanna Artemise dipteer, 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ning 18m kõrguste sammastega tempel. Efesose templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. 5. saj eKr hakkas joonia stiil levima pärisKreekas Atika maakonnas ja omandas seal erijooni ehitised on väiksemad ning nende friisid on kaunistatud reljeefidega. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateena, 5.saj juhtivas linnriigis. Tähtsaim ehitis oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel. Kohe pärast Parthenoni valmimist 437.a eKr alustati Akropoli kõrgendiku läänetipus paraadliku väravaehitise Propüleede rajamist. 5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel Erechtheion. § 12. Vanakreeka skulptuur. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn krüselefantiintehnikas skulptuure, kuid
turumajandus majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist tuunika alusrõivas, lihtne üle pea tõmmatav särk, millel olid käeaugud, tõmmati vööga keskelt kokku, ulatus tavaliselt põlvini tähestikkiri kiri, milles iga märk tähistab ühte häälikut tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega türannia võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega
turumajandus majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist tuunika alusrõivas, lihtne üle pea tõmmatav särk, millel olid käeaugud, tõmmati vööga keskelt kokku, ulatus tavaliselt põlvini tähestikkiri kiri, milles iga märk tähistab ühte häälikut tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega türannia võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega
turumajandus majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujun- dada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist tuunika alusrõivas, lihtne üle pea tõmmatav särk, millel olid käeaugud, tõmmati vööga keskelt kokku, ulatus tavaliselt põlvini tähestikkiri kiri, milles iga märk tähistab ühte häälikut tööstuslik pööre maufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega türannia võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega
Tähtsamad erinevused panteonides olid peajumalad: Assur ja Marduk. Riigid püsivad kuini Pärsia impeerium nad 6. sajandi keskel alistab. Semiidi elanikkond elas ka Vahemere idarannikul Kaananis. Seal toimus sel perioodil otsustav areng tähestikkirja poole (ka seal tunti muidugi kiilkirja). Kujunes kaks kirja: 1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on säilinud Ugariti valitseja lossiraamatukogu (arvestatav läänesemiidi kirjavara). Ugariti linnriik hävitati nn mererahvaste rände käigus u 1200 eKr. Pärast seda Ugariti tähestikku enam ei kasutata. 2) Lõuna_kaananis nn Foiniikia linnriikides kujunes nn lineaarne tähestik, mis oli mõjutatud Egiptuse kirjast. See tähestik hakkas arenema suhteliselt varakult, kuid varasemaid näiteid
Perikles. Ateena linn. Kodanike kasvatus ja haridus. Polis ehk linnriik- teatud tüüpi asula mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine 1)kodanikud- vähemalt 20-a põlist päritolu vabad mehed 2)metoigid- võõramaalastest mittekodanikud, tegelesid käsitöökaubandusega 3)orjad · Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. · Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. · Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). · Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid.
tasemel seda ei hinnatud, aristokraadid pidid olema füüsiliselt head, oli alasti sport, spordiplatsil, alastiolek oli elementaarne, kõik ilu mida alasti oleks on näha ja seda hinnati kõrgelt, ilusad lihaselised, päevitanud, läikisid lihased õliga kokku määritud. Kuulus juurde võistlus, igaüks tahtis olla parim, võistuslikkus iseloomustab kreeka aristokraate., valdavalt rituaalse taustaga, teatud pühamute juurde kuuluvatena, igas suuremas linnriigis peeti.Nende hulgas kujunesid välja 6 saj alguseks panheleni üle kreeka mängud, olümpia Zeusi jaoks, Delfis Püütia mängud Apolloni jaoks,mõlemad iga 4 aasta tagant, Isthmia poseidoni jaoks, Nemea mängud Zeusi jaoks, need iga 2 aasta tagant. Suurtel panheleeni mängudel, polnud autasusid, olid võidupärjad,linn sai ka kuulust tänu võitjale, said kingitusi linnalt materiaalse väärtusega aga kohalikel oli palju auhindu, mida kõrgem koht seda
halbadel aastatel sageli sunnitud rikastelt laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel võla katteks võlausaldajale läks. Nii muutusid vaesemad talupojad sageli maa omanikest maa rentnikeks. Mõnel pool oli võlausaldajal õigus võlgnikku võla katteks orjaks müüa. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega kaudselt seotud linnaelanikkond, mis ei moodustanud küll üheski linnriigis rahvastiku enamikku. Ka linnaelanikest olid osa põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Kuid suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, so enamasti väikeste töökodade omanikud, kes peamiselt enda ja oma pereliikmete tööga igapäevast elatist hankisid. Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt. Mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigustest ilma jäetud.
Tema vaenlaseks ,,kuri mõte". Maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Inimene peab valima, kelle poolt ta on. ,,Häid ootab paradiis, halbu põrgu". ,,Ette on määratud headuse võit ja siis tõusevad surnud haudadest ning algab õnneajastu". 2.8. Kaananimaa ja Iisrael Tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina olid vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Vihma sadas põlluharimiseks piisavalt. Seedrimetsadest saadi laevaehitus materjali. Foiniikia linnriigis Foiniiklased olid kõige osavamad meresõitjad. Linnriigid pidid sageli taluma võõrvõime. Vabadel kodanikel oli võimalus rahva koosoleku kaudu riigi poliitikat mõjutada. Foiniiklaste suurimaks saavutuseks on esimene tähestiku leiutamine. See koosnes 22st kaashäälikust. Heebrealased ja Iisraeli riik Kaanani lõuna osas elasid rändkarjakasvatajad heebrealased, kes on tänapäeva juutide esivanemad. Legendi järgi tuli nende esiisa Aabraham Kaananimaale Mesopotaamiast. Osa
jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks PILET 11 1.Ateena polis Polise mõiste. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine. Perikles. Ateena linn. Kodanike kasvatus ja haridus. Polis ehk linnriik- teatud tüüpi asula mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Kõigil kodanikel (linnriigi täieõiguslikud elanikud) oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit
liikmeriigist seitsmeteistkümnes. Need riigid on Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja nüüd ka Eesti. Asutamislepingus tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks ka liitunud vahetuskursisüsteemida ERM2. Lisaks on euro kasutusel kuues muus Euroopa riigis (Monacos, San Marinos ja Vatikani Linnriigis, Andorras, Montenegros ja Kosovos) ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad). 23 Euro pangatähed on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot. Need kõik on alati sama kujundusega ja kehtivad kogu euroalal
) Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos. Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks. Tegevus sünnib ca 3000 ja 4000 piiril e.Kr. Pole teada, millal need lood tekkisid. Meieni jõudnud kirjapanekud pärinevad ~2100 eKr. Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud mitu varianti erinevates keeltes, sest sumeri legendid rändasid edasi teistele rahvastele. Sisu lühidalt: Uruki linnriigis valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgames, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama. Mehed sõbrunevad ja teevad vägitegusid, Gilgames ütleb ära jumalanna Istari armastusavaldusele, mistõttu too Enkidu suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja
saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad. Neile lisandusid eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Ühiskonna elus etendasid olulist osa templid ja preesterkond. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, kus töötasid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks riigijuhtimine preesterkonnalt kuningate kätte. Linnriigis olid ka vabad kodanikud - talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu. Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka riigivalitsemist puudutavates küsimustes. · u 2000 eKr poliitilise killustatuse aeg Mesopotaamias. Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus
ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist. · Templid ja preesterkond etendasid ühiskonna elus olulist osa. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, mis olid osalt nende endi kasutuses. · Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Kuningas oli eelkõige sõjapealik. Kõrgem kohtupidamine, suurmaaomanik. · Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Atlas ja leheküljed 27 ja 28 VIII AJALOOLISED ISIKUD EESTI Jaan Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Konstantin Päts - Eesti riigitegelane, elukutselt jurist
Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt).
Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt).
Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt).
Linnriikide elanikud olid religioossed grupid vastutasid kollektiivselt usukommete täitmise eest, hoolitsesid templite eest kui üks kodanik käitus väärast, usuti, et kogu kogukond saab jumala karistuse enda peale ning seega karistati seda konkreetset üksikisikut iseseisvalt, et vältida jumalate karistust kõigile Talitused - oraaklid, unenägude tõlgendamine ja ennustamine, ohvri toomine enne igat lahingut hea õnne tagamiseks Pühamute rohkus Igas linnriigis olev pühamu asub tenenos'el ehk pühal territooriumil, kus oli keelatud suguühe ja mõrv. Bomos ehk altar oli kultuse keskpunkt (igas templis 1 keskne altar jumalale, kelle pühamuga oli tegemist) ja see asus vabas õhus. Altaril viidi läbi riitusi. Pühamu võis olla ilma templita, kuid mitte altarita. Hiereus ehk preestrid ja preestrinnad olid riigiametnikena mitmeks aastaks ametisse määratud ühele kindlale pühamule
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
olid siiski teenete kohuslased oma endisele peremehele. Vabaks lastud orjad said ka endale piiratud kodaniku õigused. Vabad inimesed moodustasid samuti kaks rühma kodanikud ja mittekodanikud. Mittekodanikke nimetati peregriinideks. Peregriinid olid Itaalias elavad võõramaalased. Nende üle mõistis õigust ametisse spetsiaalselt asunud eripreetor, provintsides provintsi asehaldur. Kodanikeks said nad ____ aga ka nt teenete eest riigile. Varase vabariigi ajal olid kodanikud vaid Rooma linnriigis elavad inimesed. Kodanike õigused said I saj eKr kõik Itaalias elavad inimesed (Liitlassõja ajal 90-88 eKr). Provintsides andsid kodanike õigusi kohalikud Rooma asevalitsejad. Keisririigi ajajärgul 212pKr üks Rooma keiser Caracalla andis kodanike õigused kõigile Rooma aladel elavatele vabadele inimestele. Kodanikke eristas mittekodanikest ka riietus, üksnes kodanikud võisid kanda toogat. Kodaniku õigus tõi kaasa sõjaväe kohustuse, riigimaksud, õiguse hääletada
Samas säilis see kultuurkeelena (nadu lad.k). Sum.k tekse tehti edasi ja kirjutati ümber ja tõlgiti. Kõik riigid on nüüd semiidikeelsed. Endiselt linnriigid. Linnu juhtisid endiselt nõukogud ja koosolekud, nii et pm poolvabariigid, aga asevalitsejad olid ikkagi. Templid iseseisvusid natuke, neist said religioossed majapidamised. Kuningad ja templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. Elami riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis. Mari linnriigis on säilinud kiilkirja arhiiv, kuna Hammurapi põletas selle lossi maha s.t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, murdeerinevustega. Assüürlaste peajumal oli Assur ja Babüloonial oli Marduk. Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad suurjõud, kes pidevalt kaklesid, üritasid üksteist enda alla alistada. Vaheldumisi see neil ka õnnestus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
