Vana-Kreeka referaat (0)

5 VÄGA HEA

Tallinn 2013
Referaat
Vana-Kreeka
Sisukord

Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus

Valitsemine ja ühiskond

Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur . Kunst

Igapäevaelu
Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid . Kõik võõramaalased olid kreeklaste jaoks barbarid , nimetus tulenes selles, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar).
Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide ( poliste ) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse.
Kolmes küljest piirab Kreekat meri. Muistses Kreekas oligi meri sobivamaks ühendusteeks eri piirkondade vahel. Mäed ja merelahed jagavad Kreeka kolme ossa : Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka ehk Peloponnesose poolsaar.
Kreeka on väga mägine maa. Mäerinnatised sobivad hästi karjamaaks. Suvi on Kreekas päikesepaisteline, kuiv ja soe, talv aga vihmane ja tuuline . Jõed kuivavad suvel peaaegu täielikult. Eugeuse mere on rohkesi saari . Kõige suurem saar on Kreeta .

Valitsemine ja ühiskond
Vana-Kreeka koosnes suuresti linnriikidest ehk polistest.
Polis oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik , mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.
Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad , välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis . Linna kaitsesid müürid.
Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud.
Koos poliste tekkimisega tekkis ka kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud (relvakandmisvõimelised) mehed, kellel oli õigus omada maad ja osa võtta rahvakoosolekutest (umbes 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid võõramaalased, orjad ja naised. Mitmetes polistes ei loetud kodanike hulka ka kõiki mehi, vaid ainult neid, kes olid piisavalt rikkad, et endale sõjavarustust osta.
Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud , kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam.
Suuremad polised olid: Argos, Ateena , Delfi, Korintos , Küreene, Massalia (Massilia), Sparta , Sürakuusa, Teeba , Mileetos, Efesos .
Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud . Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas ( kogukond tervikuna ) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia , demokraatia ning türannia.
Kreeka ühiskonnas olid kolm ühiskonnakihti: aristokraadid , lihtrahvas ning orjad ja sõltlased.
Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst
Hellenid õppisid palju vaadelt Idamaadelt.
Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv vabaõhuteater , mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj.e.m.a. asendati kivist astmetega. Pingiridasid oli 64, millest säilinud on 20. Teater mahutas 17 000 vaatajat . Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel. All sõõris asub ümmargune väljak orkestra , kus toimus etendus. Orkestra taga asus skeene, telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid.
Etendati komöödiaid ja tragöödiaid. Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Mõnikord olid maskid kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask .
Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada.
Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus . Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera . Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda – merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia.
Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares , jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos , sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes , ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite , viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos .
Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad.
Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi.
Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik . Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega.
Skulptuuris olid kreeklaste saavutused veelgi suuremad. Kreeka skulptuuri eripära varasemaga võrreldes oli vabaplastika domineerimine . Pronksi kõrval kasutati kõige rohkem marmorit. Skulptorit ei huvitanud konkreetne inimene, vaid inimene üldse, ilu, tarkuse ja jõu kehastus. Kunsti kõrgajastul osati juba anda kujule kõige erinevamaid poose.
Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil.
Igapäevaelu
Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel.
Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese ), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale.
Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid peamiselt siiski veega tublisti lahjendatud veini.
Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kreeka kirjanikud pärinesid aristokraatide hulgast). Aristokraadid tööd üldiselt ei teinud. Oluliseks vaba aja veetmise vormiks olid kodused pidusöögid ehk sümpoosionid. Need olid meeste omavahelised koosviibimised, naised neist tavaliselt osa ei võtnud (v.a. hetäärid*).
Aristokraadid, keda kannustas konkurentsivaim ja kes püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, kandsid pidevalt hoolt ka enda kehalise arendamise eest. Spordist sai aristokraatide igapäevane tegevusala ; sporditi gümnaasionides (spordiväljak + sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietusruumid).
Spordivõistlusi hakati algselt pidama mõne usupidustuse raames, tähtsamateks võistlusteks kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud . Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kombineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses ( jooks , odavise, kettaheide , hoota kaugushüpe ja maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohverdamisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad.
Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, avalikus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesandeks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted mõne hetääriga.
Kasutatud kirjadus

M. Kõiv, Vanaaeg , 1998, Avita
F. Korovkin, Vanaaeg. V klassile, 1987, Tallinn "Valgus"
C. Senker, Vana-Kreeka. Igapäevaelu, 2004, Koolibri
www. Vikipedia .org
http://kunstiabi.weebly.com/teatrid.html
http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=287&Itemid=5

Pildid:
- www.google.com
- perekonnana album

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alunurm Õppematerjali autor

polis vana kreeka orjad pühamu võõramaalased mõisteasend peajumal näitlejad väljak hellenid ateena maaelanikud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt

Ajalugu

pptx

Vana-Kreeka igapäevaelu

majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Hellenid ja barbarid • Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. Abielu ja perekond • Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Abielu ja perekond • Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või

Kreeka kultuur

rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ajalugu

Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis parima rahulduse usupidustu

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka (konspekt)

c. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. · Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja · "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. d. Pime laulik Homeros: · "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. · Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid kreeklaste nimetus · Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka

Museioni (muusade tempel, teaduskeskus ja raamatukogu) loomine. Pergamon, Antiookia. 13. Mõisted: Kraater veinisegamisnõu Akropol kõrgemale kaljule rajatud kindlus Türann ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja Heloot orjastatud Sparta põliselanikud Perioigid isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10. Agoraa koosoleku- ja turuplats Andreion meeste ruum Himation soe pealisriie Tuunika lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Gümnaasion alasti olemise koht, spordiplats + riietus- ja puhkeruumid. Järk-järgult kujunesid neist vaimuhariudse keskused Hetäär kõrgemale seltskonnale haritud ja sotsiaalselt tunnustatud sõbratar, armuke.

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka

2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda.

Ajalugu

doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

AJALUGU-Kreeka Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega. · Kasutati kirja savitahvlitel (lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenud Egiptusest ega Mesopo

Ajalugu

Rohkem sarnaseid