Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
Sitsiiliast rohkem kui 2 miljonit itaallast, avastasid nad ennast koos IdaEuroopast tulnud juutidega toitumisahela põhjast. Nad avastasid ka korrumpeerunud poliitilise süsteemi, mis oli nende iirlaste jõukudes kätes, mis neilegi jahti pidasid, isegi nende endi enklaavi tänavatel New Yorgi Väikese Itaalia linnaosas. New Orleans'is, linnas, kus esimesed Sitsiilia immigrandid oma kodu rajasid, nimetas linnapea Joseph A. Shakespeare lõunaitaallasi ja sitsiillasi avalikult ,,kõige lodevamateks, pahelisemateks ja kõlvatumateks inimesteks meie seas". Ta ähvardas: ,,Teeme lõpu sellele põrgulikule itaalia mürglile, isegi kui selleks tuleb nad kõik maamunalt minema pühkida." Pärast selliseid avaldusi ei ole ime, et itaalia kogukonnad otsisid kaitset nende keskel elavalt kuritegelikult elemendilt
Üks tegelane Eugene oli tark ja hästi kasvatatud poiss. Tema rahaline seis ei olnud just kõige parem. Temagi lootis isa Goriot-i tütre Delphine kaudu rikkaks saada. Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks. Esimesel päeval mil Julien läks majja hakkas talle silma proua de Renal. Nende vahel tekkis tõmme
nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkiri üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Õigusakti ajaline kehtivus . 1). Kehtimahakkamine algus sõltub nende tüübist. Näiteks hakkavad
eesmärkide saavutamisele? Meeskond 6 liikmeline Politsei tagab turvalisuse. Linn aitab koos maavanemaga rahastamisel ja projekti kirjutamisel. Teostaja Linnavalitsus Aitab rahastamisel ja annab nõusoleku organisatsioon ürituse teostamisele. Koostööpartnerid Politsei, linnapea, Politsei tagab turvalisuse. Linn aitab koos maavanem, kiirabi, maavanemaga rahastamisel ja projekti Põlva kultuurikeskus kirjutamisel. Kiirabi aitab hädakorral. Kultuurikeskus varustab meid tehnika ja ruumiga. Ühiskondlik Noortekeskuse Aitavad üritust korraldada ja infot laiali tasand liikmed, rannavalve jagada.
isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid)) (http://et.wikipedia.org/wiki/I_ %C3%BCldlaulupidu ) PILDIL ON ESIMESE ÜLDLAULUPEO PILLIMEHED Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised
Triin Roosve SKA lektor Kas tegu on era- või avaliku õigusega? • • Linnavalitsus keeldub Arve EMT-lt toitlustusluba andmast • Maamaksu tasumise teatis • Linnavalitsus tahab üles öelda • Arve remondi teostamise eest rendilepingu, kuna • Politsei korraldus avada uks toitlustusasutuse pidaja ei ole • Linnavalitsus ostab linnapea tähtaegselt tasunud rendimakseid ametiautoks E-klassi • OÜ taotleb kütusemüügiks luba Mercedese. • OÜ müüb kütust • Üliõpilane ostab sööklast kohvi • http://stud.sisekaitse.ee/Mill/sjo ja saiakese sissejuh/avalik_igus_vi_eraigus.ht ml Triin Roosve SKA lektor
aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eesti-veneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 48 kohta. 1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks, mis tähendas volikogu juhtimist. Vabadussõja võidu üheks eelduseks võib pidada eestlaste käe all olevat omavalitsuste süsteemi, siin omandatud kogemused võimaldasid kiiresti mobiliseerida riigi ressursid idast pealetungiva vastase vastu. 1905.a. dets. asus keskvõim vasturünnakule. Ajaleht "Teataja" suleti ja kindralkuberner käskis juhtivad eesti tegelased arreteerida. K. Pätsil õnnestus põgeneda Sveitsi. 1907.a. siirdus K. Päts Soome. Siit pidas K
,,suure draakoni" eestvedamisel linna taha. Pimedas Lõuna öös lõid loitma kaks kaheksameetrist risti. Ühel neist rippus topisnukk, mis kujutas Martin Luther Kingi. Kukluksklanlaste keeles tähistab põlev rist uut veresauna neegrite kallal. Nii oli ka seekord. Õhtul kell 7.30 helistas tundmatu motell ,,Gaston", kus peatus King ja peeti tema ,,staabi" nõupidamisi. Tundmatu ähvardas, et motell lastakse õhku. Otsekohe teatati sellest politseile. Kuid linnaisad ei liigutanud sõrmegi nii linnapea kui ka neegreid koertega jällitanud avaliku korra komissar, hüüdnimega Pühvel, olid järeleandmiste vihased vastased. Kell 11.32 heideti möödasõitvast autost Martini noorema venna vaimulik Williams Kingi majja pomm ka tema kuulus liikumise juhtide hulka. Plahvatusest kurdistatuna tormas Wiliiams King päästma naist ja viit last. Vaevalt jõudis ta nendega majast välja, kui uus pommiplahvatus selle maatasa tegi. Tunni aja pärast raputas dünamiidilaeng motelli ,,Gaston"
moodustamise kord, vanema ametisse nimeramise kord, valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla või linna eelarvelised vahendid, valitsuse ja vanema tegevuse järelvalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise kord ja alused. Üldaktide s.o määruste andmise õigust osavalla või linnaosa valitsusele anda ei saa. Osavallavanema ja linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Vanemal on õigus volituste piirides ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Õigustloova akti andmise õigus tal puudub. ATS ei kohaldu.Valla või linna eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. KOVüksusel on õigus sisemised struktuurid ise määrata, seega on
a. 10.novembril hakkaski K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". ,,Teataja" mõttesuunda ühendas majanduslike külgede rõhutamine. Lehe toimetamise kõrval pööras K. Päts rohkesti tähelepanu ka omavalitsusorganitele. Koos Jaan Poskaga tegi ta suure töö eesti-vene valimisliidu kujunemiseks. Linnavolikogu liikmeks valiti K. Päts 1905. a. aprillis ning veidi hiljem ka linnapea abiks. Sama aasta sügisel sai temast linnapea kohusetäitja. Sündmuste arenedes asus Päts mõõdukamale positsioonile. 1906. a. siirdus K. Päts Soome, kus ta viibis 3 aastat. Ta sõlmis tihedad sidemed Peterburis elava arvuka eestlaskonnaga. Tema õhutustel asutati kirjastusüksus ja loodi uus ajaleht. 1908. a. suvi oli õnnelik Pätsu isiklikus elus. Ta sai pärast mitme aasta järgi taas kokku oma perekonnaga. 1901. a
pidada Edgar Savisaare ja Eerik-Niiles Krossi vahelisi väljaütlemisi, kus Kross süüdistas Edgarit korruptsioonis. Edgar aga kasutas inimesest lähtuvat argumenti, mitte ainult ründamiseks, vaid ka autoriteedile viitamiseks. Argumentum ad hominem Edgar Savisaar „Ma ei arva midagi, see on ju Kross. Mida temast ikka arvata, temal ei ole selles valimiskampaanias kaotada mitte midagi, ta kõik juba kaotanud,“ ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar (Postimees 2013). Selles tsitaadis on vastase täielik halvustamine, siltide külgekleepimine. Ründamisele viitab halvustava kõlaga rõhusõna „ju“ – „See on ju Kross.“ Sellise rõhusõna abil loodaks Savisaar justkui, et ka iga lugeja mõistaks, et Kross pole väärikas mees. „Iga valimiste eel on midagi niisugust olnud. Mina olin küll selleks valmis, et nüüd tuleb ka.
sisemistes kordades: Raamatupidamise seadus (edaspidi RS) - RT I 2002, 102, 600; 2010, 9, 41 Riigi raamatupidamise üldeeskiri (edaspidi RRÜ) - RTL 23.12.2003, 130, 2103; 2010, 2, 24 Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi RP SE) Tlv 18.05.2011 määrus nr 79 Tallinna linnavaraga seotud toiminguid kajastavad dokumendivormid Tlv 22.06.2011 määruse nr 93 Vara arvele võtmise ja markeerimise juhend Tallinna linnapea 26.08.2011 käskkiri nr PO- 1/212 Linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kord - Tlvk 26.08.2010 määrus nr 41 Väheväärtusliku vara andmebaasi kasutamise juhend Tallinna linnapea 16.11.2011 käskkiri nr PO-1/284 Äriruumi üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste inventuuri akti vorm ja õiend Üürileandja raamatupidamisele äriruumi üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste täitmise kohta Tlv 04.11.2009 korraldusega nr 1825-k.
Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e. munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. 11 Tallinna Volikogu esimees Toomas Vitsut ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar Volikogu määrab volikogu esimehe (tema on nagu president riigis) ning ka linnapea e. meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogu poolt vastu võetud kohalikud seadused e. määrused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse e. konstitutsiooniga. Konstitutsioon on ülimuslik igas linnas ja vallas. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki
Seda võimu nimetatakse kohalikuks ehk MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel ehk munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla 16-aastased ja vanemad kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse neljaks aastaks. Tallinna Volikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Tallinna linnapea Taavi Aas Volikogu määrab volikogu esimehe (kes on nagu president riigis) ning ka linnapea ehk meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogus vastu võetud kohalikud seadused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse ehk konstitutsiooniga ega muude seadustega. Eelmised kohalike omavalitsuste valimised toimusid oktoobris 2017. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad aastal 2021. ***
Sõbradel oli teda nähes veidi imelik irve näol. Ta istus Jane kõrvale ja asetas oma valusa pea lauale. Kõik neli sõpra vaatasid teda pingsalt. Derek asetas oma tühja veepudeli prügikasti ning lausus Chrisile: ''Oli raske õhtu? Mäletad sa ka midagi, mis sa korda saatsid?'' ''Kui aus olla siis ei mäleta. Tean ainult seda, et Tom käsis proua Watsoni basseinis ujumas.'' Kõik neli, peale Chrisi hakkasid kõva häälega naerma. ''Me kõik nägime, kui sa linnapea juurde läksid ja küsisid, kas sa tohid tema tütrart kosida.'' rääkis Nale poolirvitates. ''Püha jumal. Kui mu vanemad veel sellest veel teada saavad, siis võin ma oma laua sama hästi kui ära põletada.''karjatas Chris üle bistroo. ''Lähme parem majaka juurde, enne kui ma veel midagi korda suudan saata.'' Kõik viis, Kate, Chris, Nale, Derek ja Lucy jalutasid ookeani poole. Ilm oli soe ja mere lained loksusid vaikselt kivisele kaldale. Nad istusid majaka
Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti Nõukogude Vene piir. · Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit. Tartu rahu · Sõlmiti 1920. · 2 veebruar. See lõpetas Vene NSV sõjategevuse Eesti pinnal Jaan Poska (18661920) · Tallinna Linnapea · Venemaa valitsuse Eesti Kubermangu komissar · Vene Asutava kogu liige · Välisminister · Peaministri asetäitja · Kohtuminister Pildil J. Poska kirjutamas alla Tartu rahulepingule. Eesti Vabariik peale iseseisvumist 1922 Kasutatud kirjandus · Lähiajalugu 9. klassile I osa · http://et.wikipedia.org/wiki/Landesveeri_s%C3%B5da · http://et.wikipedia
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumin...
sisseveosadam ja Pärnu väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna sai toiduaineid. 10. Millised muutused toimusid Eesti linnade arengus? Toimus linnastumine. 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää, domineerisid sakslased, aga hiljem eestlased. 1877. aastal hakkas kehtima vene linna seadus. Valitsemine linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas linnapea. Valimistel varanduslik seisus. Vaimuelu 19. saj Haridus: Sisse seati 4astmeline ühtluskool: vallakool, kihelkonnakool, gümnaasium, ülikool Maal, elementaarkool linnas maal ja kihelkonnakool linnas Õpetajate ettevalmistamiseks: elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus, kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistus Valgas J.Cimze seminar. Tartu Ülikool: Taas avati 1802. aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P
Saksamaa, Skandinaavia riigid). 8 Valla/linna volikogu: · Valitakse neljaks aastaks. · Valivad valimisõiguslikud elanikud (alates 18-aastaselt ja seal elanud vähemalt 5 aastat). · Koosseis: Fraktsioonid. Opositsioon. Koalitsioon. Komisjonid. · Suurus oleneb (Tartus 49 liiget, Tallinnas 63). · Volikogu esimees (Tartus Olev Raju). · Linnavalitsus: Vallavanem või linnapea (Tartus Urmas Kruuse). Abilinnapead (Tartus 5, näiteks Jüri Sasi). Ametid. Osakonnad. Valimised Tartus: · 2005 Reformierakond + Keskerakond. · 2009 9
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võ...
naasmine) 19. Tähtsamad sündmused ja isikud: 24. veebr 1918 ; 1918 nov – 1920 3. jaan; 2. veebr 1920; K. Päts, J. Vilms, J. Poska, J. Laidoner, J. Pitka. 1918. 24. veebruaril – Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1918. november-1920. 3. jaanuar – vabadussõda 1920. 2. veebruaril – Tartu rahu K. Päts – Eesti Vabariigi esimene president J. Vilms – Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister J. Poska – Eesti riigimees, Tallinna linnapea, linnavolikogu saadik jpm J. Laidoner – Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik J. Pitka – Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja 20. Kuidas toimis valitsemine demokraatlikus Eesti Vabariigis ja autoritaarses Eesti Vabariigis? Miks toimus üleminek? Kuidas arenes põllumajandus EVs? Demokraatlik Eesti Vabariik (1920-1934): *Kõrgema võimu kandja – rahvas *Valimisõigus EV kodanikel al. 20. eluaastast *Seadusandlik võim Riigikogul
enamlane Hans Pöögelmann. Teatajast sai 1905. aasta eel üks radikaalsemaid ajalehti Eestis. Paraku siit tekkis ka terav konkurents Tartus ilmuva Postimehe ja selle väljaandja Jaan Tõnissoniga, mis andis tooni kuni 1940. aastani välja. Just tänu Teataja toimetuse tööle läks Tallinna linnavalitsemine 1904. aastal eestlaste ja venelaste liidu kätte. Radikaalsete arvamuste tõttu pandi Teataja detsembris 1905 võimude poolt seisma. Sel aastal sai Pätsist linnanõunik ja ka linnapea abi. 1909. aastal ilmus Päts ise Tallinna kohtuniku ette kunagise Peterburi tööliste manifesti Teatajas trükkimise eest istus aasta Peterburi Krestõi vanglas. Vanglast vabanenuna toimetas Päts jälle (1911-1916) Tallinnas ilmuvat Tallinna Teatajat, kuigi tsensuuri tõttu enam suurt vabadust ei olnud. 1916. Veebruarirevolutsioon avas 1917. aastal uue võimaluse poliitiliseks tegevuseks, Pätsist sai märtsis
Lisaks võis olla talupojal eraomand. Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7.a saadi paaž-iks ehk õpipoisiks (mingi feodaali juurde), 15.a saadi kannupoisid ja 18-21.a saadi rüütliks. Rüütlid pidid kaitsma riiki ja kirikud. *Rüütlid kantsid kaitserüüd, mõõka, piika (mõõga moodi) ja kilpi. Nende lemmiktegevused olid jahipidamine, pidutsemine ja turniirid. Rüütlid elasid kindlustes ja linnustes. *Magistraat oli linnapea, raad linnavalitsus, tsunft käsitööliste ühing (õpipoiss-sell-meister), gild kaupmeese ühendus (koostöö arendamiseks) ja Hansa Liit kaupmeeste kaubalinnade liit, läbi selle kaubeldi. *Peamiseks teadmiste allikaks olid keskajal piibel ja antiikautorite teosed. *Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastikaks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil. *Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest
ning USA tsoonis oli olukord Balti rahvaste jaoks karm. 1945. aasta aprillis korrigeeriti 30. oktoobril 1944 liitlaste peakorteris vastu võetud memorandumi nr 39, milles oli märgitud, et Eesti, Läti ja Leedu kodanike ei tohi vägivaldselt ,,koju" saata, st Nõukogude Liitu saata, sest USA ja Suurbritannia ei olnud tunnustanud Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Kui UNRRA peadirektori kohale sai Fiorello LaGuardia, kes oli Moskva-meelsete vaadetega endine New Yorgi linnapea, tulid suured muutused laagrielanike elus. Sel ajal oli ka UNRRA ametnike seas levinud arvamus Baltikumist saabunud põgenikest ( v.a. baltisakslastest) kui sõjakurjategijaist, reeturitest, kes tuleb laagritest välja heita ja kodumaale tagasi saata. Peamiseks selle kujundaks oli antud artikli autori arvates Nõukogude Liidu propaganda. 1946. aastal sai UNRRA juhtrolli USA ja Nõukogude Liit. Tekkinud ebaselgest poliitilise
sõltuvus riigi keskvalitsusest · Saksamaal liidumaad · USAs osariigid Valla või linna juhtorganiks on volikogu, mis teeb kõik olulisemad kohalikku elu puudutavad otsused · Volikogu ei istu pidevalt koos, vaid koguneb vajadusel · Volikogu liikme amet pole palgaline, saab vaid hüvitist 6 · Palgaline on osades omavalitsustes vaid volikogu esimehe amet · Tähtsaimaks ülesandeks on vallavanema või linnapea ametisse nimetamine, kes komplekteerib oma meeskonna · Reguleerib omavalitsuse rahade kasutamist Põhilised tuluartiklid: 1. Osa üksikisiku tulumaksust 2. Maamaks 3. Riigitoetus 4. Kohalikud maksud(nt müügi-, paadi-,reklaami- jt maksud) 5. Laenud (teistelt omavalitsustelt) 6. Laekumised teistel omavalitsustelt 7. Projektipõhised laekumised Peamised kuluartiklid: 1. Hariduskulud 2. Sotsiaalhoolekanne (nt toetused) 3
raha eest lahti ostnud Vabadik- külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud- maata vi vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupjad, olid peremehe eestkoste all. Trääl- orjad, kelleks võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärisorjus-talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks Raad linnavalitsus.. valitses linna, suurus sõltus linnasuurusest. Juhtis raehärra Bürgermeister- linnapea Linnafoogt- maaisanda määratud seaduslik esindaja rae juures Tsunft- ametialade kaupa koondusid linnakäsitöölised nendesse ühendustesse Skraa- tsunfti põhikiri Gild- kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust Hansa Liit- hansa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Tallinn tartu viljandi uus pärnu olid hansaliidu liikmed toomkapiitel, toomkirikutes pidasid jumalateenistusi krgemad vaimulikud-
Lõpuks ta suri närvivapustusse. N. Gogoli "Revidendi" analüüs Teos rääkis Hlestakovist, kes oli väikelinna võõrastemajas, kuid kellele polnud raha, et arveid maksta, mistõttu viibib ta pikemat aega veel võõrastemajas. Samas linnas on ka postiülem, kes armastab võõraid kirju lugeda ja avades kirja revidendi linna saabumisest, pidas ta koos teiste inimestega selleks Hlestakovi, kes tuli nüüd ära osta. Tema juurde hakkasid tulema üksteise peale kaebavad ametnikud ning linnapea maksis ära tema arved ja kutsus enese juurde, kus ta hakkas kurameerima nii ema kui tütrega. Üks naine, kellele lastakse avalikult vitsa anda, kaebaa sellest revidendile, kuid ütlea, et kui talle makstaks, siis võidaks teda lõputult nüpeldada. Hlestakov tegi abielu ettepaneku linnapea tütrele ning kui ta enne pulmi Peterburgi sõitis, siis samal ajal avas postiülem kirja, kus Hlestakov naerdes kogu juhtunud kirjeldas ja lugu lõppes tõelise revidendi saabumisega
mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev-
3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust 5) Valib vallavanema/linnapea 6) Korraldab sotsiaalabi 7) Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid 8) Korraldab heakorda 9) Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel: Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil) Juhib igapäevategevust – vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil) Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil). Tsensus – valimisõiguse piirang vanuse tõttu. Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK
3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust 5) Valib vallavanema/linnapea 6) Korraldab sotsiaalabi 7) Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid 8) Korraldab heakorda 9) Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel: Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil) Juhib igapäevategevust vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil) Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil). Tsensus valimisõiguse piirang vanuse tõttu. Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK
Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org
23. veebruar 1918 Pärnus Endla teatri rõdul. 2.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele(2p) 9.jaanuar 1905. Issand! Peterburis toimub praegu midagi hirmsat: sõjavägi ühel ja töölised teisel pool nagu kaks vaenutsevat leeri. Troitski sillal takistasid tööliste (üle 20 0009 liikumist ratsaväelased, kes avasid tule, võtsid töölistelt ära kirikulipud, kuid papp ise pääses minema. Oli palju tapetuid ja haavatuid. Kolmanda kogupaugu (esimesed kaks anti Troitski sillal) andsid linnapea maja juures Semjonovski polgu kaks pataljoni. Taas oli palju ohvreid./---/ Kokku on loetud juba üle 100 tapetu ja väga paljud said haavata. Need, kelle haavad olid kerged või keda haavati kätte, läksid koju. Tänaval oli kuulda karjeid, oigamist ja nutmist. Millisest sündmusest allikas jutustab? Verine Pühapäev Mille alguseks loetakse kirjeldatud sündmust? Sai vastuhakkude ja streikide alguseks üle kogu Venemaa. Eestis ka mõisade põletamine. 3
7. Venemaa andis Eesti Vabariigile üle Eesti territooriumile jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad; 8. Nõukogude Venemaa tunnustas TINGIMUSTETA Eesti riigi iseseisvust ja loobus IGAVESEKS ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eestimaa ja rahva kohta. Tähtsus: 1. Mõlemad riigid TUNNUSTASID TEINETEIST. 2. Sõlmiti diplomaatilised sidemed, diplomaatia õppetund 3. Pandi paika riigipiir Isikud Jaan Poska Tallinna linnapea, Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar, Vene Asutava Kogu liige, Eesti välisminister, Eesti delegatsiooni juht jne. Ajalukku läinud eelkõige Eesti esindajana Tartu rahu allkirjastamisel Johan Laidoner Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ajalukku läinud eelkõige Vabadussõjas osalenud Eesti vägede ülemjuhatajana Jaan Anvelt vene enamlane, Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu esimees
seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Tsunftisundus püsis Eesti linnades kuni 1860 aastate lõpuni. 1877 aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale jõudnud eestlased sageli häbenesid oma päritolu ning
omavalitsuse aasta järel. esindajatega. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Kohaliku omavalitsuse süsteem Eestis 2.8. Maakonnad ja omavalitsused Vallavanem moodustab / linnapea Valla/linna valitsus valib kin n Volikogu it a b
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
peadirektor Otsus (VVS § 74 lg ja 75 lg1) Maavanem - Korraldus (VVS § 87 lg 1) Valla- ja linnavolikogu Määrus (KOKS § 7 lg 1) Otsus (KOKS § 7 lg 2) Valla- ja linnavalitsus Määrus (KOKS § 7 lg 1) Korraldus (KOKS 7 lg 2) Vallavanem ja linnapea, - Käskkiri (KOKS § 50 p 3) Kohtud - Otsus, määrus, erimäärus
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast vabamüürlane, kehtestas Monroe doktriini mis keelas võõrvõimude sekkumis...
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võ...
käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemisekorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtsipoode. 10. Raudteede ehitamine Balti raudtee. Raudteede ehitamise tähtsus. TV. lk. 45 ül. 3 Raudtee rajamine Eestisse mõjutas tööstuse arengut: kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist
Peo korraldajaks Eesti Kirjameeste selts, kes saatis kirja, et küsida luba Aleksander III kümnenda valitsusaasta tähistamiseks laulupidu korraldada. Peopresidendiks valiti Johann Köler. Lisaks meeskooridele võtsid osa ka segakoorid ja keelpilliorkestrid. Koore juhatas Karl August Hermann. Võttis osa 170 koori ja orkestrit kokku 2700 esinejaga. V laulupidu 18-20 juuni 1894 Tartus. Seekord korraldas pidu Eesti Käsitööliste Abiandmiseselts koostöös vanemuise seltsiga. Esimeheks Tartu linnapea Woldemar von Bock. Peokavas umbes 50 laulu. Esitati ka laule, mis polnud kavas. Laulupeost võttis osa 131 sega-, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit, kokku 3951 lauljat ja mängijat, lisaks 85 külalislauljat Riiast, Narvast ja Valgast. VI laulupidu 8-10 juuni 1896 Tallinnas. Peo korraldajad Estonia ja Lootuse selts sidusid loa saamiseks peo keiser Nikolai II kroonimispäeva tähistamisega. Lisatis seda tähistavad laulud - puhkpilliorkestrid mängisid G
seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks (Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Bastille' vallutamine Prantsusmaa rahva seas tekitas esialgu suurt rahulolu arusaam, et kuningas on otsustanud toetada liberaalsete reformide teed. Kuid peagi tekkis nende seas viha, kui Louis XVI vallandas 1789. aasta juuli alguses eelmisel aastal taas majandusjuhiks saanud Neckeri ning püüdis luua tagurlikuks peetavat valitsust. 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille' kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem
194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet
Budism - u 400 miljonit Taoism - u 400 miljonit Pilet 10 1) Kohalik omavalitsus, selle töökorraldus ja ülesanded. Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus, millel on riigi keskvõimu kõrval oluline otsustusõigus valitsemisküsimustes. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu - volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea. Valitsus on sellest tulenevalt täidesaatva organina volikogu ees aruandekohustuslik ning vallavanem või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel. Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud · kaupade ja teenuste müük jms
Antananarivo klubides ja baarides. Diskorina sai ta peatselt tuntuks. Ta asutas oma raadiojaama Viva Radio, ja hiljem oma reklaamibüroo Injet. Mõlemad olid majanduslikult edukad. 2007. aastal kandideeris Rajoelina Antananarivo linnapeaks. Teda toetas liikumine TGV (Tanora Malagasy Vonona), mille järgi Rajoelina sai samuti hüüdnime TGV. TGV on ka Madagaskari endise emamaa Prantsusmaa kiirrong. Tema vastu kandideeris endine presidendikandidaat ja endine Antananarivo linnapea Hery Rafalimanana, kes oli presidendi Marc Ravalomanana soosik. 12. detsembril 2007 valiti Rajoelina linnapeaks, kui ta kogus valimistel 63,3% häältest. Linnapeana vastandas ta end presidendile Ravalomananale ja juhtis presidendi vastaseid proteste. 13. detsembril 2008 sulges valitsus Rajoelinale kuuluva Viva TV, mis oli eestrisse lasknud intervjuu Madagaskari endise presidendi Didier Ratsirakaga. Valitsuse sõnul see intervjuu "tõenäoliselt häiris rahu ja julgeolekut". 17. detsembril 2008
omavalitsuse üksuseks (33 linna ja 194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet
Poliitika kui avalikud suhted on Aristotelese nägemus. Kaasatud on nii era kui ka avalik sektor ja see laiendab poliitika mõistet ning kaasab sellega rahva riigi valitsemisse. Minu jaoks andis just selline nägemus poliitikast kõige rohkem uusi teadmisi mida mainisin teises lõigus. Poliitikas püsimiseks peavad olema avalikud suhted head, eriti tänapäeva maailmas. Tihtipeale võib ju lehest lugeda, et mõni minister, linnapea, poliitik või muu riigiametnik on sunnitud tagasi astuma oma ametikohalt tänu meedias avalikustatud infole. Vana-Kreeka ajal sellist probleemi ei olnud. Selline pidev meedia negatiivsete uudiste kajastamine on viinud üldise arvamuseni, et poliitikud on võimu otsivad silmakirjalikud riigiteenistujad, kes ei hooli inimeste huvidest. Ka mina arvasin varem nii ja kindlasti leidub ka riigiteenistujaid, kes oma ametikohta kuritarvitavad aga on ka inimesi kes on sõdamega
· Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane. · 20.saj alguseks 12 linna. · 19.saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. · 1877.a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. · Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. · Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. · Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga,
10 Eestlaste vastuvõtt Eestis Vancouveri olümpiamängudel 50 km klassikasuusatamises kuuenda koha saavutanud Andrus Veerpalu saabus Eestisse kolmapäeval, 03. märtsil kell 00.20. Veerpalu vastuvõtt toimus Tallinna Lennujaama reisiterminalis. Vancouveri taliolümpiamängudel hõbemedali võitnud Kristina Smigun-Vähi vastuvõtt toimus neljapäeval Raekoja platsil algusega kell 17.00. Olümpiasangarit oli tervitamas Eesti Vabariigi president, peaminister, kultuuriminister, Tallinna linnapea, EOK ja sponsorite esindajad. Laval esinesid Tanel Padar & The Sun. Lisaks neile aitas spordisõpradel Smigun- Vähit vastu võtta ka vokaalansambel Noorkuu, kes oli endale selleks õhtuks appi kutsunud Uku Suviste. Õhtut juhtis Mart Mardisalu. Smigun-Vähi saabus Vancouveri olümpiamängudelt neljapäeval, 4. märtsil kell 00.20. Pidulik vastuvõtt toimus lennujaama vanas reisiterminalis. 11 Kokkuvõte Kokkuvõtteks saab öelda, et Kristiina näitas Eestit väga heas valguses ning tõi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
