Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine (0)

Tallinna Ülikool
Ajaloo Instituut
Ajaloo teaduskond
Allan Tabri
I aasta bakalaureuseõpe
Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine
Essee
Õppeaine: Ajalugu
Õpetaja: Mait Kõiv
Tallinn 2011-10-15
Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu . Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale . Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik-Kreeka meeste kui naiste lapsepõlve ja sealt omandatud (soo)rollide rakendumise lahtimõtestamist täiskasvanueas. Siinses kirjutises käsitlen alguses naissugupoole kasvatust, liikudes hiljem üle maskuliinsele, samal ajal üritades luua kontrastset suhet eelmainitute vahel. Ennem kasvatusmudelite juurde pöördumist, peab aga käsitlema sots. straatumi osakaalu indiviidi arenguvõimaluste seisukohalt.
Ühiskonnakorraldus, mis tänapäeva progressiivsete väärtustega, tagab erineva maj. või sots. taustaga persoonidele võrsed õigused ja kohustused, oleks aristokraatliku traditsioonidega kreeklasele kindlasti naerukoht. Kreekalik maailm ei olnud ülesehitatud sellisele õiglusele, nagu mõistab seda moderne kosmopoliit , sest standardid millega maailmakorraldust mõtestati, olid tunduvalt jäigemad.“Diskrimineeritute” kihid , kui soovite , olid heloodid ja perioigid Spartas1ja mujal orjad ning metoigid (võõramaalased), kellest viimane ei tohtinud omada maad ja kellel puudusid kodanikuõigused(kitsendused kehtisid ka järeltulijatele), kuid ta oli see-eest isiklikult vaba.2Valdav osa võõramaalastest tegelesid käsitööga nagu ka orjad, ja mõlema straatumi lapsed eraldusid eakaaslastest , sest oli vajadus lülituda kiirelt täiskasvanu maailma, s.t. õppida selgeks vanema(te) amet, mis ahendas oluliselt võimalusi, omandada teadmisi väljaspool oma igapäevast tegevust.3Sparta kitsendused alamklassidele on üldistes joontes praktiliselt kattuvad.4 Nagu näha, on Antiik-Kreeka selgelt ülesehitatud privileegidele – varanduslik seisus ja sots. kuuluvus määravad suuresti ära ühiskonnas kaasarääkimise võimaluse. Loogiliselt arutledes tuleb nentida, et isegi dem. tingimustes, on riigiotsustusprotsessi juurest suur hulk elanikke eemal – ühiskondlik identiteet kujuneb piiratud dimensioonis.
Kodanikeõiguste kitsendusi ei rakendatud aga ainult straatumisiseselt, vaid ka sugudevaheliselt. Naisi kodanike hulka ei arvatud5 ning nende ülesanded piirdusid vastavalt trad . dogmaatikale6 majasiseste toimingutega. Suhtumist õrnemasse sugupoolde peegeldab ka lastehülgamise praktika, kus lisaks väärarengutega vastsündinutele, jäeti saatuse hooleks sagedamini tüdrukuid kui poisslapsi.7Lisaks sellele oli ka hariduse privileeg meeste pärusmaa, nt. Ateenas ei tuntud koole , mis oleks mõeldud naissugupoolele.8Siit saab järeldada, et tüdrukute elu koondus peamiselt koduseinte vahele, kus laps valmistati tulevikuks ette. See tulevik tähendas eelkõige abielu9 - mille loogiline kasu kogukonnale oli loomulikult demograafiline aspekt. Pidustused ja protsessioonid jäid naistele samuti kaugeks, kuna ülalpool mainitud uskumused ja usutavasti ka silmakirjalikult kade patriarhaalne vastaspool ei võimaldanud end teostada väljaspool trad. raame. Siinkohal tuleks mainida, et naiste ja meeste eluruumid olid kodukeskkonnas eraldatud10, seega majas toimunud pidustustel õrnemat sugupoolt ei kohatud. Ainus näide, kus sugupoolte vaheline õiguslik seis oli liberaalsem, oli Sparta linnriigis, tänu seal viljeldud kasvatuslikule praktikale - Sparta tüdrukute toimingute hulka kuulusid kehalised harjutused, ning erinevalt ülejäänud Mandri-Kreekast, ei olnud naine kinnistatud majja, vaid võis sots. tegevustest vabalt osa võtta.11Võib-olla võis Sparta linnriigi korralduses ka matriarhaalsemat tooni kohata, kuna spartiaadid viibisid tihti sõjakäigul, seega ei saanud nad sageli tegeleda riigihalduslike probleemidega. Vaatamata taolistele spekulatsioonidele on selge, et Antiik-Kreeka ühiskonnapildis ei esine feminiinseid tunnusjooni – leplikus, õrnus ja mõistvus, vaid otse vastupidi. Väga lihtsustatult võib nentida, et naiste primaarseks rolliks jäi eelkõige poisslaste ilmaletoomine, sest väärtustebaas, millele tolleaegne maailmakord tugines, oli üles ehitatud maskuliinsele alusvundamendile.
Ehitusplokkide hulka, millega luuakse mehelik universum , kuuluvad kindlasti ambitsioon, võitluslikkus ja konkurents. Taolisse kooslusesse, mida iseloomustab agressiivne karakteristika, kuhu mehepoeg(loomulikult vastava päritoluga) sündis, oli keskne eesmärk transformeerida maimukesest hilisem sõjamees. Rääkides militaarpedagoogikast, ei saa üle ega ümber Sparta linnriigist. Riigi eeskoste all kasvatati tulevane kodanik range militaarse drilli korras, mis algas 7aastaselt(agoge)12. Hea näide spartiaadi mentaliteedi vormimisest annab ka krüpteia13, mille käigus ei toimu ainult militaar-füüsiline kujunemine, vaid sugesteeritakse subjekti üleolekut helootide üle. Viimane on huvitav näide sots. “ajupesust”, sedalaadi programmeerimine on modernistile võõras, kuid iseloomustab markantselt, millistele alustele tugineb Sparta linnriiklik korraldus.
Selge kontrast , mis lõhestas Kreekalikud sugupooled lõplikult lahku, ilmneb meeste ühispidustuste raames, milleks on Syssitionid Spartas ja Symposionid mujal kreekas.14Taoliste ettevõtmiste ülesanne on ilmselge hariva/programmeeriva eesmärgiga – luua maskuliinne võrgustik, mis vormib ühiskondliku pale ja eraldab naiseliku elemendi võrrandist, s.t. soodevahelise konkurentsi ilming, avaldub õrnema sugupoole avalikust elust välja lülitamisega.Ühistegevuste praktikast sugenevad homoseksuaalsed suhted,15on loogiline järelm, ja viis, kuidas ületada põlvkondade vaheline lõhe ja
panna alused ühisele(patriarhaarsele) kultuuridentiteedile tulevikus. Mainima peab küll ka seda, et samasooliste omavaheline intiimvahekord ei olnud ekslusiivselt meestekeskne,vaid seda esines ka õrnema sugupoole16 juures. Kui hakkasid tekkima gümnaasiumid ja muud treeningukohad17segunesid seksuaalne ja pedagoogiline lõplikult tervikuks, kuid võistluste ja konkurentsi maailm ei olnud avatud orjadele18, rääkimata naistest, niisiis sealse suhtluskonna mood. valdavalt mehed, kes olid ning jäid Vana-Kreeka peamisteks kultuuriarhitektideks.
Surnutel rääkimisvõimalust pole, kuid mõõtkavad ja skeemid , mille nad pärandavad tulevastele põlvedele, annavad viimastele tõlgendamisvõimaluse. Dogmad, mille peal minevikku jäänud ühiskondlik korraldus seisis , sõltuvad aga joonestaja meelelaadist. Vastuolud kaasaegses kultuurispektris muutuvad loodetavasti selgemaks, kui mõista nende tekkeprotsesse ajaloos. Siinkohal loodan, et suutsin tuua mingigi üldistava võrdlusmomendi Antiik-Kreeka kultuuritendensite kujunemisest, jätmata välja liiga palju olulist(mida niikuinii välja jäi).
LISA 1.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics , society, and culture. New York ; Oxford : Oxford University Press, 2004.
2. Vernant , J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita , 2001
1 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 102
2 )Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 163
3Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 92-93
4Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 92
5Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 94
6 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 159
7Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 89
8Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 96
9Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 158
10Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 161
11Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 97- 98
12Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 99
13Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 100
14Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 96
15Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk100
16 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk100
17Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 105
18Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 106
5