Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid?
  • Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid ? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda . Perikles .
    Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused:
    Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil.
    Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond . Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke.
    Sparta
    Ateena
    • Kodanikeks saadi 20-aastaselt( spartiaadid )
    • Aristokraatia
    • 2 päritava võimuga kuningat
    • Riigihuvid olid tähtsamad
    • 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia(60 aastat)
    • 5 efoori kontrollisid
    • 4 kindlustamata küla
    • Lakoonia maakonnas
    • Range kasvatuse/sõjalise hariduse süsteem
    • Kõik ei ole võrdsed
    • Aristokraadid olid riigiametnikud

    • Meessoost vabad põliselanikud olid kodanikud
    • Demokraatia(kõigil kodanikel võrdsed õigused)millele pani aluse Perikles
    • Iga kodaniku huvid
    • 500 liikmeline nõukogu, 10 väejuhti, senat
    • Linnriik
    • Atika maakonnas
    • Mitmekesine haridus
    • Kõik kodanikud on võrdsed
    • Iga kodanik sai olla riigiametnik

  • Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu.
    Polised hoolitsesid oma tulevaste kodanike kasvatuse eest. Tüdruketega piirduti majapidamistöödega, see oli iga perekonna enda asi. Spartas näiteks tegelesid ka tüdrukud kehaliste harjutustega. Ateenas saadeti poisid 7 aastaselt kooli lugemist ja kirjutamist õppima, ka muusikat ja luulet. Rikkamates peredes olid ka majaorjad õpetajateks. 18.20 aastased ateena noormehed said sõjalist ettevalmistust. Spartas saadeti poisid 7 aastaselt kodust eemale saama sõjalist ettevalmistust.20 said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 aastaselt kodanikeks. Kreekas kuulusid ülemkihti aristokraadid. Neile oli tähtis enamasti poliitiline võim. Rikastel aristokraatidel oli enamasti palju aega et tegeleda enese arendamisega ja mõtete avaldamisega, seepärast on ka enamik kirjasõnast mida teame pärit neilt . Aristokraatide vahel tekkisid sõpruskonnad, kes konkureerisid rahaliselt, sõjaliselt ja riigiasjades.Rikastel olid tagsihoidlikud kuid väärtuslike asjadega sisustatud kodud. Abielude eesmärk oli luua poliitilisi sidemeid . Kreeka ühiskond oli patriarhaalne . Naistel ei olnud õigusi.Naine siirdus isa käe alt mehe eeskoste alla. Lihtrahva elus olid mehed ja naised rohkem koos. Vaesemad naised ja tüdrukud puutusid ringi liikudes rohkem kokku sookaaslaste ja vastassoo esindajatega.. mehe sõna maksis. Ei kantud uhkeid riideid. Kitoon - põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud võõga kokku tõmmatud.
  • Kreeklaste usk. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud.
    Kreeklased uskusid et maailma valitsevad jumalad, ning et inimeste käekäik sõltub nende läbisaamisest jumalatega . Neil oli mitu jumalat- polüteism. Kreeka jumalad olid inimesetaolised , nad olid suure väega, surematud, elasid Olümpose mäe jalamil. Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR -jumalatele toodi ohvreid. Pühamutele võis lisanduda la tempel-linnriigi kõike silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal
    Hera, Poseidon , Hades, Demeter , Ares, Hephaistos , Athena, Apollon , Artemis, Hermes , Aphrodite, Dionysos .preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida.
    Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene. maskid Eepika kõrval sai tuntumaks ka lüürika. Lüüra saatel ette kantav luuletus. Ajalookirjutuse algus. Lähema ajaloo sündmusi pani kiirja- Herodotos. Kreeka pärsi sõdadest. Tahtis kuulajatele õpetliku sõnumi edasi anda. Historia. Ajaloo isa
  • Filosoofia: Sokrates , Platon , Aristoteles.
    Maailma üldiste probleemide üle arutlemist hakati nimetama filosoofiaks. Sellega tegelevad inimesed on filosoofid .
    SOKRATES- Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine , vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus , vaprus , vagadus ,mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosofeerida tuli selleks et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus(aitab hüveni jõuda) Ta esitas kimbatusse ajavaid küsimusi, et inimesed mõistaks kui vähe me teame vooruse olemusest. Ta ei pööranud moraaliprobleemidele suurt tähelepanu, ning ta ei pooldanud väga demokraatlikku riigikorda
    PLATON- Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas oma filosoofiakooli.akadeemia. Ta sõnastas enda ja sokratese vaated arvukates dialoogides. Arendas edasi Sokratese ideid hüvedest ning tuli järeldusele et Hüve on muutumatu ja igavene,kuna põhineb igavestel ja muutumatutel idedeedel. Ideed olid muutumatud ja reaalsed . Arvas et riik põhineb hüvel, peab olema muutumatu ja täiuslik. Hüve idee mõistmine teeb Platoni meelest võimalikuks tõelise voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk.Aristotelese õpetaja. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. 3ühiskondlikku klassi. Ideaalne riik kasvatab vooruslikke kodanikke. Hindas sparta riigikorda
    ARISTOTELES- Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust. Loogika vallas kujundas ta välja õpetuse sellest, kuidas tuletada eeldusest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi.Ta ei pidanud õigeks platoni ideeõpetusi.Ta arvas et platon tegi vea pidades ideid asjade täieslikeks algpõhjusteks. Tema arvates on ideed omaduste kogumid, mis seovad ühte erinevaid samalaadseid asju. Inimene on poliitiline elusolend. Tema arvates tuleks riigivalitsemisel lähtuda keskmise jõukusega kodanikest. Hindas seda riigikorda kus rikaste eesõigusi veel piirati ning demokraatia ei olnud veel täielikult välja kujunenud
  • Makedoonia tõus ja hellenism . Aleksander Suur.
    Tugevnes makedoonia kuningriik. Kreeka langes makedoonia kuninga võimu alla. Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas vähem kui 10ne aastaga kogu pärsia impeeriumi.Lähis ida maades sai kreeka keel ja kultuur tuntumaks. Periood mil kreeklased valitsesid idamaade üle seega aleksander suurest kuni rooma võimu kehtestamiseni nim. Hellenismiperioodiks
    3 suuremat hellenistlikku riiki. Egiptus , seleukiidide riik ja Makedoonia. Niiluse juurde rajatud linn Aleksandria. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri. Rajasid ehitisi ja kutsusid oma õukonda poeete ja õpetlasi. Sõjavägi ei olnud mitte enam kodanikest vaid palgasõduritest.
  • Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks, armee . Caesar . Geograafilised olud olid eelduseks ühtse riigi tekkeks. Itaalia keskosas Latiumi makonnas elavatest latiinidest elanikud koondusid ajajooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse millest üks oli Rooma. Rooma lin rajati aastal 752.ekr. Romulus ja Remus. Poisid kukutasid Amuliuse ja seadsid vanaise´a troonile. Romulus tappis remuse linna rajamise käigus.Rooma vabariigi kodanikud. Ptriitsid-aristokraadid, põlite suguvõsade liikmed.
    Plebeid-vaesemad kodanikud. 12 tahvli seadus. VALITSEMINE- peaaegu kogu rahvas võttis valitsemisest osa. Vabariiklik riigikord. Kodanikud seaduse ees võtdsed. Pigem aristokraatlik . Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametlńikud- magistraadid . Ja vanemate nõukogu-senat.riigiametite eest palka ei makstud. Rahvakoosolekud. Magistraadid valiti üheks aastaks. Igas ametis 2 meest. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid,juhtisid armeed .Preetorid võisid asendada konsuleid.Tsenorid-valiti iga 5aasta tagant. Diktaator -määrati ametisse kui riigis oli tõsine ohuolukord. Senat- valitsev riiginõukogu-300liikmeline,endised ja tegevad magistraadid,juhtis siiski riiki. Talupoegade laosumise tõttu muutus sõjaväe komplekteerimine isikliku varandusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest üha raskemaks. Hakati värbama proletaare. Elukutseline palgasõjavägi. Sõjaägi austas väejuhti rohkem kui senatit, väejuhil oli võimalik armeega minna senati vastu. Väejuhid olid väga mõjukad. Rooma vallutas palju. Roomlased alistasid kogu itaalia. Alistasid kreeka.vahemeremaad romma käes.
  • Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma võrdlus. Pompeius ja Cesar olid liitlased, kuid hiljem tekkis nende vahel kodusõda. Caesar võitis –kuulutas end diktaatoriks. Caesar tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt samal aastal. Vabariiklased said lüüa Antoniuselt ja Octavianuselt. Lääs jäi octavianusele ida jäi antoniusele. Octavius võitis antoniust ning koondas kogu riigi oma võimu alla. Rooma vabariigi lõpp. Keisririigi algus. Octavianus sai nime Augustus.Valiti magistraate ja senat-valiseja nõuandev organ. Võim kuulus siiski ühele isikule keisrile.Caesari nimest tuleneb keiser .
    Lääne-Rooma
    Ida-rooma
    Põhja-aafrika, hispaania , gallia , britannia. Olid alles riigi tekke staadiumis . Olid roomalikud riigid.linnad jäid idamaade omadele igati alla. põllumajandus
    Kreeka,väike- aasia , süüria, egiptus
    Kõrge kultuur ja jõukad linnad,kreeka keel, riigivalitsemises ja sõjaväes ladina keel,
  • Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst . Roomas hakkas edenema kaubandus.ühiskond hakkas rohkem kihistuma. Senaatoriseisus, Ratsanikuseisus ,, lihtrahvas, proletaarid. Esivanemate kombed, olid mõjutatud etruskitest ja kreeklastest. Võeti üle kreeklastelt : skulptuurid, keel, kombed, uskumused, .Hakati eeposeid looma. KASVATUS JA HARIDUS- Perekonna ülesanne kasvatamine . Õpetamine olenes positsioonist. Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma kirjandus ja ajalugu. Kõnekunsti õppinu võis hiljem olla kohtus kaitsja või süüdistaja, Rooma oli õigusriik, kus kõik kodanikud olid sedause kaitse all. Ilma kohtuta ei tohtinud süüdi mõista. Said edasi kaevata. Sesdusetundjad. Juristid . Rooma seadustest mõned kehtivad veel ka tänapäevalgi. Kultuur hakkas aenema.. Maecenas -toetas rahaliselt loovinimesi et kultuuri arendada. Eepos aeneis. Roomlased hakkasid kreeklaste eeskujul oma ajalugu kirja panema . Titus Livius . Linna autamisest alates. EHITUSKUNST- kividest teed ja sillad. Akvedukt . Joogivesi.kanalistatsioon, tellised, lubjamört. Konstrueeriti kaari. Võlve ja kupleid.
  • Vasakule Paremale
    Ajaloo kordamisküsimused #1 Ajaloo kordamisküsimused #2 Ajaloo kordamisküsimused #3 Ajaloo kordamisküsimused #4 Ajaloo kordamisküsimused #5 Ajaloo kordamisküsimused #6 Ajaloo kordamisküsimused #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jaanika Paas Õppematerjali autor
    1)Millised tunnused iseloomustavad kreeka poliseid?
    2)Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu
    3)Kreeklaste usk, eeposed, kõnekunst,teater,olümpiamängud
    4)Filosoofia- Sokrates,Platon, Aristoteles
    5)Makedoonia tõus ja hellenism, Aleksander Suur
    6)Rooma riigi teke, Rooma vabariik, Rooma riigi tõus, Caesar
    7)Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus, Augustus, Lääne-Rooma ja Ida- Rooma

    Sarnased õppematerjalid

    Vanaaja kokkuvõte
    10
    odt

    Vanaaja kokkuvõte

    Kreeka linnriigid · Polis ­ linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud ­ täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur ­ aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia ­ võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia ­ nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ­ ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid ­ vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast)

    Ajalugu
    Ajalugu vanaaeg
    6
    odt

    Ajalugu vanaaeg

    1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond, eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus. -Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. Hellenid. Mehed o

    Ajalugu
    Vana-Kreeka
    5
    doc

    Vana-Kreeka

    Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis ­ Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik ­ võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik ­ rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia ­ võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2

    Ajalugu
    Keskaeg
    12
    doc

    Keskaeg

    Ajaloo tunni shaiss Ma sain töö kolme whoooooohooooooooooooooooooooooooo Now i can die happy Kysimused Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!! 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid? 3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus? 4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi? 5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid. 3)

    Ajalugu
    Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
    15
    doc

    Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

    Kaval Odysseus, kes eksirännakutelt tagasi, leiab oma majas tema naist kosida püüdvad noormehed. Athena abiga tapab ta nad halastamatult. Kreeta-Mükeene kultuuri tähtsus: · Sellest ajajärgust Kreeka jumalate panteon · Kujunes Egiptusest ja Mesopotaamiast erinev tsivilisatsioon, võeti nendest õppust ja mugandati · Loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks, mõjutas läänepoolseid Vahemere maid, seuunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut Ühiskonnakorraldus: Ühtset riiki ei teki. · Linnriik e polis. Poliitiline korraldus. Linn ja seda ümbritsev maa talupoegadega. Kindlus ­akropol. Templid. Turuplats- agoraa. · Kodanikud. 30 aastased täiskasvanud, mehed, põliselanikud. 1)lihtrahvas ­demos 2)jõukad ­aristoi Kaubandus, põlluharimine, käsitöö. · Ühiskonna struktuur. Arstokraadid ­suurmaaomanikud. Ülemkiht. Konkurentsivaim. Kogusid andamit.

    Ajalugu
    Kreeka ajaloo ülevaade
    3
    doc

    Kreeka ajaloo ülevaade

    Ta kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles ­ Platoni õpilane. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumi. Tema õpetusel oli erakordselt suur mõju. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Saloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. Herodotos ­ kirjutas raamatu Kreeka ­ Pärsia sõdadest. Hilisemad põlved andsid talle asutava nimetuse ­ ajaloo isa. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Hippokrates ­ kõige kuulsaim arst 5-4 sajandi vahetusel. Hiljem peeti teda mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla ( vere, lima, musta ja valge sapi) tasakaalust. See õpetus valitses kogu vana ­ ja keskajal. Ta pööras rõhku ka õigele toitumisele. 17

    Ajalugu
    Vana-Kreeka-konspekt
    15
    doc

    Vana-Kreeka (konspekt)

    · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)

    Ajalugu
    Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas
    5
    docx

    Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas

    · Hellenismi ajal ka surmajärgsus oluline KUNST Kõnekunst(Demosthenes ­väga hea kõneleja ohtlikum kui Ateena sõjavägi) Teater ja lüürika (Homeros) Kujutavkunst Vaasimaal Skulptuur Arhitektuur TEADUS Matemaatika-mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun